Punavetiktaimed
(
Rhodophyta
) on
vetikate
hoimkond
, kuhu kuulub umbes 4000
liiki
. Nende nimetus tuleneb vetikatele iseloomulikust
talluse
varvusest. Enamik punavetikaid on
hulkraksed
makroskoopilised organismid.
Punavetikad sisaldavad lisaks
klorofullile
(klorofull
a
ja
d
),
ksantofullidele
ja
karoteenidele
ka ainuomaseid pigmente:
fukoerutriin
ja
fukotsuaan
. Nende kahe pigmendi tottu saavad punavetikad elutegevuseks kasutada vaga norka valgust, suutes kasvada
meredes
ja
ookeanides
maksimaalselt 200 meetri sugavusel, optimaalne kasvuala on 40?60 meetrit. Enamikule punavetiktaimede kasvuks on vaja suhteliselt uhtlast aastast temperatuuri. Punavetiktaimede pikkus ulatub monest millimeetrist kuni paari meetrini.
Suur hulk punavetikaliike elab troopilistes meredes.
Hoimkonda kuulub uks klass ?
punavetikad
(
Rhodophyceae
). Varem arvati sinna kaks klassi:
Florideophyceae
ja
Bangiophyceae
.
Punavetiktaimed paljunevad nii
suguliselt
kui
suguta
. Viimase puhul toimub see aplanospooridega. Sugulisel paljunemisel uhineb viburita
spermaatsium
oogooniumis
valminud uhe munarakuga. Parast viljastumist areneb kohe
sugoot
.
Punavetiktaimedel on rakukestades sisalduvate kallerduvate ainete tottu majanduslik tahtsus. Tuntuim kallerduv aine on
agar
, mida kasutatakse meditsiinis, mikrobioloogias ja mitmes toostusharus.
