한국   대만   중국   일본 
Prugila ? Vikipeedia Mine sisu juurde

Prugila

Allikas: Vikipeedia
Prugila Poolas .
Joelahtme prugila Eestis.

Prugila (ka prugimagi ) on rajatis , kuhu ladestatakse kasutamata jaatmed maa peale voi maa alla, et valtida negatiivseid mojusid tervisele ja keskkonnale. [1] Prugila on ka jaatmekaitluskoht, kuhu jaatmed kuhjatakse kohapeal. Seda nimetatakse kaitisesiseseks prugilaks. Samuti on prugila jaatmekaitluskoht, mida kasutatakse jaatmete vaheladustamiseks aasta voi pikema aja jooksul. [2]

Jaatmeseaduse kohaselt ei ole prugila

  • selline ehitis, kuhu jaatmed maha pannakse, et neid mujalasuvasse tootlemis-, taaskasutamis - voi korvaldamiskohta edasi transportida
  • koht jaatmete mahalaadimiseks, kui neid toodeldakse voi taaskasutatakse kolme aasta jooksul parast ladustamist
  • koht jaatmete ladustamiseks, kui need korvaldatakse aasta jooksul parast ladustamist. [2]

Uldine [ muuda | muuda lahteteksti ]

Tanapaeval on prugilaid palju ning nad koik kujutavad endast keerulist tehnoloogiat , kuhu kogutakse inimtegevusest tekkinud jaatmed, mis hiljem korvaldatakse. Prugilatesse jaatmete kuhjamine tekitab negatiivseid tagajargi nii inimese tervisele kui ka keskkonnale . Seda moju on voimalik vahendada, parimal juhul isegi valtida. Selleks peab pohjalikult teadma prugilasse ladestatavate jaatmete liiki, hulka, paritolu. Jalgida tuleb ka jaatmekaitluse omadusi ning jaatmetest tulevaid tervise- ja keskkonnaohte. Jaatmete prugilasse vastuvotuks on kehtestatud kriteeriumid ning korrad. Jaatmete vastuvotukorda reguleerib Euroopa Noukogu otsusega 2003/33/EU. Eraldi on olemas ka oigusaktid, mille ulesandeks on reguleerida prugila tegevust, jaatmete prugikolbulikkuse hindamist ja jaatmete prugilasse vastuvotmise korda. Koige tahtsamaks oigusaktiks on jaatmeseadus ning selle alamaktid. [3] Prugilasse voib vastu votta ainult selliseid jaatmeid, mis vastavad selle prugilaliigi vastuvotukriteeriumitele. Jaatmete prugilakolbulikkuse maaramiseks peavad prugila kaitajal ja jaatmetekitajal olema andmed. [3] Prugila tookorralduse ja seire eest vastutab prugila kaitaja . Kaitajal on prugilas oma personal ning tehniline varustus, millega ta oma toid labi viib. Tal peavad olema keskkonnakompleks- ning jaatmeluba . Kaitaja pohiliseks ulesandeks on jalgida, kas prugilasse voetakse vastu selliseid jaatmeid, mis vastavad kriteeriumitele ja lubadele. [3]

Prugila ajalugu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Inimesed on kaua aega tekitanud prugi. Kui elasid randrahvad, siis jaeti prugi maha ning liiguti uude asupaika. Sel ajal ei osatud veel hinnata prugi negatiivset moju keskkonnale ja inimese tervisele. Umbes 10 000 eKr hakkasid inimesed hulgama oma randavat eluviisi ning see asendus paikseks jaamisega, mille tottu hakkas ka prugi kogunema suurtesse hunnikutesse asumite juurde. Esimesed andmed algsete prugilate kohta parinevad 500 eKr Kreekast , tapsemalt Ateenast , kus hakati noudma, et inimesed peavad viima oma jaatmed ehitiste kaitsemuuridest kaugemale, et vaenlased ei saaks mooda prugi ronida kaitsemuuridele. Euroopas ning Ameerikas hakkasid prugilad tekkima 1800. aastal. Touke sellele andis prugi kaudu levivate haiguste levimine. 19. sajandil joutigi arusaamiseni, et jaatmete mahaviskamine tekitab palju probleeme. Selle leevendamiseks hakati tekitama prugihunnikuid, mida veeti hobukaarikutega keskustest valja, kas poletamiseks, prugimaele voi merre. [4] Prugila eelkaijaks voib nimetada 1935. aastal Californias kasutusele voetud auku, kuhu maeti jaatmed, ning see kaeti perioodiliselt mudaga. [5] Seejarel hakkasid prugilad kasvama ning muutusid vajalikuks. 30 aastaga on prugilad muutunud palju. Tanapaeval on prugila rohkem kui tavaline auk, kuhu visatakse jaatmed. [4]

