Preisimaa

See artikkel raagib ajaloolisest piirkonnast; endisaegse riigi kohta vaata Preisimaa kuningriik ja liidumaa kohta artiklit Preisimaa Vaba Riik .

Preisimaa ( preisi keeles Pr?sa , ladina Borussia , Prussia , Prutenia , saksa Preußen , poola Prusy , leedu Pr?sija ) on ajalooline piirkond Euroopas, mis praegu on jagatud Poola , Venemaa Kaliningradi oblasti ja Leedu vahel.

Ajalugu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Esimest korda mainis Preisimaa elanikke preislasi Vana-Rooma ajaloolane Cornelius Tacitus (elas umbes aastatel 55?117) palju tsiteeritud teoses " Germania ", mis ilmus umbes aastal 98.

Muinaspreislasi tunti veel esimese aastatuhande lopus ja teise alguses kardetud meresoitjate, aktiivsete merevaigukaupmeeste ja paganatena, kes tapsid 997 . aasta 23. aprillil Poola kuninga Bolesław Hirmsa saadetud paavsti lahikondlase, endise Boomimaa Praha piiskopi , misjonari puha Adalberdi ja 1008 . aastal ka misjonarpiiskopi Bruno Querfurtist . Puha Adalbert on kuulutatud Poola ja Preisimaa kaitsepuhakuks .

Preisimaad asustasid kuni Saksa ordu vallutusteni Balti paritolu preisi hoimud Pomesaania , Pogesaania , Lubava , Ermlandi , Sasseni , Barteni , Samlandi , Natangeni ja Galindeni ajaloolistes piirkondades. 12. sajandil paiknes Preisimaa territoorium Visla , Laanemere , Memeli joe , Kiievi-Vene , Polotski alade, Masoovia hertsogiriigi ning Dobrini vurstiriigi (poola keeles Dobrzy?) vahelisel alal. Preisimaad eraldas Pommerist ja Poolast Visla jogi, Memeli jogi (leedu keeles Nemunas) eraldas Preisimaad leedulaste aladest ja Kuramaast .

Saksa ordu vallutab Preisimaa [ muuda | muuda lahteteksti ]

Uhtse riigi puudumisel ning 12.?13. sajandi kommete kohaselt toimusid preislaste ja neid umbritsevate hoimude ja riikide vahel sagedased soja- ja roovretked. Nende tokestamiseks poordus Masoovia hertsog Konrad I 1209 . aastal Saksa ordu poole, mis 1230 . aastal seadis sisse esimese tugipunkti Visla joe keskjooksul Kulmi piirkonnas, mis piirnes Poola ja preislaste Pomesaania ja Lubava aladega, ning alustas Pohjala ristisodade osana Preisi ristisoda preisi hoimude vastu. Suurema osa preisi hoimudest ( pomesaanid , pogesaanid , natangid jt) havitas Saksa ordu vallutussojas aastatel 1231 ? 1283 . Preisimaalaste alade vallutamise ja ristiusustamise vastu ei aidanud ka hilisemad vastupanukatsed, millest kuulsaim on Henricus Monte juhitud ulestous. Osa preislasi saksastus, osa leedustus. Muinaspreisi keel haabus loplikult 17. sajandil .

Pikemalt artiklis Preisi ristisoda

Saksa ordu vallutatud alade haldamiseks ja ristisu levitamiseks moodustati ilmalikud ja vaimulikud haldusuksused. Riia peapiiskopkonnas allusid Riia peapiiskopkonna vaimulikule ulemvoimule Liivimaal Riia sufragaanpiiskopkonnad Saare-Laane piiskopkond , Tartu piiskopkond ja Kuramaa piiskopkond . Lisaks Liivimaa piiskopkondadele allusid Riia peapiiskopkonna voimule ka Preisimaa piiskopkonnad Ermlandi piiskopkond ( poola Warmia), Kulmi piiskopkond (Chełmno), Pomesaania piiskopkond (Pomesanien, Pomezania) ja Samlandi piiskopkond ( Sambija ).

