See artikkel raagib uldmoistest; ansambli kohta vaata artiklit Puberteet (ansambel)

Puberteediks nimetatakse fusioloogias inimese sugulise kupsemise perioodi, mille kaigus arenevad valja sugunaarmed , valmivad esimesed sugurakud ning kujunevad valja koik sootunnused .

Puberteedi alguseks loetakse tavaliselt fusioloogilise sugukupsuse saabumist ja selle lopuks koigi sootunnuste valjakujunemist.

Puberteediks ehk puberteedieaks ehk murdeeaks nimetatakse ka inimese elukaare osaks olevat perioodi, millesse mahub sugukupsuse saabumine ning mis jaab lapseea ja taiskasvanuea vahele. Selle algus on enamasti samaaegne fusioloogilise puberteedi algusega. Puberteediea lopuks voidakse lugeda koigi sootunnuste valjakujuunemist, aga seda voidakse, olenevalt kasitluse eriparast, seostada ka naiteks esimese seksuaalvahekorraga , regulaarse seksuaalelu algusega voi abiellumisea saabumisega.

Puberteediea maaratlus soltub ka sellest, kuidas puberteet suhestatakse noorukiea ehk adolestsentsiga. Moned kasitlused reserveerivad sona "puberteet" fusioloogilistele protsessidele (tavaliselt viitab neile ka inglise sona puberty ) ning moistavad noorukiea (inglise keeles adolescence ) all puberteedist tingitud ja sellega vahemalt osaliselt samaaegselt toimuvat psuhholoogiliste ja sotsiaalsete muutuste perioodi. Noorukiea all moistetakse monikord ka puberteedile ehk murdeeale jargnevat perioodi kuni taiskasvanuks saamiseni (sel juhul kasutatakse sageli koondvaljendit "murde- ja noorukiiga"); kogu eluperioodi lapseea ja taiskasvanuea vahel voi ka puberteediiga. Sarnaselt varieerub ka inglise sona adolescence kasutamine. Teiselt poolt loobutakse mones kasitluses noorukiea moistest ning vaadeldakse kogu lapseea ja taiskasvanuea vahelist perioodi puberteedieana.

Puberteediiga jaab tavaliselt 11.–19. eluaasta vahele. Seetottu on sarnases tahenduses monikord kasutusel ka termin " teismeliseiga ".

Fusioloogilised aspektid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Fusioloogiline sugukupsus saabub koos gametogeneesiga , sugurakkude valmimisega. Naistel (tutarlastel) annab sellest tunnistust esimene menstruatsioon , millega heidetakse organismist valja viljastamata munarakk koos lisanditega. Meestel (noormeestel) annab sellest tunnistust esimene sperma , mis voib erituda pollutsiooniga voi tahtlikult stimuleerituna, onaneerides voi seksuaalvahekorra kaigus. Tutarlastel toimub esimene menstruatsioon tavaliselt 11.?13. eluaasta paiku. Noormeestel voib esimene sperma erituda samadel eluaastatel voi veidi hiljem.

Koos fusioloogilise sugukupsuse saabumisega toimuvad organismis ka muud muudatused. Tutarlastel arenevad rinnad , kasvavad habemekarvad ja karvad kaenla all. Noormeestel kasvavad kubemekarvad peenise umbruses ja skrootumil ; toimub haalemurre , karvad hakkavad kasvama ka kaenla all ning nao piirkonnas.

Sotsiaalsed aspektid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Paljudes kaasaegsetes uhiskondades ei tunnustata fusioloogilise sugukupsuse saabumist veel sotsiaalselt aktsepteeritavaks sugukupsuseks. Seetottu piiratakse seadusandlikult puberteediealiste seksuaalset aktiivsust jm sellega seonduvat.

Vastuolu fusioloogiliste ja sotsiaalsete aspektide vahel voib esile kutsuda mitmesuguseid probleeme ja haireid.

Murdeea probleemid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Meditsiinilised probleemid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Puberteedi-ealised voivad kannatada mitmesuguste tervisehairete all. Uks tuupilisemaid on vistrike ( akne ) tekkimine nao piirkonnas. Koos puberteediga voivad kaasneda ka mitmesugused muud somaatilised ja psuuhilised haired (ulemaarane higistamine, narvilisus, agressiivsus ja uldine emotsionaalne labiilsus).

Suhted [ muuda | muuda lahteteksti ]

Puberteedi ajal voivad emotsionaalse labiilisuse tottu inimsuhted muutuda. Voivad toimuda tulliminekud endiste sopradega voi vanematega; voivad moodustuda uued suhted, mis ei leia heakskiitu endistelt sopradelt ja/voi vanematelt jne. Sotsiaalse umberkohanemise kaigus voivad moodustuda puberteediealiste noormeeste voi tutarlaste kambad, kes voivad ka omavahel rivaalitseda, kaldudes vagivallale jm kuritegevusele.

Soltuvus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Puberteedi ajal voidakse sattuda soltuvusse mitmesugustest soltuvusainetest: alkohol , nikotiin , narkootikumid jne. Voivad kujuneda ka mitmesugused soltuvused teatud inimestest, iidolitest , muusikast , subkultuuridest jne. Identiteedi otsingutel voidakse ennast samastada teatud liikumise, fanniklubi voi millegi muuga, millest voib omakorda tekkida uut liiki soltuvus.

Seksuaalsuhted [ muuda | muuda lahteteksti ]

Seksuaalsuhted on puberteedi ajal problemaatilised. Uhelt poolt stimuleerib neid fusioloogia ja voimendab suhtluskeskkond, teiselt poolt takistab neid valine uhiskondlik suhtumine ja uldine sotsiaalne keskkond. Seksuaalsuhted puberteedi ajal on seetottu paratamatult seotud habi , suutunde , valetamise jmt sotsiaalsete probleemidega. ^[1]

Vaata ka [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Lina Medina

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]