한국   대만   중국   일본 
Pohjamaade Noukogu ? Vikipeedia Mine sisu juurde

Pohjamaade Noukogu

Allikas: Vikipeedia
Pohjamaade Noukogu
Nordisk Rad
Nordiska radet
Pohjoismaiden neuvosto
Norðurlandarað
Pohjamaade Noukogu lipp
Liikmesmaad
Asutatud 1952
Peakorter Kopenhaagen
Liikmed 5 liikmesriiki
Ametlikud keeled taani , rootsi , norra , soome , Island
Peasekretar Kristina Hafoss
President Jorodd Asphjell

Pohjamaade Noukogu (taani keeles Nordisk Rad , norra keeles Nordisk rad , soome keeles Pohjoismaiden neuvosto , islandi keeles Norðurlandarað , rootsi keeles Nordiska radet ) on Pohjamaade parlamentide koostooorgan. Valitsuste koostooorgani Pohjamaade Ministrite Noukogu korval on ta Pohjamaade ametliku koostoo uks pohiorganitest.

Selle liikmesmaad on riigid Island , Norra , Rootsi , Soome ja Taani ning autonoomsed piirkonnad Faari saared (Taani), Groonimaa (Taani) ja Ahvenamaa (Soome). Nende maade kogupindala on umbes 3 493 000 km² (ilma Groonimaata 1 318 412 km²), summaarne elanike arv 25 016 546 [1] ning rahvastiku tihedus 7,2 in/km² (ilma Groonimaata 18,9 in/km²).

Pohjamaade Noukogu eesmark on hoida ja arendada Pohjamaade koostood justiits-, kultuuri-, transpordi-, keskkonna, sotsiaal- ja majandusvallas. Koostoo raamid on maaratletud Helsingi lepinguga .

Noukogu koosneb parlamentide delegaatidest, kes valitakse igal aastal uuesti.

Valitsused on Pohjamaade Noukogu ees aruandekohuslikud. [2]

Pohjamaade Noukogu organid on

  • taiskogu, mis koosneb noukogu koigist liikmeist,
  • presiidium, mis koosneb presidendist (presidentuur roteerub maade vahel) ja Pohjamaade Noukogu kodukorras ette nahtud arvust liikmetest,
  • viis alalist komisjoni.

Pohjamaade Noukogu peakorter on Kopenhaagenis . Selle peasekretar ehk presiidiumi sekretariaadi direktor on alates 2021. aastast Kristina Hafoss (Faari saared). [3] Tookeeled on taani , norra ja rootsi keel .

Liikmesmaad ja liikmed [ muuda | muuda lahteteksti ]

Pohjamaade lipud

Pohjamaade Noukogu viis liikmesriiki ja kolm autonoomset piirkonda on (sulgudes delegaatide arv noukogus):

Autonoomsed piirkonnad:

Igal riigil peale Islandi on Pohjamaade Noukogus kokku 20 kohta (koos autonoomsete piirkondadega), Islandil on seitse kohta. Kokku on Pohjamaade Noukogus on 87 liiget, kelle valivad liikmesriikide ja autonoomsete territooriumide parlamendid.

Autonoomsed piirkonnad said 2007 . aasta Ahvenamaa dokumendiga Pohjamaade Noukogus suuremad oigused.

Ulesanded ja padevus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Pohjamaade Noukogu ulesanne on koordineerida liikmesmaade suhteid ja tootada valja mittesiduvaid soovitusi.

Pohjamaade Noukogu teeb algatusi ja annab nou Pohjamaade ametlikku koostood puudutavates kusimustes. Noukogu otsused ei ole liikmesmaadele siduvad ning need joustuvad liikmesriikide seaduste kaudu, mille annavad liikmesriikide parlamendid.

Pohjamaade Noukogu istungid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Igal aastal toimub Pohjamaade Noukogu taiskogu istung aktuaalsel teemal. Taiskogu on Noukogu korgeim otsustuskogu. Peale 87 Noukogu liikme kuulub taiskogusse haaleoiguseta liikmena uks esindaja iga liikmesriigi valitsusest. Istungi korraldajamaad roteeruvad.

