Punalipu orden
Riik	Noukogude Liit
Statistika
Asutamise aeg	16. september 1918
Esimene autasustamine	30. september 1918
Viimane autasustamine	1991
Autasustamiste arv	581 300

Punalipu orden ( vene keeles орден Крaсного Знамени , ka орден Боевого Красного Знамени voi орден ≪Красное знамя≫ ) oli Vene SFNV ja Noukogude Liidu autasu sojavaeliste teenete eest.

Vene SFNV Punalipu ordeni asutamine [ muuda | muuda lahteteksti ]

Vene SFNV Punalipu ordeni asutas Vene SFNV Kesktaitevkomitee 16. septembril 1918 .

Esimesed autasustatud [ muuda | muuda lahteteksti ]

Esimesed Vene SNFV Punalipu ordeniga autasustamiseks esitatut olid Vassili Blucher , Vassili Panju?kin ja Kuzmit? (parteiline pseudonuum ; kodanikunimi Filipp Mironov) 28. septembril 1918 ^[1] .

Ordeniga autasustamisest teatati avalikult. Selleparast on uldlevinud arvamus, et Punalipu orden nr. 1 ongi valja antud Blucherile. Kuid Lev Trotskit ei rahuldanud ordenite kvaliteet (oskustooliste sojavakke mobiliseerimise tottu) ja ta esitas Petrogradi mundikojale uue tellimuse. Nii sai Blucher alles 11. mail 1919 oma ordeni katte. See oli Punalipu orden nr. 114. Aastal 1937 anti Blucherile ordeni number 1 duplikaat. Kuid juba jargmisel aastal Blucher vahistati ja piinati surnuks.

Vassili Panju?kin, kes palvis Punalipu ordeni nr. 2, oli Smolnoi kaitse juhataja, Venemaa Erakorralise Komitee liige, kes hiilgas Kaasani votmisel. Panju?kin suri aastal 1960 , kui ta oli 23 aastat mitmes vangilaagris karistust kandnud.

Kuid hulk allikaid vaidab, et Punalipu ordeniga nr. 2 autasustati 1919 Jona Jakirit Liski , Korotojaki ja Ostrogorski umber peetud lahingute eest. Voimalik segadus on seotud sellega, et Blucheri autasustamine Punalipu ordeniga oli tollal uldteada, teiste autasustamine mitte nii vaga ja Petrogradi mundikojast polnud ordenid veel valja tulnud. Seetottu vois paljudel inimestel kujuneda arvamus, et Jakir palvis Punalipu ordeni nr. 2. 1937 Jakir vahistati, moisteti surma ja lasti maha.

Kuzmit? oli varjunimi, mida kasutas Idarindel voidelnud hilisem 2. Ratsaarmee komandor Filipp Mironov . Tema palvis Punalipu ordeni kolmandana. Juba jargmisel aastal moisteti Mironov reeturina surma, talle anti armu ja saadeti uuesti 2. Ratsaarmeega rindele, kuid 1921 vahistati ta uuesti kontrrevolutsioonilises tegevuses kahtlustatuna ja lasti Butorka vanglas maha.

Jossif Stalinit autasustati Tsaritsoni kaitsmise eest 1919. aasta kevadel Punalipu ordeniga nr. 400. See number tundus talle liiga suurena ja ta laskis hiljem endale valja anda duplikaadi, mis kandis Mironovist vabaks jaanud numbrit 3.

NSV Liidu Punalipu orden [ muuda | muuda lahteteksti ]

Parast NSV Liidu moodustamist asutati 1. augustil 1924 NSV Liidu Punalipu orden.

Enne Lenini ordeni loomist oli Punalipu orden Noukogude Liidu korgeim (ja praktiliselt ainuke) sojaliste teenete eest jagatav orden.

Punalipu ordeneid on valja jagatud umbes 580 000.

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]

• СБОРНИК ЛИЦ, НАГРАЖДЕННЫХ ОРДЕНОМ КРАСНОГО ЗНАМЕНИ (РСФСР) и ПОЧЕТНЫМ РЕВОЛЮЦИОННЫМ ОРУЖИЕМ [1]