Paikese loide

Paikese loide ^[2]^[3] ehk paikesepurse on Paikese kroonis toimuv akiline energia vabanemine, mis voib kesta mitmeid tunde voi erandjuhtudel ule paeva. ^[4] Paikese loide tekib, kui paikesepleki kohal olevad magnetvalja joujooned lahevad segamini ja purunevad. ^[5] Paikese loide on defineeritav kui akiline, kiire ja intensiivne muutus paikesekiirguse tugevuses. ^[5] Paikese loide tekib, kui paikese atmosfaaris kogunenud magnetiline energia akitselt vabaneb. Materjal kuumeneb mone minuti jooksul miljonite kraadideni ja kiirgus eraldub praktiliselt kogu elektromagnetilise spektri ulatuses, raadiolainetest spektri pika lainepikkuse osa lopus kuni optilise kiirgusena eralduvate rontgen - ja gammakiirteni spektri luhikese lainepikkuse osa lopus. Vabanenud energia on vorreldav miljonite uheaegselt plahvatavate tuumapommide energiaga. ^[5]

Paikese loiteid esineb sagedamini, kui paike on suurema aktiivsuse perioodis. Sel perioodil voib uhe paeva jooksul toimuda mitu Paikese loidet. Paikese vaiksema aktiivsuse ajal voivad loited aset leida vahem kui uks kord nadalas. Suured loited on harvemad kui vaiksemad. Moned (enamasti tugevamad) paikese loited voivad kosmosesse paisata tohutuid paikese plasma pilvi, seda nimetatakse paikese krooniaine massiliseks valjavooluks (ing CME ? coronal mass ejection ). Kui Maad tabab krooniaine massilisest valjavoolust tekkinud plasmapilv, voib see pohjustada geomagnetilise tormi ja intensiivse virmaliste tekkimise ootaevasse.

Loited saavad oma energia magnetvaljades sailitatud energiast, nende tapne tekkemehhanism on tanaseni teadmata. Uhe teooria jargi tekivad loited, kui vastassuunaliste magnetvaljade joujooned taasuhinevad. ^[4]

Loidete klassifikatsioon [ muuda | muuda lahteteksti ]

Paikese loited liigitatakse A-, B-, C-, M- voi X-klassi vastavalt nende tippvoolule (mootuhikuks on vatti ruutmeetri kohta, W/m ²), mis on vahemikus 1?8 ongstromi rontgenikiirgust Maa lahedal, seda moodetakse Vaikse ookeani kohal geostatsionaarsel orbiidil paikneva GOES-15 satelliidi pardal oleva XRS-seadme abil. Allolev tabel naitab erinevaid Paikese loidete klasse:

Klass	W/m ² vahemikus 1?8 ongstromi
A	<10?7
B	≥10?7 <10?6
C	≥10?6 <10?5
M	≥10?5 <10?4
≥10?4

Iga rontgenikiirguse klassi kategooria jaguneb logaritmiliseks skaalal 1?9. Naiteks: B1?B9, C1?C9 jne. X2 klassi loide on kaks korda voimsam kui X1 klassi loide ja neli korda voimsam kui M5 klassi loide. X-klassi kategooria numeratsioon on veidi erinev ja ei lope X9-s, vaid jatkub uue numbri lisamisega (X10 jne). X10 voi tugevamaid paikesepurskeid nimetatakse monikord ka "super X-klassi ehk ekstreemseteks Paikese loideteks".

A- ja B-klassi loited [ muuda | muuda lahteteksti ]

A- ja B-klass on Paikese loidete madalaimad klassid. Nad on vaga levinud ja ei paku suuremat teaduslikku huvi. Taustvoog (Paikese pinnalt eralduva kiirguse hulk, kui loited puuduvad) on Paikese maksimumi ajal sageli B-vahemikus ja Paikese miinimumi ajal A-vahemikus.

C-klassi loited [ muuda | muuda lahteteksti ]

C-klassi loited on vaikesed loited, millel on Maale vahe moju. Ainult pikaajalised C-klassi loited voivad tekitada krooniaine massilise valjavoolu (CME) , kuid need on tavaliselt aeglased, norgad ja pohjustavad harva Maa peal olulist geomagnetilist hairet. Taustvoog (Paikese pinnalt eralduva kiirguse hulk, kui loited puuduvad) voib olla madalamas C-klassi vahemikus, kui Maa poole suunatud paikeseketta osal asub keeruline paikeseplekkide piirkond.

