Patendiamet

Patendiamet (rahvusvaheliselt Eesti Patendiamet ) on Justiitsministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus toostusomandi kaitseks ja sellest teavitamiseks. Ameti nimi eri keeltes on:

inglise keeles ? The Estonian Patent Office;
prantsuse keeles ? Office des brevets de l'Estonie;
saksa keeles ? Estnisches Patentamt;
soome keeles ? Viron patenttivirasto;
vene keeles ? Патентный депaртaмент Эстонии.

Tegevus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Tegevusvaldkond on seadusega satestatud ulesannete ulatuses juhtimisfunktsiooni teostamine toostusomandi oiguskaitse valdkonnas. Patendiamet tegeleb oiguskaitse andmisega patentidele, kaubamarkidele, kasulikele mudelitele, toostusdisainilahendustele, geograafilistele tahistele ja mikrolulituste topoloogiatele. Oma ulesannete taitmisel esindab amet riiki ( Patendiameti pohimaarus ).

Tegevuse eesmark on riigi majanduspoliitika elluviimine toostusomandi oiguskaitse valdkonnas.

Pohiulesanded on:

toostusomandi esemetele ( leiutised , kaubamargid , toostusdisainilahendused , mikrolulituse topoloogiad , geograafilised tahised ) oiguskaitse andmine riigi nimel ja avalikkuse teavitamine oiguskaitse andmisest ning selle kehtivusest ametlike valjaannete kaudu, mida levitab ka Eesti Intellektuaalomandi ja Tehnoloogiasiirde Keskus (endine Patendiinfo Keskus).
osalemine oma tegevusvaldkonda puudutavate oigusaktide valjatootamisel ning ettepanekute tegemine nende muutmiseks ja taiendamiseks
osalemine oma tegevusvaldkonnaga seotud poliitika, strateegiate ja arengukavade valjatootamisel
oma tegevusvaldkonnaga seotud projektide ettevalmistamine ja elluviimine, sealhulgas osalemine rahvusvaheliste projektide ettevalmistamisel ja labiviimisel.

Rahvusvahelised toostusomandialased lepingud, millega on Eesti uhinenud [ muuda | muuda lahteteksti ]

Lepingu nimetus	Eesti uhinemiskuupaev
Toostusomandi kaitse Pariisi konventsioon ( 1883 )	12. veebruaril 1924
Toostusomandi kaitse Pariisi konventsioon ( Stockholmi akt 1967 ) ¹	24. augustil 1994
Maailma Intellektuaalomandi Organisatsiooni asutamise konventsioon (Stockholm, 1967 )	5. veebruar 1994
Patendikoostooleping ( Washington , 1970 )	24. august 1994
Markide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkulepe ( 1957 )	27. mai 1996
Mikroorganismide patendiekspertiisiks deponeerimise rahvusvahelise tunnustamise Budapesti leping ( 1977 )	14. september 1996
Toostusdisainilahenduste rahvusvahelise klassifikatsiooni Locarno kokkulepe ( 1968 )	31. oktoober 1996
Rahvusvahelise patendiklassifikatsiooni Strasbourgi kokkulepe ( 1971 )	27. veebruar 1997
Markide rahvusvahelise registreerimise Madridi kokkuleppe protokoll ( 1989 )	18. november 1998
Intellektuaalomandi oiguste kaubandusaspektide leping (TRIPS)	13. november 1999
Euroopa patentide valjaandmise konventsioon (Euroopa patendikonventsioon)	1. juuli 2002
Kaubamargioiguse leping ( 1994 )	7. jaanuar 2003
Toostusdisainilahenduste rahvusvahelise registreerimise Haagi kokkuleppe Genfi redaktsioon ( 1999 )	23. detsember 2003
Patendioiguse leping	28. aprill 2005
Olumpiasumboli kaitse Nairobi leping	11. mai 2006
¹ Eesti uhines Pariisi konventsiooniga (Washingtoni akt 1911) 12. veebruaril 1924. Eesti kaotas oma iseseisvuse 6. augustil 1940 ja taasiseseisvus 20. augustil 1991. Eesti taasuhines Pariisi konventsiooniga 24. augustil 1994

Ajaloost [ muuda | muuda lahteteksti ]

23. mail 1919 maarati Eesti Vabariigi Kaubandus- ja Toostusministeeriumi korraldusega nr. 41 ametisse ametnik patentide asjus. See paev on toostusomandi oiguskaitse alguseks Eesti Vabariigis ning seega Patendiameti sunnipaev.