Prugilate liigitus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Prugilaid saab jaotada olenevalt ladestatavate jaatmete omadustest: [2]

Tavajaatmeprugila [ muuda | muuda lahteteksti ]

Tavajaatmeprugilasse ladestatakse tavajaatmeid. Sinna alla kuuluvad ka olmejaatmed . Samuti voib tavajaatmeprugilasse ladestada teatud tuupi ohtlikke jaatmeid (nt asbestijaatmed ), mille puhul peab tootlemisega tagama, et nad vastavad stabiilsete mittereageerivate ohtlike jaatmete kriteeriumitele. Selliste ohtlike jaatmete jaoks on olemas eraldi ladestusala. Tavajaatmeprugilas on satestatud Euroopa Noukogu otsusega 2003/33/EU piirvaartused tavajaatmete ja stabiilsete mittereageerivate ohtlike jaatmete koos ladestamiseks ladestusalale . Tavajaatmeprugilasse ei tohi vastu votta eelnevalt tootlemata jaatmeid voi jaatmeid, mis on saastunud. [3] Praegu on Eestis kasutuses 16 tavajaatmete prugilat, millest 6 vastavad prugilamaaruse nouetele. [2]

Pusijaatmeprugila [ muuda | muuda lahteteksti ]

Prugila, kuhu ladestatakse pusijaatmed. Pusijaatmeprugilasse voib ladestada ainult pusijaatmeid, mis vastavad Euroopa Noukogu otsusega 2003/33/EU satestatud pusijaatmete prugila vastuvotukriteeriumitele (piirvaartustele). Prugilakolblikkust maaratakse jaatmete testimisega. [3] Praegu on kasutuses 2 pusijaatmete prugilat. [2]

Ohtlike jaatmete prugila [ muuda | muuda lahteteksti ]

Prugila, kuhu ladestatakse ohtlikke jaatmeid. [3] Praegu tegutseb Eestis 10 ohtlike jaatmete prugilat, millest 2 vastavad nouetele. [2]

Prugilaga kaasnevad probleemid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Prugilate tegevusega kaasneb ka negatiivne moju nii keskkonnale , infrastruktuurile kui ka inimesele. Infrastruktuurile avaldavad moju eelkoige rasked veokid, mis toimetavad jaatmeid sihtpunkti. Selle tottu voivad raskete veokite all kannatada saada vaiksemad teeloigud.

Norgvesi [ muuda | muuda lahteteksti ]

Prugilates tekib suurel hulgal norgvett , kui vihmavesi valgub ule prugilasundite. Norgvesi neelab endaga kaasa akuvedelikke, pliid ning muid kemikaale , mis hiljem satuvad pinnasesse , veekogudesse ning inimestesse ja loomadesse. [6]

Valimus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Prugilad naevad eemaletoukavad valja. Seeparast rajatakse prugilaid asustusest valjapoole. Kui aga prugi toodetakse samas vaimus, siis rajatakse prugilaid juurde ning see rikub maastiku visuaalset pilti veelgi enam. [6]

Lohn ja ohusaaste [ muuda | muuda lahteteksti ]

Suurimaks prugila probleemiks voib pidada lohna, mis eraldub suurtest jaatmehunnikutest. Prugilad haisevad ebameeldivalt ning see mojub inimestele torjuvalt. [6] Prugila tegevuse kaigus paiskub ohku ka gaase (sh metaan ), mis on saastava toimega. [7]

Oht loomadele [ muuda | muuda lahteteksti ]

Prugilad on kahjulikud loomadele. Isegi kui saastatud norgvesi ei satu pinnasesse, tekivad prugila territooriumil norgveest lombid, millest linnud joovad. Prugilad sisaldavad ka suurel hulgal saastatud toitu, millele on ligipaas rottidel, lindudel, madudel. [6]

Oht inimestele [ muuda | muuda lahteteksti ]

Prugilate kemikaalid on kokkupuutel ohtlikud eelkoige sealsetele tootajatele ning kulastajatele. [6]

Pinnase reostus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kui maa-ala on kasutatud prugilana, siis uldjuhul on selle pinnas saastatud. Vaga harvadel juhtudel on voimalik prugila alale midagi muud rajada, selleks peab aga pinnasest olema korvaldatud koik kemikaalid ning ohtlikud uhendid. [6]

Prugi laialikandmine [ muuda | muuda lahteteksti ]

Probleemiks on tuulised paevad, mil kergem prugi kandub tuulega laiali. Selle tagajarjel voivad saastuda pargid ning elamualad. [6] Prugi voivad laiali kanda ka prugiautod. Probleemi tekitajad on rehvid, kuhu kulge jaavad jaatmed ning autod kannavad need soiduteele laiali. Prugi levitajateks on ka linnud.