Pikemalt artiklis Riia peapiiskopkond

Preisimaa Saksa ordu komtuurkonnad olid Marienburgi komtuurkond , Mewe komtuurkond , Christburgi komtuurkond , Elbingi komtuurkond , Balga komtuurkond , Brandenburgi komtuurkond , Konigsbergi komtuurkond , Gerdaueni komtuurkond ja Ragniti komtuurkond .

Preisimaa Saksa ordu keskusena [ muuda | muuda lahteteksti ]

Pikemalt artiklis Saksa ordu , Leedu suurvurstiriik , Poola kuningriik

Saksa ordu peakorter asus Preisimaal Malborkis . Saksa ordu jaoks oli 14. sajand oitseaeg: Preisimaal arenes kaubandus, mis voimaldas ehitada voimsaid ordulinnuseid ja oitsvaid kaubalinnu. Samas toimus pidevaid sojakaike leedulaste vastu, millest lisaks orduruutlitele votsid osa ka ilmalikud ruutlid Prantsusmaalt , Itaaliast , Inglismaalt , Saksimaalt ja mujalt. 14. sajandi lopul muutus ordu valispoliitiline olukord komplitseerituks, kuna 1386 . aastal solmitud Krevo uniooniga loodi Poola ja Leedu personaalunioon ning Leedu suurvurst Jogaila vottis vastu ristiusu. See tahendas, et ordul kadus ideoloogiline pohjus ristisodadeks Leedu vastu.

Ordu oli suurim oli 14. ja 15. sajandi vahetusel, kui lisaks eespool loetletud valdustele kuulusid ordu voimu alla veel Neumark Brandenburgis , ?emaitija ja Ojamaa . Saksa ordu languse alguseks loetakse 1410 . aastal Poola-Leedu uhisvaele kaotatud Tannenbergi (Grunwaldi) lahingut . 1422 . aastal oli ordu sunnitud Melno rahuga ?emaididega asustatud ?emaitijast loobuma.

1411 . aastal nimetas Saksa-Rooma keiser Sigismund von Luxemburg Nurnbergi linnusekrahvi Friedrich VI , kes oli 1410. aasta kuningavalimise ajal avaldanud Sigismundile toetust, Brandenburgi margi ulempealikuks ja haldajaks. Kohalik aadel oli Friedrichi valitsejaks maaramisele vastu, kuid Friedrich surus aadlike ulestousu maha ja konfiskeeris monede aadlike vara. 1414 . aastal andsid Brandenburgi seisused Tangermundes Friedrichile truudusvande. 1415 . aastal nimetati Hohenzollernite dunastiast parit Friedrich Konstanzi kirikukogul kuurvurstiks ja 1417 . aastal markkrahviks . Friedrich I viis oma residentsi Tangermundest Berliini .

Kuninglik Preisimaa [ muuda | muuda lahteteksti ]

Pikemalt artiklis Kuninglik Preisimaa (1466?1772)

1466 . aasta Thorni teise rahuga kolmeteistkumneaastase soja (1454?1466) jarel taasuhendati Laane-Preisimaa ja Ida- Pommeri Kuningliku Preisimaana endiste Saksa ordu alade Pomereelia , Kulmimaa (pl Chełmno Land, sks Kulmerland), Michałow Landi (sks Michelauer Land) ja Toru?i (sks Thorn) ning Vistula joe suudmes asuva Elbl?gi (sks Elbing) ning Marienburgi (sks Malbork) ja Ermlandi piiskopkonnaga ja Olsztyniga (saksaparaselt Allenstein) taas Poola kuningriigiga. Ida-Preisimaast sai Thorni teise rahu tagajarjel Poola kuningriigi osa, parast orduvalduste ilmalikuks muutmist 1525. aastal sai provintsist Preisimaa hertsogkond .

