Peeter Lilje

Peeter Lilje ( 13. oktoober 1950 Valga ? 28. oktoober 1993 Oulu ) oli eesti dirigent .

Peeter Lilje sundis 13. oktoobril 1950 Valgas. Oppis sunnilinnas viiulimangu , opinguid jatkas kooridirigeerimise erialal Heino Elleri nimelises Tartu Muusikakoolis ja Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Arvo Ratassepa ning samas ka Roman Matsovi orkestridirigeerimisklassis. Opinguaastail teenis elatist pianistina mitmetes d?assansamblites.

1980. aastal lopetas ta Leningradi Riiklikus Konservatooriumi Arvids ja Mariss Jansonsi dirigeerimisklassis ning sta?eeris S. Kirovi nimelises Leningradi Riiklikus Akadeemilises Ooperi- ja Balletiteatris (praegune Peterburi Maria teater ) Juri Temirkanovi juures, juhatades seal ka etendusi.

1973. aastal asus Lilje toole Estonia teatris koormeistri, seejarel Neeme Jarvi assistendina ja tootas aastast 1975 kuni surmani 1993 dirigendina. Tema repertuaari kuulus ligi 30 ooperit, sh Stravinski "Mavra" ja "Elupoletaja tahelend", ?ostakovit?i "Katarina Izmailova", Prokofjevi "Kihlus kloostris", Britteni "Albert Herring", Tubina "Barbara von Tisenhusen", Tambergi "Cyrano de Bergerac" ja "Lend" ning mitmed Verdi , Puccini , Mozarti jt ooperid.

1976. aastal algas koostoo Eesti Riikliku Sumfooniaorkestriga , mille peadirigent ta oli aastail 1980?1990. Peeter Lilje juhatusel on ERSO andnud ule 400 kontserdi, sailinud on hulgaliselt salvestisi ERR -i arhiivis ning ilmunud mitmeid heliplaate. 1980. aastatel avardus oluliselt ERSO kulalisesinemiste geograafia, kaidi nadalatepikkustel turneedel kogu Noukogude Liidus . Iga-aastased kontserdid Leningradi Filharmoonia Suures saalis jatkusid aastani 1986, olulisel kohal olid ka esinemised, lindistused ja heliplaadistused Moskvas . Paljude NSV Liidu orkestrite hulgas olid tal koige tihedamad sidemed Leningradi (hiljem Peterburi) Filharmoonia Akadeemilise Sumfooniarkestriga, mida ta korduvalt juhatas ning tegi kaasa ka mitmed ulatuslikud kontserditurneed, sh Jevgeni Mravinski korval 1982. aastal Austrias, Saksamaal, ?veitsis, Prantsusmaal ja Hispaanias ning 1993. aastal Mariss Jansonsi korval Suurbritannias ja Prantsusmaal.

Lilje juhatas kontserte ja ooperietendusi Moskvas, Kiievis , Riias , Helsingis , Buenos Aireses jm. Instrumentaalkontsertide ja suurvormide esitused viisid ta kokku selliste tuntud muusikutega nagu Viktor Tretjakov , Viktor Pikaizen , Igor Oistrahh , Maksim Vengerov , Oleg Kagan , Sergei Stadler , Leonidas Kavakos , Natalja Gutman , Nikolai Petrov , Eliso Virzaladze , Matti Salminen , Jorma Hynninen , Karita Mattila , Soile Isokoski . Teda sidus koostoo enamiku eesti juhtivate interpreetidega, pusivamalt Kalle Randaluga . Lilje oli paljude eesti heliloojate sh Tambergi, Sumera , Tuuri teoste esmaettekandja. Tema meelisheliloojate hulka kuulusid Brahms , Sibelius , T?aikovski , Mahler ja ?ostakovit? .

Tema opilaste hulka kuuluvad Vello Pahn , Arvo Volmer , Erki Pehk ja Lauri Sirp .

Peeter Lilje repertuaaris oli ule 30 vokaalsumfoonilise suurvormi, millest kriitikud hindasid korgeimalt Brahmsi "Saksa reekviemi", Verdi "Reekviemi", Orffi "Carmina burana", Berliozi "Romeo ja Julia" ettekandeid. Lilje dirigeerimisel kolas 1989. aastal ka Rudolf Tobiase oratooriumi " Joonase lahetamine " esiettekanne Eestis. Aastail 1990?1993 oli ta Oulu Linnaorkestri peadirigent.

Peeter Lilje suri 28. oktoobril 1993 Oulus.