Valjaminek [ muuda | muuda lahteteksti ]

Prugilate ulalpidamine on vaga kallis. Koige kulukamaks voib kujuneda vooderdus, et norgvesi ei paaseks mujale pinnasesse ning ei tekitaks seal ulatuslikku kahju. [6]

Moju taimkattele [ muuda | muuda lahteteksti ]

Prugilad mojutavad ka taimkatet. Eelkoige on probleemiks looduslike levialade kadumine, haruldaste ja ohustatud taimeliikide vahenemine. Suurem oht on ka taimehaiguste ja umbrohu levikuks. Voib esineda ka erosiooni . [7]

Mura [ muuda | muuda lahteteksti ]

Prugila tegevuse kaigus ei ole valistatud mura . Eelkoige tekitab mura transpordivahendite tegevus, kuhu alla kuuluvad tagurdavate autode sireenid ja muud helisignaalid, mobiilsete masinate helid, rasked traktorid-masinad, mis talluvad voi tostavad jaatmeid uhest kohast teise. [7]

Prugilad Eestis [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kuni 1990. aastateni oli Eestis oma prugila praktiliselt igal suuremal asulal ja ettevottel ning enamasti puudus neis igasugune keskkonnajarelevalve. Alles uuel iseseisvusajal hakati jark-jargult keskkonnaohtu ja - reostust pohjustavaid prugilaid sulgema, samuti alustati jarelevalvet, tosteti elanike keskkonnateadlikkust jne. Alates 2000. aastast on kasutusele voetud 5 uut koikidele tanapaeva normidele vastavat prugilat. Uks selline suudab teenindada mitut maakonda vahemalt 30 aastat. [8]

2008. aasta alguse seisuga tegutses Eestis 16 tavajaatmete prugilat (neist kolm Harjumaal, kaks Ida-Virumaal ning ulejaanud maakondades uks, valja arvatud Laane- ja Raplamaal), 10 ohtlike jaatmete prugilat (neist uheksa Ida-Virumaal ja uks Laane-Virumaal) ning kaks pusijaatmete prugilat Ida-Virumaal. Neist vastasid prugila maaruse nouetele 6, 2 ja 0 prugilat. Plaanis oli 2009. aastal sulgeda kokku 20 prugilat. Lisaks oli 2008. aastal juba suletud, kuid korrastamata 17 tavajaatmete prugilat ja 4 ohtlike jaatmete prugilat. Tootavate prugilate kogupindala oli 1618 hektarit, sellest 85% moodustasid ohtlike jaatmete prugilad. [9]

2009. aasta juulis suleti koik keskkonnanouetele mittevastavad prugilad. Jaatmeseaduse kohaselt pidid nad olema korrastatud 2013. aasta juuliks. Suletud prugilate piirkonnas tekkivad jaatmed suunatakse umber teistesse prugilatesse. [8]

Euronouetele vastavad prugilad Eestis on Joelahtme prugila , Torma prugila , Paikre prugila , Vaatsa prugila ja Uikala prugila . [10]

Praegu prugila maarusele vastavaid prugilaid on Eestis 6: Joelahtme, Uikala, Torma, Vaatsa, Paikuse ja Tallinna ehitusjaatmete ladestus. [2]

Vaata ka [ muuda | muuda lahteteksti ]

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

  1. ↑ Keskkonnasonaraamat (vaadatud 01.11.2011)
  2. ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 2,6 Prugilad. Keskkonnaministeerium (vaadatud 17.09.2013)
  3. ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 Moora, Harri , 2013. Prugilasse jaatmete vastuvotmise kriteeriumid ja kord (vaadatud 19.09.2013)
  4. ↑ 4,0 4,1 Environment Victoria. Modern Landfill (vaadatud 17.09.2013) (inglise)
  5. ↑ Ward, Elizabeth, 2011. Landfills a History (vaadatud 17.09.2013) (inglise)
  6. ↑ 6,0 6,1 6,2 6,3 6,4 6,5 6,6 6,7 Scott, George, 2012. The Problems with landfills (vaadatud 22.09.2013) (inglise)
  7. ↑ 7,0 7,1 7,2 Department of environment, 2005. Siting, design, operation and rehabilitation of landfills (vaadatud 23.09.2013) (inglise)
  8. ↑ 8,0 8,1 "Tanasest on suletud koik keskkonnanouetele mittevastavad prugilad" Eesti Paevaleht, 16. juuli 2009
  9. ↑ Eestis tootavad prugilad ning suletud kuid korrastamata prugilad 2007 aasta alguses ? Riigi jaatmekava lisa 4 (vaadatud 15. marts 2012)
  10. ↑ Raivo Juurak: "Eesti on saanud juba usna puhtaks" Opetajate leht, 23. detsember 2011
Parit lehekuljelt " https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Prugila&oldid=6136905 "