See artikkel vajab toimetamist . (Detsember 2019) Palun aita artiklit toimetada . ( Kuidas ja millal see markus eemaldada? )

See artikkel ootab keeletoimetamist . Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada . ( Kuidas ja millal see markus eemaldada? )

Plame'i afaar (ka Valerie Plame'i afaar , CIA lekkeskandaal ja Plamegate , oli poliitiline skandaal , mis puhkes 2003. aastal, kui ajakirjanik Robert Novak avalikustas Valerie Plame 'i identiteedi USA Luure Keskagentuuri salastatud ametnikuna. ^{[1] [2] [3]}

2002. aastal reisis Plame'i abikaasa, endine diplomaat Joseph C. Wilson CIA palvel Nigerisse , et uurida vaiteid selle kohta, et Iraak korraldas riigist uraani importi ja ostu. Wilson teatas, et suudistus ei vastanud toele, kuid jargmisel aastal toi president George W. Bush valja sama vaite Iraagi soja ettevalmistuste ajal.

Vastuseks sellele avaldas Wilson juulis 2003 ajalehes New York Times artikli, kirjeldades uksikasjalikult oma uurimistoo negatiivseid tulemusi. Nadal hiljem avaldas Novak kolumni, milles mainis vaiteid "kahelt administratsiooni vanemametnikult", et Plame oli see, kes soovitas oma abikaasa Nigerisse saata. Novak sai teada Plame'i teenistusest, mis oli salastatud informatsioon , Riigidepartemangu ametnikult Richard Armitage 'ilt. Paljud ^[Kes?] vaidavad, et Armitage ja teised ametnikud lekitasid informatsiooni poliitiliseks kattemaksuks Wilsoni artikli eest.

Skandaal viis selleni, et viidi labi kriminaaluurimine . Ehkki lekitamise enda eest kellelegi suudistust ei esitatud, moisteti Scooter Libby suudi uurijatele valetamise eest. Koige loppeks tuhistas president Bush Libby vangimoistmise ja luhendas tema vangistust.

Taust [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kone "Olukorrast riigis" [ muuda | muuda lahteteksti ]

2002. aasta veebruari lopus, reageerides asepresidendi kabineti ja Riigi- ja Kaitsedepartemangude paringutele suudistuse kohta, et Iraagil oli ostu-muugileping ostmaks Nigerilt uraani kollakoogi kujul, volitas Luure Keskagentuur Joseph C. Wilsoni reisi Nigerisse, et seda voimalust uurida. Nigeri endine peaminister Ibrahim Hassane Mayaki kandis ette, et ta oli mitteteadlik mistahes uraanimuugi lepingute kohta vaenulikele riikidele, ehkki tema poole poordus uks Iraagi delegatsiooni nimel esinev arimees Iraagiga "kommertssuhete laiendamisest", mida Mayaki tolgendas kui uraanimuuki. Loppkokkuvottes jareldas Wilson, et "lool polnud mingit alust", ning tutvustas oma too tulemusi 2002. aasta martsis.

Oma 2003. aasta 28. jaanuari kones olukorrast riigis (i.k. State of the Union Address) utles USA president George W. Bush : "Briti valitsus on teada saanud, et viimati oli Saddam Hussein otsinud arvestatavaid koguseid uraani Aafrikast."

"Mida ma ei leidnud Aafrikast" [ muuda | muuda lahteteksti ]

Parast 2003. aasta martsi invasiooni Iraaki kirjutas Joseph C. Wilson rea juhtkirju, kus seadis kusimuse alla soja faktilise aluse (vt bibliograafia artiklis "Bibliography" ? The Politics of Truth ). Uhes neist juhtkirjadest, mis avaldati New York Timesis 6. juulil 2003, vaidab Wilson, et president George W. Bush esitas oma kones olukorrast riigis valesti luureinfot invasiooni alguseni viinud ajal ja seega viitas eksitavalt sellele, et Iraagi re?iim otsis uraani , et toota tuumarelvi .