Preisi hertsogiriik [ muuda | muuda lahteteksti ]

Pikemalt artiklis Preisi hertsogiriik , Preisimaa hertsog

Preisi hertsogiriigi rajas Saksa ordu korgmeister Albrecht von Hohenzollern , kes 10. mail 1525 andis truudusvande Poola kuningale Zygmunt I -le ja nimetati tema vasallina esimeseks Preisimaa hertsogiks . Ida-Preisimaa hertsogkond laks Poolaga vasallisoltuvussuhtesse. Kuigi selle territoorium oli hiljem Saksa-Rooma riigi osa, nautis Vana-Preisimaa suhtelist iseseisvust ja kosus tanu preisi tookusele, preisi armeele ja preisi korrale.

Brandenburg-Preisimaa [ muuda | muuda lahteteksti ]

Pikemalt artiklis Brandenburg-Preisimaa

Brandenburg-Preisimaa (sks Brandenburg-Preußen) on historiograafiline nimetus Brandenburgi Hohenzollernite varauusaegsele valdusele aastatel 1618?1701. Hohenzollernite peaharu, mis valitses Brandenburgi marki , solmis abielu Preisimaa hertsogkonda valitseva haruga. Ta kindlustas sellega troonijargluse parast Preisi haru meesliini haabumist aastal 1618. Jargnevate abielude solmimise teine tagajarg oli vaikeste Reini vurstkondade Kleve , Marki ja Ravensbergi liidendamine 1614 parast Xanteni rahu Hohenzollernite varauusaegsele valdustega. Vestfaali rahu jargi, mis lopetas aastal 1648 kolmekumneaastase soja , sai Brandenburg Mindeni ja Halberstadti , samuti parimisoiguse Taga-Pommeris ( liidendati aastal 1653 ) ja Magdeburgi hertsogkonnas (liidendati aastal 1680). Brombergi lepinguga (1657), mis solmiti teise pohjasoja ajal, vabanesid kuurvurstid Poola laanisoltuvusest Preisimaa hertsogkonnas. Samuti omandasid nad Lauenburgi ja Butow' maad ja Draheimi . Saint-Germaini rahu (1679) laiendas Brandenburgi Pommerit Odra alamjooksuni.

Preisi kuningriik [ muuda | muuda lahteteksti ]

Pikemalt artiklis Preisi kuningriik

18. jaanuaril 1701 krooniti Konigsbergis senine Brandenburgi kuurvurst ja Preisimaa hertsog Friedrich III Saksa-Rooma keisri loal Preisi kuningaks ning sealtpeale kandsid seda valitsejatiitlit Preisimaa kuningad alates Friedrich I -st.

1700. aastal Pohja-Euroopas alanud pohjasojas osales Preisimaa alles alates 1709 . aastast, kui tahtis allutada Rootsi alasid Pommerimaal : Szczecinit , Usedomi saart ja Wolini saart , kuid saavutas eesmargi alles 21. jaanuaril 1720 , kui solmis Rootsiga rahu , mille alusel Preisimaa sai endale Vorpommerni , Szczecini, Usedomi saare ja Wolini.

Pikemalt artiklis Pohjasoda

Sojategevus Preisimaal ja Rzeczpospolitas seitsmeaastase soja ajal

Seitsmeaastane soda Preisimaal [ muuda | muuda lahteteksti ]