Esimene patendiseadus hakkas Eestis kehtima 15. aprillil 1921 , kui Riigikogu vottis vastu seaduse 1896 . aasta tsaariaegse vabriku- ja kasitoostuse seaduse, leiutiste , kaubamarkide , mustrite ja mudelite kaitse seaduse ning maksuseaduse muutmise kohta. Seaduse kohaselt loodi Patendiameti juurde Patendikomitee, kes vaatas labi patenditaotlused ning otsustas kaubamarkide, mustrite ja mudelite registreerimise kusimusi. Selle seaduse jargi hakati Eestis kull valja andma leiutiste patente ja kaubamarkide tunnistusi, kuid nende uudsuse ekspertiisi ei tehtud, sest puudusid vajalikud spetsialistid ja vordlusfondid. Patendi valjaandmise otsustas kolmeliikmeline komisjon patendiameti juhataja eesistumisel vormikohaselt esitatud patenditaotluse alusel.

Esimese patenditaotluse Eestis esitas Kaubandus- ja Toostusministeeriumile 3. aprillil 1919 O. Kiese Tartust, kes taotles patenti aasaga noopide riidele kinnitamise viisile. Et Eestis tollal veel patente valja ei antud, sai autor kaitsetunnistuse, mis kannab kuupaeva 7. aprill 1919. Eesti Vabariigi esimese patendi valdajaks sai Aleksander Mikiver Rakverest, kes 18. novembril 1920 esitas taotluse leiutisele "Horisontaalveski kivipaar, millest alumine tiirleb ja pealmine seab ennast automaatselt alumisele jarele". Patent anti talle valja 1922. aastal. Esimese valismaalasele kuuluva patendi sai soomlane Veli Paloheimo , kes 12. martsil 1920 esitas taotluse leiutisele "Kannutostmise masin". Patent anti valja 20. oktoobril 1922. ^[1]

12. veebruaril 1924 uhines Eesti Vabariik toostusomandi kaitse Pariisi konventsiooniga , vottes endale koik konventsioonist tulenevad kohustused. ^[2] Eesti Vabariik oli 1927 . aastast alates ka Berni konventsiooni liige.

1921. aasta patendiseadus asendati uuega 1937 . aasta septembris ja kehtima hakkas see 5. jaanuaril 1938 . Seadus aktsepteeris Saksa patendisusteemi.

1919?1940 andis Eesti Patendiamet valja 2931 patenti, registreeris 6587 kaubamarki ning 207 mustrit ja mudelit.

Parast Eesti okupeerimist ja annekteerimist Noukogude Liidu poolt 6. augustil 1940 Patendiamet likvideeriti.

Patendiamet taasasutati Eesti Vabariigi Valitsuse 1991. aasta 3. detsembri maarusega "Eesti Vabariigi Riikliku Patendiameti moodustamise kohta" ( RT, 24.12.1991, 44, 544 ). Amet taasalustas tegevust 10. martsil 1992. Kaubamargitaotluste vastuvottu taasalustati 1. oktoobril 1992 . Patenditaotluste ja kasuliku mudeli registreerimise taotluste vastuvottu taasalustati 23. mail 1994 ning toostusdisainilahenduse registreerimise taotluste vastuvottu 11. jaanuaril 1998.

1993. aastal muudeti Eesti Vabariigi Riiklik Patendiamet Vabariigi Valitsuse 10. augusti 1993. a maarusega nr 249 ( RTI, 18.08.1993, 56, 794 ) Riigi Patendiametiks ning alates 1. jaanuarist 2006 on Vabariigi Valitsuse 1995. aasta 13. detsembri seadusega ( RTI, 18.08.1993, 56, 794 ) nimeks Patendiamet , rahvusvaheliselt kasutatavas kontekstis Eesti Patendiamet.

15. aprillil 1996 anti valja iseseisvuse taastanud Eesti Vabariigi esimene patent numbriga 2932 leiutaja Aleksander Kirmile . Nummerdust jatkati 1940. aastal katkenud Eesti Vabariigi patentide nummerdusest. Esimene kaubamark numbriga 06588 registreeriti 10. detsembril 1993, see kuulus Eesti TA Konstrueerimisburoole.