Iraagi Luure Komisjon ja USA Senati Luurevalikkomisjon jareldasid eri aegadel, et Wilsoni vaited olid ebakorrektsed. Senati raport sedastas, et Wilsoni raport hoopis tugevdas, mitte ei lukanud umber luureinfot vaidetavast uraani muugist Iraagile. Wilson vastustas hiljem tugevalt neid jareldusi oma 2004. aasta memuaarides "The Politics of Truth". Riigidepartemang jai samuti uliskeptiliseks Nigeri-vaite kohta.

Endine CIA direktor George Tenet utles, et "[ehkki president Bushil] olid koik pohjused uskumaks, et talle esitatud tekst oli paigas," sest "sellest mis me teame nuud, Agentuuri ametnikud lopuks noustusid, et kones olev tekst oli faktiliselt oige ? s.t et Briti valitsuse raport utles, et Iraak otsis uraani Aafrikast," sellegipoolest, "need 16 sona ei oleks kunagi pidanud olema lisatud Presidendi jaoks kirjutatud teksti sisse." Wilsoni avastuste kohta tahendas Tenet: "Kuna see raport, meie meelest, ei andnud tegelikult vastust, kas Iraak oli voi ei olnud otsinud uraani valismaalt, oli sellele antud normaalne ja lai levik, kuid me ei briifinud seda presidendile, asepresidendile voi teistele administratsiooni vanemametnikele."

"Missioon Nigerisse" [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kaheksa paeva parast Wilsoni 6. juuli juhtkirja kirjutas kolumnist Robert Novak Wilsoni 2002.a. tripist Nigerisse ja jargnenud avastustest ning kirjeldas Wilsoni naist kui "agentuuri operatiivtootajat".

Oma 2003. aasta 14. juuli veerus "Missioon Nigerisse" (i.k. "Mission to Niger") tahendab Novak, et valik kasutada Wilsonit "tehti rutiinselt madalal tasemel ilma [CIA] Direktori George Teneti teadmiseta." Edasi laheb Novak identifitseerima Plame'i kui Wilsoni abikaasat:

Wilson pole CIA-s tootanud, kuid tema naine, Valerie Plame, on agentuuri operatiivtootaja massihavitusrelvade alal. Kaks administratsiooni vanemametnikku utlesid mulle, et Wilsoni naine soovitas mehe saatmist Nigerisse, et uurida Itaalia raportit. CIA utles, et selle relvalevikuvastased ametnikud valisid Wilsoni ja palusid tema naisel mehega uhendust votta. "Ma ei vasta uhelegi kusimusele oma naise kohta," utles Wilson mulle.

Plame'i ei nimetatud kui agenti mitteametliku kattevarjuga ? i.k. non-official cover ehk NOC. Toepoolest, Novak korduvalt konstateeris, et tema ei teadnud uhtegi sellist fakti.

Novak on oelnud korduvalt, et talle ei oldud oeldud, ning et ta ei teadnud, et Plame oli ? voi et oli kunagi olnud ? NOC, e. agent Mitteametliku Kattevarjuga. Ta (Novak) on empaatiliselt oelnud, et ta moistis ? et naine oli mistahes agent, ei olnuks Novak teda kunagi nimetanud.

Vihje Plame'i kui NOC nimetamisele ilmus esimest korda David Corni artiklis ajalehes The Nation 16. juulil 2003, kaks paeva parast Novaki veeru ilmumist.

Esimene viide Plame'i salaagendiks olemisele ilmus [lehes] The Nation, David Corni kirjutatud artiklis, mis avaldati 16. juulil 2003, vaid kaks paeva parast seda, kui Novaki veerg ilmus. Artikkel kandis sellist juhtlauset: "Kas Bushi ametnikud lasid rahvuslikule julgeolekule elulise tahtsusega sfaaris salastatult tootava USA luureohvitseri varju vastu taevast ? ja rikkusid seadust ? selleks, et anda hoop Bushi administratsiooni kriitikule ja et ahvardada teisi?"

