Pirita

Allikas: Vikipeedia
  See artikkel raagib Tallinna asumist; Tallinna linnaosa kohta vaata artiklit Pirita linnaosa ; BC Pirita oli Tallinna Kalevi korvpalliklubi nimi; liikluseksperdi kohta vaata artiklit Johannes Pirita ; kula kohta Moldovas vaata artiklit Pirita .

Pirita
Pindala 1,73 [1] km²
Elanikke 1019 (01.01.2017) [1]

Koordinaadid 59° 28′ N , 24° 49′ E

Pirita on asum Tallinnas Pirita linnaosas . Pirita asub Tallinna lahe aares, Pirita joe suudmes. Asum piirneb Merivalja , Mahe , Kloostrimetsa , Kose ja Maarjamae asumiga. Pirita asumi pindala on 1,73 km 2 . [1]

Pirita asum sai nime Pirita kloostri jargi, mis nimetati omakorda Rootsis asuva emakloostri rajaja puha Birgitta jargi. [2]

Pirita asumi tanavad [ muuda | muuda lahteteksti ]

Mitmed endised talud on jaadvustatud asumi tanavanimedes, nagu Ratsepa tee , Lauri tee , Puki tee jm. Pirita seotus veespordiga on andnud nime sellistele tanavatele nagu Masti tanav , Purje tanav ja Regati puiestee . Asumis esineb ka palju ametinimedega seotud sarjanimesid. [2] Asumis on lisaks veel Eduard Bornhohe tee , Jahimehe tee , Jahimehe poik , Kalamehe tee , Kalmuse tee , Kloostri tee , Kloostrimetsa tee , Korkja tee , Meremehe tee , Merivalja tee , Metsavahi tee , Metsavahi poik , Metsniku tee , Morra tee , Pirita tee , Randvere tee , Rummu tee , Supluse puiestee ja Toominga tanav .

Ohuvaade Pirita asumile

Elanikkond [ muuda | muuda lahteteksti ]

Aasta Arvestuslik rahvaarv [3] [4] [1] [5]
2018 1034
2017 1019
2016 1019
2015 997
2014 960
2013 948
2012 926
2011 911

2016. aastal moodustasid 0?17aastased asumi elanikkonnast 18?22%, 68+aastased moodustasid 10?19% [6] . Seisuga 01.01.2014 eestlaste osakaal asumi elanikkonnas moodustas 71% [7] .

Olulisemad objektid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Pirital asub Pirita sadam . Asumi territooriumile jaavad Pirita kalmistu , Pirita kloostri varemed kui ka uus kloostrikompleks. Pirital asub Pirita linnaosavalitsus , Pirita Spordikeskus ning Pirita Vaba Aja Keskus .

Haridus ja kultuur [ muuda | muuda lahteteksti ]

Pirital asub Pirita Majandusgumnaasium . Asumis tegutseb Pirita raamatukogu .

Loodus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Asumi territooriumil asub Pirita mets . Asumit labivad Pirita jogi , Teesuuoja ja Varsaallika oja . Suurem osa Pirita rannast jaab Pirita asumisse.

Galerii [ muuda | muuda lahteteksti ]

Ajalugu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Tanapaevane Pirita asum on moodustunud kolmest ajaloolisest asustusalast. Koige vanem neist aladest on keskajal rajatud Pirita klooster , mille umber tekkis Pirita kula. Teise asustusala moodustas 20. sajandi algul rajatud Uus-Pirita, mis jai kloostrist teisele poole joge. 17. sajandil rajatud Lillepi talu moodustas omaette asustusala. Terve praegune Pirita linnaosa uhendati Tallinnaga 1945 . aastal. [2]

Pirita asumi koige vanem rajatis oli Iru linnuse sadam, mille tahtsus suurenes ajaga. See sadam oli eriti oluline Pohja-Euroopa viikingiajal (aastatel 800?1050 pKr). Pirita alad olid tollel ajal muidu asustamata, kuid sadama ja linnuse vahel oli tihedalt kasutatav teeuhendus. Samuti voib arvata, et vahemalt laevade sadamas viibimise ajal oli seal pidev valve. [2]

Pirita kloostri rajamine mojus piirkonna arengule murranguliselt, sest tanu sellele sai Piritast kaugemalgi tuntud keskus. 15. augustil 1436 puhitseti kloostri kirik, mida peetakse ka kloostri ametlikuks asutamisajaks. Pirita kloostri lahedusse tekkis rahvarohke kula, mida nimetati algul Liivavakuse ( Sandwacke ) kulaks. Uhes kula tekkimisega rajati ka otsem tee Tallinna. Pirita klooster purustati 1577 . aastal Vene-Liivi sojas . [2]

Parast kloostri havimist oli kula asustus mitu sajandit palju horedam ning see hakkas uuesti kasvama alles 20. sajandi algul. 1908 . aastal alustati Pirita hoonestamist ning paar aastat hiljem sai piirkond linlaste seas populaarseks suvituskohaks. Eesti Spordiseltsi Kalev tegevuse laienemine Piritale 1910. aastal pani aluse veespordi ja kergejoustiku harrastamisele selles piirkonnas. [2]

Kui varem oli ule joe saanud ainult parvega, siis puidust silla rajamine 1914 . aastal suurendas paiga menukust veelgi ( 1936 . aastal valmis raudbetoonsild). 1920. aastatel pandi kaima bussiliikus Pirita ja Tallinna vahel. Piritale rajati rannahoone, muuseum, kohvikuid, restorane jm. Pirital tegutses mitu seltsi, sh Pirita Kaunistamise Selts , mida juhtis Albin Strutzkin . [2]

1980. aastal toimus Pirital XXII suveolumpiamangude purjeregatt, mille tarvis loodi asumisse Tallinna Olumpiapurjespordikeskus . Samal aastal laiendati Pirita teed ning rajati uus sild ule joe. [2]

1990. aastatel rajati vana kloostri korvale uus ja tanapaevane Puhima Paastja Puha Birgitta Ordu kloostrikompleks. [2]

Galerii [ muuda | muuda lahteteksti ]

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Tallinn arvudes 2017 , Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2017
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 2,6 2,7 2,8 Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Robert Nero, Leho Lohmus (2013). Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed . Tallinn. {{ raamatuviide }} : CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend ( link )
  3. Tallinn arvudes 2011 , Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2011
  4. Tallinn arvudes 2012 , Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2012
  5. "TALLINN ARVUDES 2018" . TALLINNA LINNAVALITSUS. 1.08.2018 . Vaadatud 21.06.2023 .
  6. Tallinn arvudes 2016 , Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2016
  7. Siseministeerium, rahvastikuregister (16.01.2019). "Tallinn arvudes" . Originaali arhiivikoopia seisuga 26.04.2020.