M-klassi loited [ muuda | muuda lahteteksti ]

M-klassi paikese loidet kutsutakse keskmise suurusega loiteks. Nad pohjustavad vaikeseid (R1) kuni moodukaid (R2) raadiohaireid Maa Paikese poole suunatud kuljel. Moned eruptiivsed M-klassi loited voivad pohjustada ka paikesekiirguse torme. Tugevad, pikaajalised M-klassi Paikese loited omavad potentsiaalii krooniaine massiliseks valjavooluks. Kui Paikese loide toimub Paikese Maa poole suunatud kulje keskpunkti lahedal ja aset leiab meie planeedi suunaline krooniaine massiline valjavool (CME) , on suur toenaosus, et sellest tulenev geomagnetiline torm on piisavalt tugev toomaks virmalised nahtavale keskmistel laiuskraadidel, sealhulgas Eestis..

X-klassi loited [ muuda | muuda lahteteksti ]

X-klassi paikese loited on loidete hulgas koige suuremad ja tugevamad. Sellise suurusega Paikese loide esineb keskmiselt ligikaudu 10 korda aastas ja nad on Paikese aktiivsuse maksimumi ajal tavalisemad kui Paikese aktiivsuse miinimumperioodil. Maa Paikese poole suunatud kuljel tekivad Paikese X-loite ajal R3?R5 klassi raadiohaired (tugevatest aarmuslikeni). Kui loide on eruptiivne ja toimub Paikese Maa poole suunatud kulje keskpunkti lahedal, voib see pohjustada tugeva ja kauakestva paikesekiirguse tormi ning vallandada markimisvaarse tugevusega krooniaine massilise valjavoolu, mis voib pohjustada tosiseid (G4) voi aarmuslikke (G5) magnettorme maapinnal. Sellega kaasnevad tugevad virmalised ootaevas, mis levivad ule kogu keskmiste laiuskraadide ulatuse.

X-klassi numeratsioon jatkub parast X9-t uue numbri andmisega ja neid, isearanis tugevaid Paikese loiteid nimetatakse sageli "super X-klassi" loideteks. Paikese loited, mis kuundivad X10 klassi voi ule selle, on siiski vaga haruldased ja esinevad ainult paar korda uhe paikese aktiivsustsukli ajal (see on, ligikaudu korra 11 aasta jooksul). Inimeste seisukohast on hea, et need voimsad loited ei esine nii tihti, sest nende tagajarjed Maale voivad olla tosised. On teada, et selliste loidete kaigus vallandunud krooniaine massilised valjavoolud voivad pohjustada haireid meie kaasaegse tehnoloogia (nagu satelliidid ja elektriliinid) toimimises.

Paikese loidetest pohjustatud raadiohaired raadioside korgsagedusalas (HF) [ muuda | muuda lahteteksti ]

Paikese loite ajal eralduvad rontgenikiired ja aarmuslik ultraviolettkiirgus voivad pohjustada Maa paikesest valgustatud kuljel haireid raadioside korgsagedusalas (HF) . Need haired on koige intensiivsemad kohtades, kus Paikese kiired langevad Maa pinnale rohtsas asendis. Paikesel toimuvad sundmused mojutavad peamiselt korgsageduslikku (HF) (3?30 MHz) raadiosidet, kuigi hagustumine ja vahenenud vastuvott voivad kanduda ka ulespoole vaga suure sagedusega (30?300 MHz) levialasse ja korgematele sagedustele.

Need raadiohaired on tingitud suuremast paikesekiirgusega kaasuvast elektronide tihedusest madalamas ionosfaari kihis (D-kiht), mis omakorda pohjustab selle kihi labimiseks vajamineva raadiosageduste energia suurenemise vajaduse, seetottu raadiolained sumbuvad ja voivad tekkida sidekatkestused. See protsess takistab raadiolainete joudmist palju korgematesse E, F1 ja F2 kihtidesse, kus need raadiosignaalid tavaliselt murduvad ja porkuvad tagasi Maa peale.

