See artikkel raagib Firenze ehitisest; Ateena ehituse kohta vaata artiklit Vana kuningapalee

Palazzo Vecchio ( itaalia keeles 'vana palee') on Firenze raekoda .

Palazzo Vecchio on massiivne romaani stiilis sakmelise parapetiga kindluspalee. Sellest avaneb vaade Sinjoriia platsil asuvale Michelangelo Taaveti kujule ja korvalasuvale Lanzide galeriile .

Algselt Firenze Vabariigi valitsusorgani Sinjoriia jargi Sinjoriia paleeks ( Palazzo della Signoria ) kutsutud hoonet on nimetatud ka Kodanike paleeks ( Palazzo del Popolo ), Priorite paleeks ( Palazzo dei Priori ) ja Hertsogipaleeks ( Palazzo Ducale ), olenevalt sellest, milleks paleed on kasutatud.

Ajalugu [ muuda | muuda lahteteksti ]

1299 otsustasid Firenze kommuun ja kodanikud ehitada linna tahtsuse vaarilise palee , mis pakuks keerulistel aegadel kindlamat kaitset ka magistraatidele. Ehitamine tehti ulesandeks Arnolfo di Gambiole , kes on ka Santa Maria del Fiore katedraali ja Santa Croce basiilika autor.

Gambio ehitas palee Palazzo dei Fanti ja Palazzo dell'Esecutore di Giustizia varemetele. Need majad kuulusid kunagi Ubertide suguvosale. Giovanni Villani (1276?1348) kirjutas teoses " Nuova Cronica ", et Ubertid olid "massulised Firenzest ja gibelliinid ", lisades, et Palazzo Vecchio ja Sinjoriia plats rajati nii, et Ubertide maju ei saaks enam kunagi ules ehitada.

Villani kirjutas ka, et Gambio holmas oma rajatava hoone koosseisu ka varasema ehitise, 94 meetri korguse Foraboschi perekonnale kuulunud torni, mida nimetati ka La Vacca , vundamendi. ^[1] Sel pohjusel ei ole torn ka tapselt lossi keskel. Hiljem nimetati see torn Gambio jargi umber Arnolfo torniks. Selles tornis on kaks tillukest kongi, mille asukateks on olnud Cosimo de' Medici Vanem ( 1435 ) ja Girolamo Savonarola ( 1498 ).

Esialgu konstrueeris tornile uhe osutiga tornikella firenzelane Nicolo Bernardo, aga 1667 asendati see Vincenzo Viviani kellaga. Tanapaevase kella autor on Giorgio Lederle.

Palee on ehitatud rustikastiilis kivimuuritisena . Sellel on kaks rida gooti stiilis kahe poolega aknaid , millest igauhel on ristikheinalehekujuline kaar. Michelozzo Michelozzi lisas dekoratiivse reljeefi , mis koosneb ristidest ja Firenze liiliatest ning asub ristikheinalehtede vahel viklitel . Ehitise tipus on sakmete ja laskepiludega sakkparapett , mida toetavad vaikesed kaared ja ulgkivid . Nende kaarte all on palju kordi uksteise jarel reas 9 Firenze Vabariigi vappi . Moni neist kaarakendest oli projekteeritud nii, et neist sai vaenlastele kive ja kuumi vedelikke kaela visata.

Hertsog Cosimo I de' Medici viis oma ametiruumid 1540 . aasta mais Via Largal asuvast Medicite lossist ule Palazzo della Signoriasse ja see naitas, et Medicite voim Firenzes on kindlustunud. Hiljem kolis ta teisele poole Arno joge Palazzo Pittisse ja andis Palazzo della Signoriale nimeks Palazzo Vecchio, kuigi valjak, millel see asus, jai endiselt kandma Piazza della Signoria nime. Giorgio Vasari ehitas Cosimo de' Medici tellimusel maapinnast korgemal paikneva Vasari koridori , mis uhendas Palazzo Vecchiot ja Palazzo Pittit labi Uffizi galerii . Cosimo de' Medici viis ka Firenze valitsuse asupaiga Palazzo Vecchiost ara Uffizi galeriisse.

Sajanditeks kaotas Palazzo Vecchio oma tahtsuse. Alles 1865 , kui Firenze sai Itaalia pealinnaks, kolis Palazzo Vecchiosse Itaalia valitsus , mis jai sinna kuni 1871 . aastani, mil Itaalia pealinn koliti Rooma .

Kuigi suurem osa Palazzo Vecchiost on tanapaeval muuseum , on ta siiski endiselt tahtis kohalikus poliitikas. Alates 1872 asub seal Firenze linnapea tooruum ja seal on ka linnanoukogu asukoht.

Hoone teisel korrusel asus Niccolo Machiavelli kantselei.

Markused [ muuda | muuda lahteteksti ]

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Palazzo Vecchio

• Palazzo Vecchio korruseplaan
• Firenze muuseumid - Palazzo Vecchio ja Sinjoriia plats ( Piazza Signoria )
• Sinjoriia platsi virtuaaltuur
• Palazzo Vecchio, Sinjoriia platsi ja Lanzide galerii ajaloo kirjeldus (inglise keeles)
• Palee ajaloo kirjeldus (itaalia keeles)