Parlamentarism on korvuti presidentalismiga konstitutsioonililise re?iimi uks pohivariante. Parlamentarismi puhul on riigipea ja valitsusjuht eri isikud. Valitsus vastutab usaldushaaletuse kaudu parlamendi ees.

Parlamentaarses riigis on riigipea maa tseremoniaalne liider, kes sumboliseerib selle uhtsust ja suveraansust. Ta on auhierarhias korgeimal kohal ja tal tuleb taita esindusulesandeid. Tal ei ole tegelikku poliitilist voimu. Riigipea ametinimetus voib olla kuningas , kuninganna , keiser , keisrinna voi president . Valitsusjuht on riigi poliitiline liider, kelle nimetus voib olla peaminister , kantsler voi riigisekretar .

Klassikalise parlamentarismi mudeli jargi on taidesaatva voimu autonoomia seadusandliku voimu suhtes nork. Tanapaevastes parlamentaarsetes riikides on taidesaatva voimu autonoomia parlamendi suhtes moodukas ^[1] .

Vaata ka [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Presidentaalne vabariik
• Parlamentaarne vabariik
• Parlamentaarne monarhia

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Tsitaadid Vikitsitaatides: Parlamentarism

• Andmebaas Parlamentarism (Rahvusraamatukogu)