Taiskogu ulesanded on jargmised:

  • votta vastu soovitusi ja deklaratsioone,
  • kiita heaks Pohjamaade Noukogu ja Pohjamaade Ministrite Noukogu eelarved,
  • valida Pohjamaade Noukogu president, presiidium, komisjonide esimehed ja kontrollikomitee.

Komisjonid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Istungite vaheajal toimub Noukogu too viies alalises komisjonis:

  • kultuuri- ja hariduskomisjon
  • heaolukomisjon
  • kaaskodaniku- ja tarbijakomisjon
  • keskkonna- ja loodusvarade komisjon
  • majanduskomisjon

Fraktsioonid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Pohjamaade Noukogul on neli fraktsiooni:

Fraktsiooni moodustamiseks on tarvis vahemalt viis liiget vahemalt kolmelt maalt.

Osa Pohjamaade Noukogu liikmeid ( Taani Rahvapartei ja Norra Progressipartei esindajad) ei kuulu uhessegi fraktsiooni. [4]

Juhtimine ja eelarve [ muuda | muuda lahteteksti ]

Pohjamaade Noukogu juhib presiidium, kuhu kuulub 12 lihtliiget ning president, kelle valib taiskogu uheks aastaks. Presidentuur roteerub viie liikmesriigi vahel.

Presiidiumi tahtsamad ulesanded on jargmised:

  • arutada tahtsamaid poliitilisi ja halduskusimusi
  • arutada valis- ja julgeolekupoliitika kusimusi
  • olla kontaktis lahipiirkondade ning regionaalsete ja rahvusvaheliste organisatsioonidega
  • Pohjamaade Noukogu eelarve

Pohjamaade Noukogu sekretariaat asub Kopenhaagenis samas hoones Pohjamaade Ministrite Noukogu sekretariaadiga. Peale selle tootab iga liikmesriigi parlamendis Pohjamaade Noukogu rahvuslik sekretariaat, mis on kontaktis selle riigi delegatsiooniga Pohjamaade Noukogus.

Pohjamaade Noukogu finantseerivad liikmesriikide parlamendid. Aastal 2005 oli eelarve umbes 30 miljonit Taani krooni.

Tookeeled [ muuda | muuda lahteteksti ]

Pohjamaade Noukogu ametlikud tookeeled on algusest peale olnud taani keel , rootsi keel ja norra keel , sest need keeled on vastastikku holpsasti arusaadavad ning koigis Pohjamaades moni nendest on voi on olnud uks ametikeeltest (taani keel on Islandi koolides ka kohustuslik oppeaine).

Pohjamaade Noukogu auhinnad [ muuda | muuda lahteteksti ]

Pohjamaade Noukogu annab valja nelja mainekat auhinda:

Iga auhinna suurus on 350 000 Taani krooni . Need maaratakse igal aastal ning antakse ule Pohjamaade Noukogu istungi voi temaatilise konverentsi ajal.

Aastatel 2007?2010 anti valja ka Pohjamaade Noukogu bioenergiaauhinda .

Ajalugu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Eellugu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Pohjamaade koostoo ideel on pikk traditsioon. Aastatel 1397?1523 uhendas Taanit, Norrat ja Rootsit (sealhulgas Soomet) Kalmari unioon , mis jattis igale maale suhtelise iseseisvuse. Pohjamaade uhtsuse idee levis alates 19. sajandi algusest. 1920. aastatel rajati seda propageeriv valitsusvaline organisatsioon Pohjala Uhing . 1920. ja 1930. aastatel loodi Pohjamaade riikide vahel ka ametlikud kontaktid koostoo edendamiseks.

