Philipp Melanchthon ( Philipp Schwartzerd ) ( 16. veebruar 1497 Bretten ? 19. aprill 1560 Wittenberg ) oli saksa humanist , Martin Lutheri sober ja kaaslane.

Melanchthon sai 1518. aastal Wittenbergi ulikooli kreeka keele professoriks. Seal tutvus ja sobrunes ta ka Martin Lutheriga ning kais temaga kaasas ka juba Leipzigi vaitlustel, kaitstes koos Lutheriga algavat usupuhastust. Melanchthoni koostatud Augsburgi usutunnistus ja Augsburgi usutunnistuse apoloogia on molemad vaga tahtsad kirjutised luterlikus kirikus.

Parast Lutheri surma ei suutnud Melanchthon ara hoida reformeeritud kiriku sees tekkivaid erimeelsusi. Opetuslikud tulid tekkisidki, ning nendega seoses said nahtavaks Melanchthoni enese kohklused opetuslikes kusimustes. Ta soovis valtida erimeelsusi ning tahtis rahu ja uksmeelt kirikute vahele. See ilmneb ka ta kirjutistes; naiteks oleks ta olnud nous katoliiklike tseremooniate kasutamistega jumalateenistustel ning paavstile allumisega, juhul kui katoliiklased tunnustaksid luterlikku kirikut mittehereetilisena. Kaheksa aasta parast ta siiski loobus oma unistusest astuda taas katoliiklusse . Katoliikliku meelsuse tottu sai ta aga rohkelt kriitikat teistelt reformaatoritelt, teiste seas naiteks Jean Calvinilt . Melanchthoni jargijaid nimetati "filiplasteks" ning "oiged luterlased" olid nende vastu.

Melanchthon uuendas kooliharidussusteemi, palvides sellega aunimetuse " praeceptor Germaniae " ehk "Saksamaa opetaja". Ta rohutas humanismi ja eetilise kasvatuse tahtsust. Tanu temale levis humanistlik haridussusteem Saksamaalt ka mujale, eriti luterlikesse maadesse.

Isiklikku [ muuda | muuda lahteteksti ]

Tema vaimees Georg Sabinus oli esimene Konigsbergi ulikooli rektor.

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Philipp Melanchthon