|
See artikkel raagib veebibrauserist, teiste tahenduste kohta vaata
Opera (tapsustus)
.
|
Opera
on
veebibrauser
ja
internetikomplekt
personaalarvutitele
ja mobiilsetele seadmetele, mis voimaldab kasutada paljusid
internetipohiseid
teenuseid.
Lisaks pohilisele veebilehtede kuvamise voimalusele sisaldab Opera sisseehitatud
uudisevoogude
ja
e-posti
klientrakendust,
IRC
-i tuge,
BitTorrenti
rakendust ja serverimoodulit Unite. Opera on suletud koodiga omanduslik
priivara
. Operat arendab
Norra
firma
Opera Software
.
Opera loodi vastukaaluks ja alternatiiviks populaarsetele veebibrauseritele
Internet Explorer
ja
Netscape Navigator
, mis Opera algusaastatel brauserite turgu valitsesid.
Brauser on saadaval
operatsioonisusteemidele
BeOS
, GNU/
Linux
,
FreeBSD
,
Solaris
,
Mac OS X
,
OS/2
,
QNX
Realtime Platform ja
Symbian
; samuti koigile
Microsoft Windowsi
16- ja 32-bitistele versioonidele.
Opera on mitmete testide ja statistiliste vordluste pohjal uks turvalisemaid veebibrausereid.
[1]
Opera alustas
jaosvarana
, kuid koikide funktsioonide kasutamiseks tuli maksta.
4. versioon oli teadaolevalt viimane, mis Windows 3.1x-e jaoks saadaval oli. Samast versioonist alates hakkas Opera saadaval olema ka Linuxile.
Alates 5. versioonist hakati veebibrauserit jagama tasuta, kuid reklaam
banneriga
, mille eemaldamiseks tuli osta reklaamivaba versioon.
Alates
20. septembrist
2005
hakati Operat taiesti tasuta jagama.
Monel Opera versioonil, naiteks 6.x-l, on olemas
eestikeelne
kasutajaliides. Omaalgatuslikke tolkeid eri autoritelt leidub ka hilisematele versioonidele (9.02, 9.26/9.27, 9.02/9.10/9.20/9.50). Lisaks on olemas
vorukeelne
tolge versioonile 6.x.
Ametlikul valjalaskel on eestikeelne tolge taas alates versioonist 9.62.
Opera versioon 12.17 on viimane, mis kasutab veel Presto-nimelist esitlusmootorit. Aastatega on see brauseri versioon jark-jargult vananenud; eeskatt voib tekkida probleeme turvasertifikaatidega.
12. veebruaril 2013 teatas Opera, et vahetab oma Presto kuvamismootori
WebKiti
mootori vastu valja. WebKit-i arendasid peamiselt Google ja Apple, ning see sisaldus Google'i arendatavates
vabatarkvaralises
Chromiumi
ja omanduslikus
Chrome
'i brauseris, ning mis on siiani Apple'i
Safari
brauseris. WebKit parineb vabatarkvaralise
Konquerori
brauseri
KHTML
-mootorist, millest Apple arendas valja WebKiti mootori Safari jaoks.
Kui Google otsustas 2013. aasta aprillis minna Chromiumi ja Chrome'i projektides ule WebKiti mootorilt
Blinki
mootorile, otsustas Opera sellegi ule votta.
Maailmas kasutab Operat hinnanguliselt 3,3% Interneti kasutajatest
[3]
, piirkonniti esineb erinevusi. Naiteks 2011. juuli andmetel kasutab
Ukrainas
Operat 43% kasutajatest.
Venemaal
on kasutajaid 36%,
Poolas
,
Latis
,
Leedus
ja
T?ehhis
8?11%.
[4]
2016. aasta septembris oli Opera turuosa 1,75%.
[5]
Tegemist on
pihuarvutitele
ja
mobiiltelefonidele
moeldud versioonidega. Mobiilseadmetele saab Opera Mini voi Opera Mobile'i alla laadida
lehekuljelt
, mis toetab ka WAP-mobiilibrauserid. Oige versiooni valib valja server vastavalt mobiilse seadme edastatud tunnusele. Need Opera versioonid on vaga vahenoudlikud riistvara osas ja brauseri kasutamine on vaga mugav navigatsiooninuppude voi
puuteekraanil
pliiatsi abiga. Need Opera versioonid kasutavad ara kogu
ekraani
pinda; nahtavale jaetakse ainult kuvatav lehekulg ja valida on mitme automaatse suurendamise/fokuseerimise voimaluse vahel.
Oluline omadus on veel ulekantavate andmete tihendamine: veebileht koos graafikaobjektiega (pildid, fotod) pakitakse Opera puhverserveris ara ja alles siis saadetakse andmesidekanali kaudu brauserile kuvamiseks. Opera ise pakub andmemahu vahendamise maaraks kuni 80%. Piltide laadimise saab ka valja lulitada.
Opera lisadest voib soovitada jarjehoidjate sunkroonimist, mida saab teha mones teises seadmes asuva Opera voi
Firefoxi
brauseriga.