Parvlaev

Parvlaev on autotekiga reisilaev , mida kasutatakse liinireisideks.

Vene keele eeskujul on riigisiseste laevaliinide parvlaevu konekeeles kolalise sarnasuse pohjal nimetatud ka praamideks ^[1] (vene паром tahendab parvlaeva), sest aastakumneid saarte laevaliiklust korraldanud Eesti Merelaevanduse tookeel oli vene keel.

Iseloomustus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Parvlaev ? autotekiga reisilaev ? on eeskatt Pohjamaade rahvusvahelistel liinidel levinud laevatuup, aga on kasutusel ka siseliinidel, enamasti saarte ja mandri vahel. Reisijate arv voib soltuda sellest, kas tegu on paevaste voi oiste liinidega, mil reisijad vajavad kajutikohti. Suurtel parvlaevadel on umbes 2500 reisijakohta ja kui tegu on paevaste reisidega, siis on sama suures laevakeres rohkem autokohti.

Kui parvlaev soidab luhikesel liinil, on sellel tavaliselt kaks rampi ? nii vooris kui ka ahtris ?, et lossimine-lastimine oleks kiirem.

Meresoiduohutusreeglite jargi peavad nii soiduki juht kui reisijad parvlaevaga soitmise ajaks soidukist lahkuma. Uldjuhul on keelatud soidu ajal autotekile minna. Ent luhiliinidel on sageli vastupidi ? soitjad jaavad meresoidu ajaks autosse.

Laanemerel alustasid parvlaevad esmalt Soome ja Rootsi vahelistel liinidel, mis muutis reisijaile oma auto kaasavotmise mugavaks. Parvlaevad on levinud ka saarte ja mandri vahelistel liinidel, mones riigis tegeleb sellega riik kui maantee pikendusega. Saarte parvlaevaliinide sellise kasitluse korral voib neis riikides parvlaevasoit olla ka tasuta voi on tasuta reisijaile ning soidukite ja kaubaveo eest tuleb tasuda. Naiteks Hollandis vastutab parvlaevaliikluse korraldamise eest maanteeamet.

Rahvusvahelisi liine on avatud ka selleks, et valtida piiriuletusi ja viisaprobleeme maismaal. Seetottu avas naiteks Tallink 1994. aastal liini Tallinn ? Travemunde , sama eesmarki taidavad ka ro-pax-laevaliinid Peterburi ? Kaliningrad ja Ust-Luga sadam ? Sillamae . Ukski neist liinidest enam ei tegutse.

Pohjamaade rahvusvaheliste liinide parvlaevadel on tavaliselt jaaklass 1A voi 1A Super, mistottu need laevad vajavad talvel vaga harva jaamurdja abi ja peavad soiduplaanist kinni. Kiireteks parvlaevadeks peetakse neid, mille kiirus on 27?28 solme , tavaliselt on suurte parvlaevade kiirus alla 25 solme. Parvlaevad on ka osa kiirlaevu (kiirusega 35 voi enam solme), kuid neid nimetatakse enamjaolt kerekuju jargi, naiteks katamaraanideks voi uhekerelisteks kiirlaevadeks.

Vahel kasutatav sona reisiparvlaev on tautoloogia , sest sona 'parvlaev' tahendab (autotekiga) reisilaeva. Vahel kasutatav sona kruiisiparvlaev ( inglise keeles cruise ferry ) on turundusargument, mida kasutatakse nende rahvusvaheliste liinide parvlaevade kohta, millel rohutatakse teenuseid, mugavust ja meelelahutust.

Esimene senistest Pohjamaade parvlaevadest luksuslikuma sisustuse ja suurema arvu kajutikohtadega parvlaev oli Silja Line'i "Fennia" ( 1966 ). Viking Line oli juba 1964 korraldanud minikruiise Rootsi ja Ahvenamaa vahel, et suurendada reisijate arvu madalhooajal.

Parvlaevakruiiside kui turismitoote levikut soodustasid tax-free reeglite jargimiseks korraldatud minikruiisid: kui naiteks laevaga Helsingist Tallinna soiduks kulus 3½ tundi, siis tax-free ostude tegemiseks laeval oli vaja Soomest vahemalt 20 tunniks lahkuda. Selline turismitoode muutus populaarseks ja 20?40 tunni pikkusi minikruiise muuakse edukalt ka neil Laanemere laevaliinidel, millel tax-free eelist enam pole. Sisult pole see kruiis ehk ristlus, vaid edasi-tagasi-reis samal liinilaeval. Kui kruiise korraldatakse parvlaeval, ei muuda see laeva kruiisi- ehk ristluslaevaks .

Maailma koige kiirem parvlaev on " Shinas ", mis soidab Omaanis Musandami - Shinasi liinil. See voib peale votta 56 autot ja 208 reisijat ning laeva maksimumkiirus on 52 solme (ehk 96 km/h). Musandami ja Shinasi vaheline meretee on 330 km pikk.

Koige rohkem autosid voib peale votta " Ulysses ", mis soidab Iirimaa pealinna Dublini ja Walesis oleva Holyheadi vahel. See laev mahutab 1342 soiduautot, 240 veoautot ja 2000 reisijat. Laeval on 12 tekki, sealhulgas 6 autotekki.