Prantsusmaa kuningas
(
prantsuse keeles
roi
; sama sona tahendab prantsuse keeles ka
tamme
) oli
Prantsusmaa
valitseja aastail
843
–
1792
,
1814
–
1815
ja 1815–
1848
.
Prantsusmaa
Oigupoolest pole paris selge, millal
Prantsuse kuningriik
alguse sai, kuid upris loogiline oleks selle algust lugeda
Laane-Frangi riigi
loomise algusest. Sageli peetakse Prantsuse kuningriigi asutavaks sundmuseks
Frangi riigi
loomist
Chlodovechi
poolt
486
. aastal voi ka
Hugues Capet
' saamist kuningaks
987
. aastal parast
Karolingide
valjasuremist. Samas ei saa Frangi riiki uheselt pidada Prantsusmaa eelkaijaks, sest germaani rahvaste hulka kuuluvad
frangid
rajasid oma riigi
Kirde-Prantsusmaale
ning prantsuse rahvas kui selline tekkis alles sajandeid hiljem. Aasta 843 tundub koige loogilisem seetottu, et siis tekkinud Laane-Frangi riik holmas umbkaudu hilisema Prantsusmaa piire ning sealseks pealinnaks sai
Pariis
.
Frangi riik
481?814
Prantsuse kuninga tiitel oli labi
keskaja
aarmiselt oluline ja seda mitte ainult seetottu, et tegu oli voimsa riigi
monarhiga
. Kuningas uskus end uldiselt olevat
Karl Suure
toeline jareltulija ning seega parinud ka erilise vahekorra
Rooma paavstiga
, mistottu nimetati Prantsuse kuningat kas katoliiklikuks kuningaks voi koige kristlikumaks kuningaks, mis juba iseenesest aitas tekitada rivaliteeti
Saksa-Rooma keisriga
. Prantsusmaa kuningate eelisteks vorreldes keisritega oli aga nende parilik voim ning korraldus, millega parijaks vois olla vaid monarhi meessoost jareltulija, mis valistas voimaluse monel vooral valitsejal abielu teel Prantsusmaa valitsejaks saada.