Kuna Novak ei teatanud, et Plame "tootas salajaselt", siis kuidas Corn teadis, et just sellega naine tegeles?

Corn ei raagi oma lugejatele ja minu kaest tulnud paringule vastas ta osundamisega sellele, et ta oli esitamas kusimust ja mitte "konstateerimas fakti". Kuid artiklis ta kinnitab, et Novak "tassis Plame'i paevavalgele" kui "kattevarjus CIA ohvitseri."

Selles artiklis tsiteerib Corn Wilsonit: "≪Tema (Plame'i) nimetamine sellisel viisil oleks kompromiteerinud iga operatsiooni, iga suhte, iga vorgustiku, millega ta on olnud seotud kogu oma karjaari jooksul. See on Kim Philby ja Aldrich Amesi vark.≫" Wilson on oelnud: "Ma tundsin, et... kuitahes jalestav see otsus voiks olla, oli see ratsionaalne, et kui sa oleksid olnud administratsioon ja ei oleks tahtnud, et inimesed jutustaksid luureinfost voi raagiksid sellest, mis oli sottamineku otsuse alustalaks, siis sa heidutaksid neid, havitades selle kaskjala tosiseltvoetavuse, kes sulle sonumi toi. Ning see administratsioon nahtavasti otsustas, et see viis kuidas seda teha, oli lekitada minu naise nimi."

2007. aasta oktoobris oma veeru "Valge Maja mustamine" kohta kirjutab Corn:

See tukk oli esimene, mis identifitseeris lekke kui voimaliku Valge Maja kuriteo ja esimene, mis iseloomustas leket kui toendit sellest, et Bushi administratsiooni sees kaalus poliitiline abinou ules rahvusliku julgeoleku. Veerg toi sellele saidile umbes 100 000 kulastajat uhe paeva jooksul voi nii. Ning ? oiglaselt voi mitte ? on moned viidanud sellele kui sundmusele, mis Plame'i segapudru valla paastis. Ma kahtlen, et see veerg kaivitas uurimise, mille viis viimaks labi erioigusnounik Patrick Fitzgerald, kuna ma oletan, et polnuks minu veerg ilmunud, oleks CIA ikkagi palunud Justiitsministeeriumil leket kui voimalikku kuritegu uurida."

Justiitsministeeriumi uurimine [ muuda | muuda lahteteksti ]

Avalikustamisele jargnevalt saatis CIA 16. septembril 2003 USA Justiitsministeeriumile kirja, kus noudis asja kohta kriminaaluurimist. 29. septembril 2003. teavitas Justiitsministeerium CIA-d, et see soovis antud asjasse FBI uurimist.

30. septembril 2003 utles president Bush, et kui tema administratsioonist on olnud leke, siis "ma tahan teada kes see on... ning kui see isik on rikkunud seadust, siis selle isiku eest kantakse hoolt." Algselt oli Valge Maja eitanud, et Karl Rove , kes oli Valge Maja personaliulema asetaitja, ning Lewis Libby , asepresident Dick Cheney personaliulem, olid lekkega seotud.

Justiitsminister John Ashcroft juhatas asja Justiitsministeeriumi Erioigusnounike Kabinetile, mida juhatas Patrick Fitzgerald , kes kutsus kokku suurkohtu. CIA lekke suurkohtu uurimine ei paadinud kellegi kohtuliku suudistamise voi suudimoistmisega mitte uhegi lekke endaga seotud kuriteo eest. Siiski sai Libby suudistuse oigluse takistamise uhes punktis, valevande uhes punktis, ja kolmes punktis suurkohtule ja foderaaluurijatele valetunnistuste andmise eest 25. oktoobril 2005. Moned tunnid parast kohtusuudistuse avaldamist astus Libby oma kohalt tagasi.

