Organism (parineb kr. k. ?ργανισμ?? ? organismos, mis tuleneb sonast ?ργανον ? organon, "tooriist") ehk elusolend ehk elusorganism on elav terviklik rakuline susteem. Rakkude arvu jargi jaotatakse organisme uherakulisteks ja hulkrakseteks . Organismid jagunevad taksonoomiliselt prokaruootideks ja eukaruootideks . Prokaruoodid liigitatakse omakorda bakteriteks ja arhebakteriteks ehk arhedeks. Eukaruoodid jagunevad protistideks , seenteks , taimedeks ja loomadeks .

Organismi struktuur ja elu organiseerituse tasemed [ muuda | muuda lahteteksti ]

  Pikemalt artiklis Elusloodus#Eluslooduse organiseerituse tasandid

Organismide ehituse alguksus on rakk. Koik organismid koosnevad rakkudest. Raku arvu jargi eristatakse uherakulisi (1 rakk) ja hulkrakseid (2 rakku voi rohkem) organisme. Alamad hulkraksed koosnevad vaheeristunud rakkudest, korgematel organismidel eristuvad rakud kudedeks . Organismide funktsionaalse struktuuri moodustuvad uherakulistel organismidel organellid , hulkraksetel aga elundid ehk organid. Funktsionaalselt seotud elundid moodustavad elundkonna . Organismid ruhmitatakse populatsioonideks ja kooslusteks .

Organismide atribuudid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Organismide peamiste omaduste ehk atribuutide (mida Aristoteles on nimetanud entelehhiateks ) hulka kuuluvad

• liikuvus ,
• toitumine ,
• hingamine ,
• paljunemine ,
• arrituvus ja erutuvus .

Organismide uldisteks talitluslikeks omadusteks on ka

• metabolism ehk ainevahetus , mis jaotub anabolismiks ja katabolismiks ;
• individuaalne areng ehk ontogenees ;
• evolutsiooniline areng ehk fulogenees .

Organismide klassifitseerimine [ muuda | muuda lahteteksti ]

Organismide tunnuste (atribuutide) uurimine, analuusimine ja kirjeldamine kuulub sustemaatika ( taksonoomia ) valdkonda.

1. teaduslik klassifikatsioon
2. ladinakeelne nomenklatuur (ladinakeelsed taisnimetused)
3. liigid
4. alamliigid

Organismide eluiga [ muuda | muuda lahteteksti ]

Organismide eluiga on riigiti ja liigiti vaga erinev. Moned loomad elavad ainult 1 paeva, mitokondrid 2 nadalat, kuid moned taimed voivad elada tuhandeid aastaid.

Organismides sisalduvad keemilised uhendid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Organismides on koige enam anorgaanilisi aineid , sest pohiosa, umbes 80% rakkudest moodustab vesi . Enamiku organismide veesisaldus jaab vahemikku 70?95%.

Keemiliste uhendite keskmine sisaldus rakkudes:

Orgaanilistest ainetest on koige rohkem rakkudes valke. ilmselt on peamine pohjus selles, et neil on rakus taita palju ulesandeid, neil on palju funktsioone. Valkude korval on enim esindatud lipiidid (rasvad, olid ja vahad) ja sahhariidid ( glukoos , tarklis , tselluloos ). Need uhendid kuuluvad eri rakustruktuuride koostisse ja on organismi pohilised energiaallikad . Ehkki nukleiinhapete sisaldus on suhteliselt vaike, on need vajalikud koikidele rakkudele. DNA on parilikkuse kandja. Seetottu peetakse selle esinemist uheks elu tunnuseks. RNA molekulidel on oluline roll pariliku informatsiooni avaldumises. ^[1]

Vaata ka [ muuda | muuda lahteteksti ]

• elu
• elusolend
• orgaaniline aine
• organitsism
• peremeesorganism
• superorganism
• viirused

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Organismide mitmekesisus: TAIMED