Otto Kool
(
12. november
1930
Kunda vald
,
Toolse
kula ?
28. august
2000
) oli eesti ajakirjanik ja kirjanik. Ajakirjanikuna kasutas ta nime
Ott Kool
. Maetud
Kunda kalmistule
.
Ta oppis aastatel 1938?1941
Malla algkoolis
, 1941?1945
Kunda 6-klassilises koolis
ja 1945?1947
Karepa algkoolis
.
1948. aastal lopetas ta
Kohtla-Jarve Toostuskooli
elektriku erialal ja 1949. aastal lopetas
Kohtla-Jarve Ohtukeskkooli
.
Ott Kool oli tuntud ka
kirjanikuna
? tema sulest on ilmunud teravate probleemidega
publitsistikat
ja luhijutte ("Adraseadmise aegu", "Tahed allikas"). Samuti kirjutas ta publitsistliku kallakuga naidendeid ? "
Lilled professorile
", "Maarja maal", "Kes paljajalu kaib?", "
Musta kassi oosel ei nae
" jt. Kasitles pohiliselt Virumaa kulaelu paevaprobleeme ja eetilisi kusimusi. Ott Kooli naidendeid on edukalt esitatud ka
Rakvere Teatris
, samuti
Endla teatris
.
Kool kirjutas ka filmistsenaariume: "Puud ja inimesed", "Hommikumeeleolu", "Leib" jt. Eriti kuulsaks sai ta
taasiseseisvumise
ajal
fosforiidi kaevandamise vastases kampaanias
osalemisega ja selle avalikustamisega.
Ott Koolil oli mitu ode-venda: Elsa, Alfred, Hilda, Alfild, Linda, Helmi (hilisem Helmi Mets, kelle loodud on "Rutja jenka" laulusonad). Samuti oli tal neli last.
[
viide?
]