Pestitsiid on aine voi ainete segu, mille eesmark on kahjurite runnaku ennetamine, kahjurite havitamine, nende eemale peletamine voi nende moju leevendamine. ^[1] .

Pestitsiidideks on enamasti keemilised uhendid, kuid nendena voidakse kasutada ka bioloogilisi vahendeid (nt viirused , bakterid ). Kahjuritena voidakse seejuures kasitleda putukaid , taimehaigusi , umbrohtusid , molluskeid , linde , imetajaid , kalu , umarusse voi mikroobe , mis kahjustavad vara, tekitavad ebameeldivusi voi levitavad haigusi. Kuigi pestitsiidid on kasutusel inimestele kasu toomise eesmargil, on paljude pestitsiidide kasutamisega kaasnenud tagasilooke nagu murgisus inimestele voi teistele loomadele. Pusivaid orgaanilisi saasteaineid kasitleva Stockholmi konventsiooni jargi on uheksa kaheteistkumnest koige ohtlikumast ja pusivamast orgaanilisest kemikaalist pestitsiidid ^[2] . Taimed kaitsevad ennast ka ise biokeemiliste pestitsiididega, sisaldades erinevaid alkaloide . ^{[ viide? ]}

Kemikaalidest pestitsiide jaotatakse jargnevalt:

• herbitsiidid (murgid taimede vastu)
• fungitsiidid (murgid seente vastu)
• insektitsiidid (murgid putukate vastu)
• bakteritsiidid (murgid bakterite vastu)
• zootsiidid (murgid imetajate vastu)
• akaritsiidid (murgid lestade vastu)
• nematotsiidid (murgid umarusside vastu)

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]