| Oslo Ulikool
|
|---|
|
Universitetet i Oslo
|
Ladina keeles
: Universitas Osloensis
|
| Asutatud
|
1811
[1]
|
|---|
| Eelarve
|
8,71
mld
kr
(2020)
[2]
|
|---|
| Rektor
|
Svein Stølen
[3]
|
|---|
| Akadeemilisi tootajaid
|
4054 (2020)
[2]
|
|---|
| Uliopilasi
|
25 960 (2020)
[2]
|
|---|
| Asukoht
|
Oslo
|
|---|
Kuningliku Frederiki ulikooli varasem pitser
Oigusteaduskonna hoone esine
Oslo Ulikool
(
norra keeles
Universitetet i Oslo
;
ladina keeles
Universitas Osloensis
) on
ulikool
Norra
pealinnas
Oslos
. 2023. aastal paigutas ajakirja
Times Higher Education
edetabel selle maailmas paremuselt 126.,
[4]
QS-i edetabel aga 113. kohale.
[5]
Tegu on Norra vanima ulikooliga.
[1]
Ulikool asutati
1811
. aastal ning sellele anti Taani ja Norra kuninga
Frederik VI
jargi nimi Kuningliku Frederiki Ulikool (norra keeles
Det Kongelige Frederiks Universitet,
ladina keeles
Universitas Regia Fredericiana
). Praeguse nime sai ulikool 1939. aastal.
[6]
1882. aastal voeti vastu esimene naissoost uliopilane ning 1912. aastal sai
Kristine Bonneviest
esimene naisprofessor. 1922. aastal palvis endine rektor
Fridtjof Nansen
Nobeli auhinna
esimese maailmasoja
pogenike abistamise eest. 1943. aastal tabasid oppeasutust
Saksa okupatsioonivoimu
repressioonid. Nii 1947. aastal loodud oppelaenude susteemi tottu, mis voimaldas rohkematel noortel ulikooli astuda, kui ka sojajargse
beebibuumi
tottu kasvas uliopilaste arv 20. sajandi keskel huppeliselt ? 1970. aastal oli uliopilasi enam kui 16 800 ehk kumme aastat varasemaga vorreldes kolm korda rohkem. 1982. aastal uletas naisuliopilaste arv meesuliopilaste oma. 2011. aastal tahistati pidulikult ulikooli asutamise 200. aastapaeva.
[7]
Oslo Ulikoolis anti 2020. aasta seisuga
bakalaureuse-
ja
magistrioppes
haridust 235 erialal ning
doktorioppeprogramme
oli 428.
[8]
Nobeli auhinna on palvinud viis Oslo Ulikoolis tootanud isikut.
[9]