Ameerika Uhendriigid vs. Libby [ muuda | muuda lahteteksti ]

Foderaalne kohtuasi Ameerika Uhendriigid vs. Libby algas 16. jaanuaril 2007. 6. martsil 2007 moisteti Libby suudi neljas punktis ja moisteti oigeks uhes valetunnistuse andmise punktis. Libbyle moisteti karistuseks 30 kuud vabadusekaotust vanglas, trahv 250 000 USA dollarit ning kaheaastast jarelevalveaega vabaduses parast vangla-aja loppu.

Parast kohtuotsuse teadasaamist teatas erinounik Fitzgerald, et ta ei eeldanud, et kaasuses voiks keegi veel suudistuse saada. "Me koik lahme oma paevatoode juurde." 2. juulil 2007 luhendas president Bush Libby vabadusekaotuse pikkust, kustutades sisuliselt ara selle 30 kuud, mis ta pidi vanglas karistust kandma. Foderaalne kriminaalsuudimoistmine, katseaeg ja trahvid jaid alles.

2008. aasta martsis avalikustas Valitsuse Riigikontrolliamet (Government Accountability Office e. GAO), et uurimine maksis 2,58 miljonit dollarit. Samuti raporteeris GAO, et "see asi on nuud koikide praktiliste eesmarkide osas lopetatud".

Tsiviilprotsess [ muuda | muuda lahteteksti ]

Vastavalt tunnistustele, mis anti CIA lekke suurkohtu-uurimises ja kaasuses Ameerika Uhendriigid v. Libby , arutasid Bushi administratsiooni ametnikud Richard Armitage , Karl Rove ja Lewis Libby sel ajal salastatud ja kattevarjuga CIA ohvitseri Valerie E. Wilsoni teenistust pressi liikmetega.

Wilsonid esitasid samuti tsiviilkohtuasja Libby, Dick Cheney , Rove'i ja Armitage'i vastu kaasuses Wilson v. Cheney . 19. juulil 2007 lukati Wilson vs . Cheney Ameerika Uhendriikide Columbia Maakonna Maakonnakohtus tagasi. Jargmisel paeval andis Kodanikud Vastutuse ja Eetika Eest Washingtonis Wilsonite nimel sisse apellatsiooni USA ringkonnakohtu otsusele.

Tsiviilasi lukati tagasi 19. juulil 2007. Kaasust tagasi lukates tahendas Ameerika Uhendriikide ringkonnakohtunik John D. Bates :

Hagejate vaidete tahendused esitavad tahtsaid kusimusi seoses meie korgeimate valitsusametnike teostatud tegude oigsusega. Kaebealuste esildised tostavad sellegipoolest kusimusi, mida Kohus on kohustatud kasitlema enne kui see saab vaagida hagejate vaidete sisu. Nagu selgub, kohus ei joua ning seega ei valjenda uhtegi seisukohta konstitutsiooniliste ja hagejate kinnitatud teiste delikti-nouete vaartuste kohta, mis pohinevad kostjate vaidetavatel avaldustel, sest esildised tagasilukkamiseks saavad olema rahuldatud. Vaidetavad vahendid, millega kaitsealused valisid vastustamaks Mr. Wilsoni kommentaare ja runnata tema tosiseltvoetavust, voisid olla erakordselt ebameeldivad. Kuid ei saa olla uhtki tosist vaidlust sellest, et tegevus vastustada avalikku kriitikat, nagu seda mis Mr. Wilsoni poolt esitatud Bushi Administratsiooni-poolse sojaeelse valisluure kaitamise vastu, labi pressi liikmetega raakimise on kaitsealuste kui Taidesaatva Haru korgetasemeliste ametnike kohustuste ulatuse piires. Seega vaidetav deliktne kaitumine, nimelt Mrs. Wilsoni varioperatiivohvitseri staatuse avalikustamine, oli kokkulangev seda liiki kaitumisega, mida kaitsealused olid rakendatud teostama.

