|
Riigivalitsemise vorme
|
|
Presidentaalne vabariik
on riigi valitsemise vorm, kus
president
omab olulist rolli riigiorganite susteemis. Ta on nii
riigipea
kui ka
valitsusjuht
.
Peaminister
sellises vabariigis puudub.
Valitsuse
nimetab president soltumata parlamendist (
Ameerika Uhendriikides
senati
heakskiidul).
Ministrid teostavad presidendi poolt ette antud poliitikat ning nad vastutavad presidendi, mitte parlamendi ees. Parlamendil on oigus avaldada valitsusele voi selle uksikutele liikmetele umbusaldust, kuid see ei too kaasa nende tagasiastumist.
Riigipea valitakse kas erilise valijameeste koguga (Ameerika Uhendriikides) voi otsestel valimistel valijate poolt (
Mehhikos
,
Venezuelas
,
Colombias
jne). Otsestel valimistel valitud presidendil on oigus teatud olukordades seista parlamendi vastu, naiteks voib ta panna veto parlamendis vastu voetud seadustele.
Presidendiks saab presidendivalimistel voitnud partei liider ja parlamendis voib enamus olla hoopis teisel parteil. Sarnast valitsuse ja parlamendi parteilise enamuse erinevust ei saa olla parlamentaarses vabariigis.
Presidentaalse vabariigi eritunnuseks on jaik voimude jaotus, mille puhul riigiorganitel on uksteise suhtes suhteline iseseisvus. President ei saa
parlamenti
ennetahtaegselt laiali saata.
Euroopas
on presidentaalse vabariigi vorm vahe levinud: ainult
Valgevenes
on kasutusel taispresidentaalne susteem ning
Prantsusmaal
,
Venemaal
,
Ukrainas
,
Rumeenias
,
Portugalis
ja
Leedus
poolpresidentaalne susteem.