Parast Teist maailmasoda kaaluti sojalise bloki Pohjamaade kaitseliidu loomist. See liit oleks koordineerinud oma valis- ja kaitsepoliitikat, jaanud voimaliku kolmandate riikide konflikti korral neutraalseks ning jaanud NATO -st korvale. USA oli huvitatud baasidest Pohjamaades ega pidanud neid riike voimeliseks end kaitsma, mistottu ta kuulutas, et ei taga Pohjamaadele sojalist kaitset, kui need NATO-st korvale jaavad. Taani, Norra ja Island uhinesid NATO-ga ning Skandinaavia kaitseliidust ei saanud asja. [5]

Nurjusid ka moned muud Pohjamaade koostooplaanid, sealhulgas tolliliidu loomine.

Pohjamaade Noukogu asutamine [ muuda | muuda lahteteksti ]

1946 . aastal kohtusid Taani, Norra ja Rootsi justiitsministrid ning leppisid kokku luua tulevikus organ, millel oleks seadusandlikud volitused koigi kolme riigi jaoks. [6]

Taani peaminister Hans Hedtoft pani 1951 . aastal ette luua parlamentidevaheline konsultatiivorgan. 1952. aastal leppisidki Taani, Island, Norra ja Rootsi selles kokku. [7] Organile pandi nimeks Pohjamaade Noukogu. Organ tuli kokku 12. veebruaril 1953 [3] . Noukogu esimene istung peeti Taani parlamendi hoones 13. veebruaril 1953; organi presidendiks valiti Hans Hedtoft.

Liikmesuse areng [ muuda | muuda lahteteksti ]

Parast Soome ja Noukogude Liidu suhete paranemist Jossif Stalini surma jarel voeti 1955 . aastal vastu Soome, mis liitus organi tooga 27. jaanuaril 1956 [3] [8] [9] .

1970 . aastal lubati Pohjamaade Noukogus osaleda Faari saarte ja Ahvenamaa esindajatel vastavalt Taani ja Soome delegatsiooni koosseisus. [9] 1984 . aastal lubati Taani delegatsioonis osaleda Groonimaa esindajatel. [9]

Saamide poliitilised struktuurid on ammu taotlenud ametlikku esindatust Pohjamaade Noukogu struktuurides, nad osalevad faktiliselt uha rohkem nende huve puudutavates tegevustes.

Faari saared on avaldanud soovi saada Noukogu taisliikmeks.

Novembris 2000 Reykjavikis Noukogu arutas konservatiivide saadikuruhma ettepanekut alustada labiraakimisi Eesti , Lati ja Leeduga nende vastuvotmise ule uhenduse liikmeteks, kuid see lukati haaletuse jarel tagasi. [10]

Integratsioonimeetmed ja uhisasutused [ muuda | muuda lahteteksti ]

2. juulil 1954 loodi Pohjamaade uhine tooturg ning 1958 loodi 1952 . aastast eksisteerinud passivaba reisimise ala edasi arendades Pohjamaade passiliit . Need meetmed aitasid tagada Pohjamaade kodanike vaba liikumist Pohjamaade piires. Aastal 1955 joustus Pohjamaade sotsiaalkindlustuse konventsioon . Kavandati ka uhisturgu, kuid sellest loobuti 1959 , sest Taani, Norra ja Rootsi olid liitumas EFTA -ga. Soome sai 1961 EFTA assotsieerunud liikmeks ning Taani ja Norra taotlesid Euroopa Majandusuhendusse vastuvotmist. [9]

Lahenemine Euroopa Majandusuhendusele ajendas Taani, Soome, Islandi, Norra ja Rootsi vahelise koostoo lepingu ehk Helsingi lepingu solmimise; see joustus 24. martsil 1962 . Lepinguga fikseeriti Pohjamaade Noukogu oiguslikud protseduurid ja volitused. Koostoo kohta konkreetsetes valdkondades kirjutati alla mitmele lisalepingule, sealhulgas Pohjamaade kultuurivahetuse lepingule .

Jargnevatel aastatel rajati Pohjamaade Tervishoiukool , Pohjamaade Kultuurifond ja Pohjala Maja Reykjavikis.