Paikese loidete pohjustatud raadiohaired on koige levinumad Maad mojutavad kosmoseilma nahtused ja nende moju tabab meid ka koige kiiremini. Vaikesed sundmused toimuvad umbes 2000 korda iga paikese aktiivsuse tsukli jooksul. Polemisel tekkiv elektromagnetiline kiirgus liigub valguse kiirusel, mille liikumiskiirus Paikeselt Maale on veidi ule 8 minuti. Seda tuupi sidekatkestused voivad soltuvalt paikese loite kestusest ja tugevusest kesta mitu minutit kuni mitu tundi. Kui tosine on raadioside katkestus soltub loite tugevusest.

Keskpaevaaegne rontgenikiirguse pohjustatud raadioside katkestus korgeimal mojutatud sagedusel (HAF) pohineb praegusel rontgenikiirguse vaartusel vahemikus 1?8 ongstromit. Korgeima mojuga sagedust (HAF) saab tuletada valemiga. Allpool on tabel, kus saab naha, milline on korgeim mojutatud sagedus (HAF) konkreetse rontgenikiirguse ajal.

GOES rontgenikiirte klass ja vool	Suurim mojutatud sagedus
M1.0 (10?5)	15 MHz
M5.0 (5×10?5)	20 MHz
X1.0 (10?4)	25 MHz
X5.0 (5×10?4)	30 MHz

R-skaala [ muuda | muuda lahteteksti ]

NOAA kasutab rontgenikiirgusest tulenevate raadioside katkestuse tosiduse naitamiseks R-skaala viietasandilist susteemi. See skaala ulatub R1-st vaikese raadioside katkestuse korral kuni R5-ni aarmusliku raadioside katkestuse korral, kusjuures R1 on madalaim ja R5 korgeim tase. Igal R-tasemel on sellega seotud teatud rontgenikiirguse heledus. See ulatub R1-st rontgenikiirguse vooluhulga madalaima taseme puhul M1-st kuni R5-ni X20 rontgenikiirguse vooluhulga jaoks. Maaratleda saab jargmised raadioside katkestuse klasse:

R-skaala	Kirjeldus	GOES rontgenikiirte kunnis klasside ja voolude jargi	Keskmine sagedus
R1	Madal	M1 (10?5)	2000 tsukli kohta (950 paeval tsukli jooksul)
R2	Moodukas	M5 (5×10?5)	350 tsukli kohta (300 paeval tsukli jooksul)
R3	Tugev	X1 (10?4)	175 tsukli kohta (140 paeval tsukli jooksul)
R4	Tosine	X10 (10?3)	8 tsukli kohta (8 paeval tsukli jooksul)
R5	Ekstreemne	X20 (2×10?3)	Vahem kui 1 tsukli kohta

^[5]

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

↑ "NASA Goddard Space Flight Center" . Flickr (Ameerika inglise) . Vaadatud 28. augustil 2023 .
↑ ERR, Jaan-Juhan Oidermaa | (9. september 2017). "TTU teadlased hiljutistest paikeseloidetest: paanikaks pole pohjust" . ERR . Vaadatud 28. augustil 2023 .
↑ "Paikese krooni musteerium ≪ Astronoomia.ee" . Vaadatud 28. augustil 2023 .
↑ ^4,0 ^4,1 Ridpath, Ian (2003). A Dictionary of Astronomy (inglise) (Teine, parandatud trukk). Oxford, New York: Oxford University Press. Lk 162. ISBN 019-860513-7 .
↑ ^5,0 ^5,1 ^5,2 ^5,3 SpaceWeatherLive. "What are solar flares?" .

[1] "NASA Goddard Space Flight Center" . Flickr (Ameerika inglise) . Vaadatud 28. augustil 2023 .

[2] ERR, Jaan-Juhan Oidermaa | (9. september 2017). "TTU teadlased hiljutistest paikeseloidetest: paanikaks pole pohjust" . ERR . Vaadatud 28. augustil 2023 .

[3] "Paikese krooni musteerium ≪ Astronoomia.ee" . Vaadatud 28. augustil 2023 .

[:1-4] 4,0 ^4,1 Ridpath, Ian (2003). A Dictionary of Astronomy (inglise) (Teine, parandatud trukk). Oxford, New York: Oxford University Press. Lk 162. ISBN 019-860513-7 .

[:0-5] 5,0 ^5,1 ^5,2 ^5,3 SpaceWeatherLive. "What are solar flares?" .

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]