Pikemalt artiklis Seitsmeaastane soda

1756 . aastal tungis Preisimaa kuningas Friedrich II juhtimisel kallale Saksimaa kuurvurstiriigile (Venemaa liitlasele), eesmargiga laiendada Preisimaa kuningriigi piire ja mojuvoimu Euroopas. 1757 . aasta mais asus Venemaa sojavagi feldmarssal Stepan Apraksini juhtimisel vastu Preisi vagedele, esimesed lahingud Preisimaa ja Venemaa vagede vahel toimusid Ida-Preisimaal . 1757. aastal vallutasid Venemaa vaed Memeli linna. Augustis purustas Venemaa armee Groß-Jagersdorfi lahingus Preisimaa vaed, kuid Venemaa sisepoliitika tottu (keisrinna Jelizaveta Petrovna (1709?1761) haiguse ja uue keisrikandidaadi preisimeelse Peeter III moju tottu) pealetung Preisimaale peatus. Keisrinna Jelizaveta Petrovna paranedes anti senine sojavagede juhataja Apraksin aga kohtu alla, korvaldati ulemjuhataja kohalt ning asendati krahv kindral en chef Wilhelm von Fermoriga , kes jatkas edukat sojategevust. 11. (22.) jaanuaril 1758 vallutasid Venemaa vaed Konigsbergi , mille tulemusena laks Ida-Preisimaa Venemaa koosseisu. Preisimaa esimeseks kuberneriks maarati Wilhelm von Fermor. 1758. aastal jatkus sojategevus Venemaa jaoks eriliste edusammudeta. 1759 . aastal alustas Venemaa armee uut pealetungi Oderi liinil. Venemaa vagede uue ulemjuhataja Pjotr Saltokovi juhtimisel loi 41 000-meheline Venemaa armee 28 000-mehelist Preisimaa armeed, purustas selle Palzigi lahingus ja vallutas Oderi-aarse Frankfurdi . 24. jaanuaril 1759 andis Preisimaa elanikkond usaldusvande uuele valitsejale keisrinna Jelizaveta Petrovnale. Preisimaa elanikkonna "truudusetuses pettunud" kuningas Friedrich II lubas, et enam elu sees ei kulasta Preisimaad, ja pidas seda lubadust.

1760. aastal purustas Venemaa ja Austria uhisvagi Kunersdorfi lahingus Preisimaa armee ning vallutas Berliini . 25. detsembril 1761 suri keisrinna Jelizaveta Petrovna ning keisriks saanud Peeter III lopetas kohe soja Preisimaaga ja tagastas Preisimaale koik vallutatud maa-alad, sh Preisimaa, vabastades need truudusvandest. 24. aprillil 1762 solmisid Peeter III ja Preisimaa kuningas Friedrich II liidulepingu, mis kull Katariina II voimulesaamisel tuhistati, kuid sojategevust uuesti enam ei alustatud.

Preisimaa laienemise ja keskuse uleviimisega Kesk-Saksamaale Berliini Brandenburgi marki aga kaasnes Preisimaa muutumine voimukeskusest kuningriigi aaremaaks, mis jai siiski jargneval Saksamaa uhendamisel Preisi kuninga voimu alla kuninga pohiliseks toetuspiirkonnaks ning riigi- ja sojalise voimu allikaks.

Preisi kuningriigi laienemine [ muuda | muuda lahteteksti ]

1763 . aastal, kui suri Poola kuningas August III , seadsid Venemaa ja Preisimaa uheskoos 1764 . aastal Poola troonile endale sobiva kuninga August IV . 1772 . aastal kirjutati Peterburis alla konventsioon , millega Venemaa, Austria ja Preisimaa deklareerisid, et on otsustanud Poolas ?rahu ja korra taastada". Kompenseerimaks nende sellesuunalisi pingutusi, olevat neil ?ajalooline oigus" osale Poola aladele. Poola kaotas 29% oma territooriumist. Venemaale anti Lati idaosa ( Latgale ) ja sellega kulgneva Valgevene alad ( Polotsk ja Vitebsk ). Austria sai Galiitsia , mis laks Vene voimu alla alles 1939 , Preisimaa aga Poola laane- ja pohjapoolsed alad ( Laane-Preisimaa ), mis 1824 . aastal liideti loplikult Preisimaaga.

Pikemalt artiklis Poola esimene jagamine , Poola jagamised

Preisi kuningriik Napoleoni sodade ajajargul [ muuda | muuda lahteteksti ]

Pikemalt artiklis Napoleoni sojad

Preisimaa kuningas Friedrich Wilhelm IV loobus 1807 . aastal Tilsiti rahulepinguga , mille solmis Prantsuse keiser Napoleon I Preisi kuningriigiga neljanda koalitsioonisoja tulemusel, Tilsitis umbes pooltest oma sojaeelsetest valdustest. Nendest aladest loi Napoleon Prantsuse vasallriigid, mis moodustati ja tunnustati Tilsitis: Vestfaali kuningriik , Varssavi hertsogiriik ja Danzigi vabalinn ; muud loovutatud alad anti teistele Prantsuse vasallidele ja Venemaa keisririigile . Preisi riigi pindala vahenes vastavalt Tilsiti rahu tingimustele umbes poole vorra. Kumne miljoni asuka asemel jai Preisimaa kuningriigi uutesse piiridesse mitte rohkem kui viis miljonit asukat.