Taani peaminister Hilmar Baunsgaard tegi 1968 ettepaneku taielikuks majanduskoostooks Euroopa Majandusuhenduse eeskujul ( Nordek ). Selle peakorteriks pidi saama Malmo . Aastal 1970 lepiti selles kokku, kuid Soome ei ratifitseerinud lepingut, vaites, et sidemete tottu Noukogude Liiduga ei saa ta solmida tihedaid majandussidemeid potentsiaalsete Euroopa Majandusuhenduse liikmetega (Taani ja Norra). [9] Noukogude Liit oleks voinud pidada Soome liitumist Nordekiga voimalikuks ohuks Soome erapooletusele, mille eest Noukogude Liit tasus kliiringkaubandusega . Ilma Soome osaluseta ei olnud motet Nordekit luua, ning Taani ja Norra taotlesid Euroopa Majandusuhenduse liikmeks saamist.

Aastal 1971 loodi Pohjamaade koostood valitsuste tasandil toetav Pohjamaade Ministrite Noukogu [11] , millel on Kopenhaagenis Pohjamaade Noukogu sekretariaadiga samas hoones asuv sekretariaat.

Aastal 1972 loobus Norra rahvahaaletusel Euroopa Majandusuhenduse liikmesusest. Taani aga sai 1973 Euroopa Majandusuhenduse liikmeks [12] . Aastal 1973 solmis Soome Euroopa Majandusuhendusega vabakaubanduslepingu, millega 1977. aastast tollid praktiliselt kaotati, kuigi mone kauba suhtes jaid uleminekuperioodid, mis ulatusid maksimaalselt 1985. aastani. Rootsi jattis oma neutraalsuspoliitika tottu Euroopa Majandusuhendusse astumata. Groonimaa lahkus hiljem Euroopa Majandusuhendusest ning on puudnud aktiivsemalt osaleda Arktika koostoos.

1970. aastatel rajas Pohjamaade Noukogu Pohjamaade Toostusfondi , Nordtesti ja Pohjamaade Investeerimispanga . Noukogu tegevusvaldkondade hulka lisandus keskkonnakaitse. Laanemere ning Atlandi ookeani pohjaosa puhastamiseks rajati uhine energiavork. Aastal 1983 rajati Pohjamaade Teaduspoliitika Noukogu [12] . Samal aastal eraldas Pohjamaade Noukogu 8 miljonit Rootsi krooni Pohjamaade uhise teleskoobi Nordic Optical Telescope rajamise projektile [13] .

Rootsi ja Soome uhinesid 1995 Euroopa Liiduga . Vahepeal oli Euroopa Liidu liikmesust taotlenud ka Norra, kuid rahvahaaletus oli selle kava tagasi lukanud. [14] Norra ja Island uhinesid siiski Euroopa Majanduspiirkonnaga , mis integreeris nad majanduslikult Euroopa Liiduga. Pohjamaade passiliidust sai 1996 Schengeni viisaruumi osa.

Sundi sild Rootsi ja Taani vahel toi kaasa palju reisimist ule piiri. See ajendas edasisi pingutusi tokete vahendamiseks. [14] Ent Pohjamaade Noukogu algsed ulesanded votsid suures osas enda peale Euroopa Liit ja Euroopa Majanduspiirkond. Alates 2009. aastast taotleb ka Island Euroopa Liidu liikmesust . [15]

Pohjamaad on solminud kumneid koostoolepinguid eri valdkondades. Viimastel aastatel on keskendutud eriti Pohjamaade kodanike igapaevaelu puudutavate nn piiritokete kaotamisele.

Valiskoostoo [ muuda | muuda lahteteksti ]

Parast Noukogude Liidu lagunemist 1991 hakkas Pohjamaade Noukogu tegema rohkem koostood Balti riikidega ja uute Laanemere organisatsioonidega.

Pohjamaade Noukogu hakkas tegema rohkem koostood Arktika, Baltimaade, Euroopa ja Kanada suunal.

