Osalusdemokraatia
(inglise keeles
participatory democracy
) on
demokraatia
vorm, mille puhul rahvast kaasatakse otsustusprotsessi. Osalusdemokraatia vorm, mille puhul rahvas teostab oma voimu
seadusloomes
ja muudes kusimustes, mis
esindusdemokraatias
on riigikogu ja valitsuse padevuses, on
otsedemokraatia
.
Osalusdemokraatia on uks
kodanikuuhiskonna
toimimise aluseid. Osalusdemokraatia peamine ulesanne on tagada
kogukonna
juhtimise
taielik labipaistvus
.
[
viide?
]
Poliitikateaduses tahistab see termin
esindusdemokraatia
alternatiivi voi selle taiendamise katseid. Esindusdemokraatia tahendab seda, et rahvas (voi kodanikuuhenduse puhul selle liikmeskond) kasutab voimu enda valitud esindajate kaudu, osalusdemokraatia aga tahendab teisi moju avaldamise kanaleid. Osalusdemokraatia uldiseks lahtekohaks on see, et ka demokraatlikult valitud esindajate tehtud otsuste aluseks peab olema nende inimeste kuulamine, keda konealune otsus puudutab; paljusid (nt kohaliku tasandi) otsuseid on voimalik langetada esinduskogudest soltumatult voi nende poolt antud volitusega.
Osalusdemokraatia huvides on iga olulise poliitilise kusimuse ule arutlemine nii, et kaasatud on voimalikult paljud need uhiskonna (voi konealuse uhenduse) liikmed, keda see puudutab; ideaalis peaks taoline arutlus voimaldama koigi seisukohtade esitamist ning selle tulemus ei tohiks olla mojutatud nende esitaja voimupositsioonist voi tema muudest ressurssidest. Osalusdemokraatia kanaleid on naiteks avaliku voimuga loodud koostookogud ja teised partnerluse vormid, avalikud diskussioonid, demonstratsioonid, kodanikualgatus, survegrupid, muud kodanikuuhendused ja sotsiaalsed liikumised, aarmuslikul juhul ka kodanikuallumatus.
[1]
- ↑
Mikko Lagerspetz. Kodanikuuhiskonna luhisonastik, 2004