Preisi kuningriik Saksamaa uhendajana [ muuda | muuda lahteteksti ]

Pikemalt artiklis Austria-Preisi soda , Prantsuse-Preisi soda

1862 . aastal sai Preisi kuningriigi valitsusjuhiks Otto von Bismarck . Preisimaa kuningas Wilhelm I toetas valitsusjuhi tegevust. Vormiliselt oli riigi tahtsaim isik kuningas, kuid poliitikat teostas valitsusjuht ( kantsler ). Bismarcki uks peamine eesmark oli Saksamaa uhendamine ja seda voimaldas tugeva armee loomine. 1866 . aastal provotseeris Otto von Bismarck Preisi-Austria soja , kus Austria sai luua ning Austria having korvaldas Austria keisri Saksamaa troonile pretendeerimisest.

1867. aastal moodustati Preisimaa eestvedamisel uhise majanduse arendamiseks ja soodustamiseks Saksa Tolliliit , kuhu kuulusid Preisimaa, Hannover ja Pohja-Saksamaa vabalinnad .

Austria-Preisi soja ajal kaotati Viini kongressil loodud Saksa Liit . Selle asemel moodustati Pohja-Saksa Liit (1867?1870). Pohja-Saksa Liit, kuhu kuulusid 19 Saksa riiki ja 3 vabalinna, oli liitriik, mille korgeimaks voimuorganiks oli riigipaev . Riigijuht oli Preisimaa kuningas ja liidukantsler ehk valitsusjuht Otto von Bismarck. Pohja-Saksa Liiduga algas Saksamaa majanduslik ja poliitiline uhtlustamine. Saksamaa loplikku uhendamist puudis takistada Prantsusmaa . 1870 . aastal algas Preisi-Prantsuse soda , mille prantslased kaotasid. Saksa keisririik kuulutati pidulikult valja juba enne Saksa-Prantsuse soja loppu, 1871 . aasta algul Prantsusmaal Versailles' lossis .

Saksa keisriks sai Wilhelm I , kes oli Preisimaa kuningas. Preisimaa moodustas ule poole kogu maa territooriumist. Preisimaa eesotsas Otto von Bismarckiga mangis juhtivat rolli Saksamaa uhendamisel 1871 . Sel ajal oli Ida-Preisimaal 74% saksakeelseid, 18% poolakeelseid ja 8% leedukeelseid elanikke. Valdav osa olid protestandid . Keisririigi koosseisu kuulusid neli kuningriiki, kuus suurhertsogiriiki, viis hertsogiriiki, seitse vurstiriiki, kolm vabariiki ja Elsass-Lotringi riigimaa.

Esimese maailmasoja jarel, mil Laane-Preisimaast moodustus Poola koridor , sai Ida-Preisimaast Saksamaa enklaav . Memeli alad hoivas Leedu , mis pidi need taas loovutama 1939 .

Preisimaa saatus parast teist maailmasoda [ muuda | muuda lahteteksti ]

Parast teist maailmasoda anti Ida-Preisimaa pohjaosa Noukogude Liidule ja lounaosa Poolale . Seal elanud sakslased aeti minema, kuuditati voi havitati. Konigsberg nimetati 1946. aastal umber Kaliningradiks.

25. veebruaril 1947 likvideeriti Preisimaa haldusuksus.

Preisimaa kultuur, teadus ja haridus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Konigsbergi ulikool
Immanuel Kant
Christian Goldbach (1690?1764), Konigsbergis sundinud Venemaa teadlane, matemaatik, Venemaa Teaduste Akadeemia konverentssekretar
Ernst Theodor Amadeus Hoffmann (1776?1822)