"Harmoonik" suunab siia. Pilli kohta vaata artiklit
lootspill
.
Osahelid
ehk
osatoonid
ehk
harmoonikud
ehk
harmoonilised
ehk
puhastoonid
on harmoonilise
liitheli
pohitoon
koos
ulemhelidega
. Harmoonilise liitheli osahelide
vonkesagedused
suhtuvad uksteisesse nagu
naturaalarvud
.
Osahelid tekivad harmoonilise vonkumise korral, kui keha vongub
uheaegselt
nii
terviku
kui ka
osadena
.
Osahelid moodustavad naturaalhelirea.
Moistete "ulemhelid" ja "osahelid" tihe seos tingib muusikapraktikast tulenevalt tihti nende moistete kasutamise sunonuumidena, mis pole paris oige. Jargnevas tabelis on naha moistete omavaheline seos:
| 1f
|
440 Hz
|
pohitoon
|
esimene osaheli
|
| 2f
|
880 Hz
|
esimene ulemheli
|
teine osaheli
|
| 3f
|
1320 Hz
|
teine ulemheli
|
kolmas osaheli
|
| 4f
|
1760 Hz
|
kolmas ulemheli
|
neljas osaheli
|
Ulemhelide vonkesagedused on pohitooni vonkesagedusest taisarv (2, 3, 4 jne) korda suuremad.
| 1. osaheli
|
1.
|
2.
|
3.
|
4.
|
5.
|
6.
|
7.
|
8.
|
9.
|
10.
|
11.
|
12.
|
13.
|
14.
|
15.
|
16.
|
| A
1
|
55
|
110
|
165
|
220
|
275
|
330
|
385
|
440
|
495
|
550
|
605
|
660
|
715
|
770
|
825
|
880
|
| A
|
110
|
220
|
330
|
440
|
550
|
660
|
770
|
880
|
990
|
1100
|
1210
|
1320
|
1430
|
1540
|
1650
|
1760
|
osaheli mangimine keelpilli keelel (suurendamiseks klopsa)
Keelpilli keele
vonkumine
tervikuna annab
pohisageduse
(naiteks A = 110 Hz). Keele vonkumine poole kaupa annab kaks korda suurema vonkesageduse (220 Hz) ja tekitab
oktavi
vorra korgema heli. Keele vonkumine kolmandiku kaupa annab 3 korda suurema vonkesageduse (330 Hz) ja annab oktavi +
kvindi
vorra korgema heli, Keele vonkumine neljandiku kaupa annab 4 korda suurema vonkesageduse (440 Hz) ja tekitab kahe oktavi vorra korgema heli jne.
Jargnevas tabelis on naha, kuidas keelpilli keele puudutamine erinevates punktides tostab esile erinevaid osahelisid.
| Osaheli
|
Puutepunkt
|
Osaheli
|
cent
|
Redutseeritud
cent
|
| 2
|
oktav
|
P8
|
1200.0
|
0.0
|
| 3
|
tapselt puhas kvint
|
P8 + P5
|
1902.0
|
702.0
|
| 4
|
tapselt puhas kvart
|
2P8
|
2400.0
|
0.0
|
| 5
|
tapselt suur terts
|
2P8 + just M3
|
2786.3
|
386.3
|
| 6
|
tapselt vaike terts
|
2P8 + P5
|
3102.0
|
702.0
|
| 7
|
septimaalne minor third
|
2P8 + septimal m7
|
3368.8
|
968.8
|
| 8
|
septimaalne suur sekund
|
3P8
|
3600.0
|
0.0
|
| 9
|
Pythagorese suur sekund
|
3P8 + pyth M2
|
3803.9
|
203.9
|
| 10
|
tapselt vaike tervetoon
|
3P8 + just M3
|
3986.3
|
386.3
|
| 11
|
suurendatud unidetsimaalne neutraalne sekund
|
3P8 + tapne S3 + GUN2
|
4151.3
|
551.3
|
| 12
|
vahendatud unidetsimaalne neutraalne sekund
|
3P8 + P5
|
4302.0
|
702.0
|
| 13
|
tredetsimaalne 2/3-toon
|
3P8 + P5 + T23T
|
4440.5
|
840.5
|
| 14
|
2/3-toon
|
3P8 + P5 + septimaalne v3
|
4568.8
|
968.8
|
| 15
|
septimaalne (voi suur) diatooniline pooltoon
|
3P8 + P5 + tapne S3
|
4688.3
|
1088.3
|
| 16
|
tapne (voi vaike) diatooniline pooltoon
|
4P8
|
4800.0
|
0.0
|
- Ross-Maimets 2004:
Jaan Ross
ja
Kaire Maimets
(toim.), "Moeldes muusikast. Sissevaateid muusikateadusesse". Varrak, Tallinn. "osahelid": 20,21,23,27,69,172?173,175?176,177,178,288
