Piret Rips-Laul (aastani 1989 Piret Pormeister , aastani 2010 Piret Rips ^[1] ; sundinud 19. jaanuaril 1965 Valgas ) on eesti helilooja ja muusikapedagoog. Ta on tuntud eelkoige laste - ja noortemuusika loojana. Paljud tema laulud on korduvalt kolanud laste lauluvoistlustel ja laulupidudel ning joudnud muusikaopikutesse ^[2] . Piret Rips-Laul on ka hinnatud kontsertmeister ja andekas klaverimangija, Eesti solfed?oopetuse arendaja ja solfed?o tooraamatute autor ^[3] . Ta on Eesti Heliloojate Liidu liige alates 2004 ^[2] .

Piret Rips-Laul on lopetanud 1979 . aastal Valga Lastemuusikakooli klaveri eriala (opetaja Renel Rand ), 1983 . aastal Tallinna Muusikakeskkooli klaveri eriala, 1988. aastal lopetas ta Tallinna Riikliku Konservatooriumi ( Liina Joksi klaveriklassi) ja 2004. aastal Eesti Muusikaakadeemia ( Rene Eespere kompositsiooniklassi). Tal on magistrikraad klaverierialal ^{[1] [4]} .

Aastatel 1988?1989 tootas Piret Rips-Laul Nomme Lastemuusikakoolis ja 1989?2000 Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumis . Aastast 2003 tootas ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias muusikateoreetiliste ainete oppejouna, aastatel 2007?2008 ka Gustav Adolfi Gumnaasiumi muusikakoolis. Aastatel 2000?2004 tootas ta Tallinna metodisti kirikus klaverisaatja ja koorijuhina, juhatades kammerkoori Credo , lasteansamblit Lootus ja Tallinna Gospelkoori . Viimase kunstiline juht oli ta kuni 2007. aastani, kuid on kirjutanud sellele muusikat ja seadeid hiljemgi. ^[2]

Alates 9. juunist 2014 kuni 31. augustini 2023 oli Piret Rips-Laul Voru Muusikakooli direktor. ^{[5] [4]} Ta on tootanud selles muusikakoolis ka opetaja ja oppealajuhatajana.

Alates 2023. aasta 1. septembrist on ta Tallinna Muusika- ja Balletikoolis (MUBA) solfed?oopetaja ning selle ainekava uuendaja. Samuti tootab ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias solfed?o oppejouna. ^[4]

Piret Rips-Laul kuulus aastatel 2020?2023 Eesti Muusikakoolide Liidu juhatusse ^[6] ning oli selle aseesimees. Ta on seisnud Eesti muusika huvihariduse riikliku uhtlustamise eest ning selle eest, et muusikakooli opetajate too vordsustataks uldkooli opetajate tooga ^[6] .

Piret Rips-Laul on kuulunud 2020. aastal Louna-Eesti mojukate top 100 hulka, kus ta oli 83. kohal ^[7] .

Looming [ muuda | muuda lahteteksti ]

Piret Rips-Laul on loonud ule saja laulu kooridele ja solistidele, mille eest ta on palvinud ka erinevaid auhindu ^[2] . Ta on loonud muusika vorukeelsele lastemuusikalile ?Koolin om umbolo monna“ 2021 (muusikali stsenaarium ja sonade autor Contra ) ^{[8] [9]} ja muusikalile ?Vaeslaps ja talututar“ 2019 (teksti panid Juhan Kunderi muinasjutu ainetel kokku Lully Gustavson ja Luule Puusepp) ^[10] . Tema loomingut iseloomustab soe luuriline stiil, kerge meloodika, selge tekstuur, pehmetes varvides tonaal- ja modaalharmoonia. Tema teoseid on kirjastatud Eestis, Saksamaal, Rootsis ja USAs ning salvestatud rohkem kui 30 kogumikplaadile Eestis ja valisriikides ^[2] .

Piret Rips-Laulu lauludest on laulupidudel kolanud: [ muuda | muuda lahteteksti ]

• "Ei tahagi minna" (sonad Maarja Soone ), X Noorte laulupidu "Ilmapuu" , 2007
• "Isad ja pojad" (sonad Heiki Vilep ), poistekoor ja meeskoor, "Mehed ja naised" (sonad Heiki Vilep), segakoorid, XXV Laulupidu "UhesHingamine" , 2009
• "Olles osa oma maast" (sonad Leelo Tungal ), lastekoorid, XI Noorte laulupidu "Maa ja ilm" , 2011
• "Aeg" (sonad Artur Alliksaar ), naiskoorid, XXVI Laulupidu "Aja puudutus. Puudutuse aeg" , 2014
• "Loob suvelaulu rohutirts" (sonad Venda Soelsepp ), mudilaskoorid, XII Noorte laulupidu "Mina jaan" , 2017

Tunnustus [ muuda | muuda lahteteksti ]

• 2005 ? Riho Patsi Koolimuusika Fondi stipendium ^[2]
• 2009 ? Eesti Rahvuskultuuri Fondi allfondi Veljo Tormise Fondi stipendium ^[11] ja aukiri
• 2018 ? Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali tunnustuspreemia ^[12]
• 2019 ? Vorumaa kultuuriparl ^[13]
• 2021 ? Voru linnapea tunnustus jarjepideva puhendumusega tehtud too eest muusikakooli huvanguks ^[14]
• 2022 ? Voru linna kultuuritegelane ^{[15] [3]}

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Biograafia, teosed Eesti Muusika Infokeskuses