Kohtunik Bates otsustas, et "hagejad ei ole ammendanud oma Foderaalse Oigusrikkumisnouete Seaduse (Federal Tort Claims Act e FTCA) all olevaid administratiivseid leevendusi, mis on kohane ja ainuke tee sellise noude rahuldamiseks." Bates otsustas, et FTCA kirjeldab uksipulgi sobiva leevenduse, kuna FTCA "voimaldab foderaalsetele tootajatele absoluutset immuniteeti tavaoiguse oigusrikkumisnouete eest, mis tulenevad tegudest, mida nad oma ametlike kohustuste kaigus teostavad," ning "hagejad ei ole esitanud piisavaid fakte, mis lukkaks umber [FTCA] sertifikatsiooni, mis seesinases toimingus sisse antud."

Wilsonid apelleerisid jargmisel paeval (20. juulil 2007). 12. augustil 2008 USA Columbia Maakonna Ringkonna Apellatsioonikohus kinnitas maakonnakohtu otsuse omakorda 2–1 otsusega.

Wilsonid esitasid USA Ulemkohtule palve kuulata nende apellatsiooni USA Apellatsioonikohtu otsusele. 20. mail 2009 vottis Justiitsministeerium positsiooni kirjas, mille andsid sisse peaadvokaat Elena Kagan , asepeaprokuror Tony West ja Justiitsdepartemangu advokaadid Mark B. Stern ja Charles W. Scarborough: "Apellatsioonikohtu otsus on korrektne ja ei ole vastuolus mistahes selle Kohtu voi uhegi teise kohtu otsusega,... Edasine labivaatus on alusetu." Melanie Sloan , kes on Wilsonite advokaat ja grupi Kodanikud Vastutuse ja Eetika Eest Washingtonis tegevdirektor andis valja avalduse, kus oli kirjas: "Me oleme sugavalt pettunud, et Obama administratsioon ei ole suutnud tunnistada ranka kahju, mida Bushi Valge Maja tippametnikud tekitasid Joe ja Valerie Wilsonile ... Valitsuse positsiooni ei saa uhitada president Obama tihti sedastatud puhendumusega ukskord jalle teha valitsuse ametnikud vastutavaks oma tegude eest."

Justiitsministeeriumi kirjas seisis:

"Petitsiooni esitajad vaidavad, et Novaki 14. juuli 2003 veerg avalikult avalikustas Ms. Wilsoni salajase CIA teenistuse ja et avalikustamine 'havitas tema kui salastatud CIA tootaja kattevarju.' Sellegipoolest vaidavad petitsioneerijad, et Novaki allikas oli Armitage, ning ei vaida, et ukski kolmest kaitsealusest, kelle vastu Mr. Wilson surub oma esimese paranduse nouet – Cheney, Rove ja Libby – pohjustasid kolumni avaldamist. Faktiliste vaidete puudumisel sellest, et Mr. Wilsoni vaidetav kahju oma naise CIA-teenistuse avalikustamisest on ‘enam-vahem jalitatav’ Cheney, Rove'i ja Libby vaidetavale kaitumisele, pole petitsiooni esitajad suutnud rajada artikkel III jurisdiktsiooni Mr. Wilsoni esimese paranduse noude ule."

22. juunil 2009 teatas USA Ulemkohus ilma kommenteerimata, et see ei hakka kuulama apellatsioonkaebust USA Apellatsioonikohtu otsusele. CREW poolt valjastatud avalduse jargi toob Ulemkohtu otsus "kaasuse lopule". Oma avalduses vastas Melanie Sloan otsusele:

"Wilsonid ja nende nounikud on Ulemkohtu keeldumisele kaasust kuulata pettunud, kuid veelgi enam on see samm tagasi meie demokraatiale. See otsus tahendab seda, et valitsuse ametnikud saavad kuritarvitada oma voimu poliitilisteks eesmarkideks kartmata tagajargi. Eraisikutest kodanikel nagu Wilsonitel, kes naevad oma karjaari havingut ja nende elude ohtupanemist administratsiooni ametnike poolt, kes soovivad skoorida poliitilisi punkte ja vaigistada opositsiooni, pole kuhugi poorduda."

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]