Pohjamaade Noukogu peasekretarid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Pohjamaade Noukogu peasekretarid ehk presiidiumi sekretariaadi direktorid [3]

Nimi Ametiaeg Riik
Emil Vindsetmo juuli 1971 ? juuni 1973 Norra
Helge Seip detsember 1973 ? august 1977 Norra
Gudmund Saxrud august 1977 ? august 1982 Norra
Ilkka-Christian Bjorklund september 1982 ? jaanuar 1987 Soome
Gerhard af Schulten veebruar 1987 ? detsember 1989 Soome
Jostein Osnes jaanuar 1990 ? august 1994 Norra
Anders Wenstrom september 1994 ? juuli 1996 Rootsi
Berglind Asgeirsdottir august 1996 ? aprill 1999 Island
Frida Nokken september 1999 ? juuli 2007 Norra
Jan-Erik Enestam august 2007 ? detsember 2013 Soome
Britt Bohlin Olsson jaanuar 2014 ? jaanuar 2021 Rootsi
Kristina Hafoss veebruar 2021 ? Faari saared

Pohjamaade Noukogu presidendid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Pohjamaade Noukogu presidentuur roteerub liikmesriikide vahel. Presidendi ametiaeg on kalendriaasta.

Pohjamaade Noukogu presidendid aastati [3] [16] :

Voimalik tulevik [ muuda | muuda lahteteksti ]

  Pikemalt artiklis Skandinavism

Moned ootavad, et Pohjamaade Noukogu edendaks Pohjamaade koostood praegusest palju kaugemale. Rootsi ajaloolane ja majandusteadlane Gunnar Wetterberg on kirjutanud raamatud, milles ta teeb ettepaneku luua Pohjamaade Noukogu baasil lahematel aastakumnetel Pohjamaade Foderatsioon . [17]

Vaata ka [ muuda | muuda lahteteksti ]

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

  1. ↑ Nu over 25 millioner indbyggere i Norden [ alaline kodulink ]
  2. ↑ " "Finnish Delegation to the Nordic Council " " . web.eduskunta.fi (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 17.01.2011 . Vaadatud 29.03.2011 .
  3. ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 Nordic Council rulers
  4. ↑ Puolueryhmat (Pohjoismaiden neuvosto 2008)
  5. ↑ The plan for a Scandinavian Defence Union , European Navigator . Etienne Deschamps. Translated by the CVCE.
  6. ↑ " "The Storting's Delegation to the Nordic Council" " . www.stortinget.no (inglise) . Vaadatud 29.03.2011 .
  7. ↑ Before 1952 , Nordic Council
  8. ↑ Osmo Jussila jt. Politische Geschichte Finnlands seit 1809. Vom Großfurstentum zur Europaischen Union , Berlin Verlag 1999, ISBN 3-87061-833-7 , lk 308
  9. ↑ 9,0 9,1 9,2 9,3 9,4 1953?1971 Finland joins in and the first Nordic rights are formulated. , Nordic Council
  10. ↑ "Eesti Paevaleht, 7. 11. 2000" .
  11. ↑ The period up to 1971 , Nordic Council of Ministers
  12. ↑ 12,0 12,1 1972?1989 , Nordic Council of Ministers
  13. ↑ Nordic Optical Telescope Scientific Association
  14. ↑ 14,0 14,1 After 1989 , Nordic Council of Ministers
  15. ↑ "Further Icelandic support for EU membership | IceNews ? Daily News" . Icenews.is. 3. november 2008. Originaali arhiivikoopia seisuga 14.02.2012 . Vaadatud 11.07.2009 .
  16. ↑ "Endised presidendid Pohjamaade ametliku koostoo saidil" . Originaali arhiivikoopia seisuga 7. november 2010 . Vaadatud 24. martsil 2011 .
  17. ↑ Wetterberg, Gunnar (3 November 2010) Comment The United Nordic Federation , EU Observer

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Artiklis on kasutatud afrikaani-, inglis-, katalaani-, saksa- ja t?ehhikeelset Vikipeediat seisuga 23.3.2011, taanikeelset Vikipeediat seisuga 24.3.2011, hispaaniakeelset ja soomekeelset Vikipeediat seisuga 25.3.2011 ja taanikeelse Vikipeedia artiklit da:Præsidenter for Nordisk Rad .

Parit lehekuljelt " https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Pohjamaade_Noukogu&oldid=6619423 "