Pierre Bourdieu
(
1. august
1930
?
23. jaanuar
2002
) oli
prantsuse
sotsioloog
, kelle uurimused kasitlesid
filosoofiat
,
kirjandusteooriat
,
sotsioloogiat
ja
antropoloogiat
. Tema tuntuim raamat on "La distinction : critique sociale du jugement" ('sotsiaalne kriitika maitse kusimustes'), milles ta proovis uhendada esteetilisi otsuseid sotsiaalse positsiooniga. Markimisvaarne aspekt Bourdieu teoorias on metodoloogia, milles ta uhendab
teooria
ja
empiirilised andmed
selleks, et moista subjekti objektiivses struktuuris.
Bourdieu loi metodoloogilise raamistiku ja terminoloogia sellistele moistele nagu "
kultuuriline
,
sotsiaalne
ja
sumboolne kapital
" ning moisted nagu
habitus
, "
vali
" ja "
sumboolne vagivald
".
Bourdieu raamatutest esimesed kasitlesid
Al?eeria
sotsioloogiat, neile jargnesid uliopilasi ja haridussusteemi kasitlevad uurimused. Hiljem tegeles sotsioloog paljude teemadega: kultuur, kunst, kirjandus, poliitika, meedia, korged riigiametid, sotsiaalne viletsus, meessoo domineerimine jne. Uks tema pohikusimusi oli identiteedikusimus. Bourdieu esitas selle kusimuse omamoodi ja novaatorlikult. Ta ei uurinud, milles seisneb inimese olemus uldiselt, vaid puudis moista, kuidas on kujunenud see voi teine isiksus, tema maitse, enesehinnang ning kaitumisviis. Selleks ei pidanud ta vajalikuks mitte psuhhoanaluusi tegemist, aga valiste, sotsiaalsete mojude analuusimist. 1990. aastatel tegeles Bourdieu
meedia
analuusiga. Ta oli seisukohal, et meedia, allutatuna majanduslikule survele, mojutab negatiivselt
informatsiooni
levitamist. Informatsioonist oli tema jaoks saanud liiga voimas valdkond, et seda ainult ajakirjanike hooleks jatta.
Oma toodes toetub ta
Ludwig Wittgensteini
,
Maurice Merleau-Pontyi
,
Edmund Husserli
,
George Canguilhemi
,
Karl Marxi
,
Gaston Bachelardi
,
Max Weber
,
Emile Durkheimi
, ja
Norbert Eliase
teooriatele. Oluline moju oli Bourdieule
Blaise Pascalil
, kelle jargi uhe Bourdieu raamatu pealkirjaks sai "Meditations pascaliennes" ('Pascali mediteerimine').
Bourdieu sundis
1930
. aastal
Pureneede
jalamil vaeses maaharija peres. Parast filosoofiahariduse omandamist tootas ta
Prantsusmaal
ja
Al?eerias
. Bourdieu tee Prantsusmaa akadeemiliste ringkondadesse oli keeruline.
1964
. aastal palvis ta tahelepanu teosega "Les Heritiers" (Parijad), kus kasitles Prantsusmaa korghariduse reformimise vajalikkust.
1975
asutas ta ajakirja "Actes de la recherche en sciences sociales".
1981
sai Bourdieu'st Prantsusmaa tuntuima, akadeemikuid uhendava College de France'i sotsioloogiaprofessor.
1996
asutas Bourdieu assotsiatsiooni Liber/Raisons d’agir ja samanimelise kirjastuse, viimane on kuulsaks saanud
neoliberalismi
vastaste raamatute valjaandjana. Sellest ajast teatakse Bourdieud kui laia haardega sotsioloogi ja
globaliseerumise
veendunud vastast. Bourdieu neoliberalismi ja massimeedia kriitika hoidis teda pidevate motterunnakute keskpunktis. Tema 1997. aastal ilmunud pisike punane raamat, mis raakis televisioonist, argitas avalikkust motlema selle meediavormi telgitaguste ja mojuhoobade tegeliku moju ule uhiskonnas.
- "
Meeste domineerimine
". Varrak 2005
- "Praktilised pohjused". Tanapaev 2003
- "Televisioonist". Perioodika 1999
- "Visandusi eneseanaluusiks". Tanapaev 2008