Omar Bradley
Sunninimi	Omar Nelson Bradley
Huudnimi	"Brad"
Sunniaeg	12. veebruar 1893 Clark , Missouri osariik , Ameerika Uhendriigid
Surmaaeg	8. aprill 1981 (88-aastaselt) New York , Ameerika Uhendriigid
Truudusvanne	Ameerika Uhendriigid
Teenistus	Ameerika Uhendriikide maavagi
Teenistusaeg	1915?1981 [1]
Auaste	armeekindral
Juhtinud	82. ohudessantvae diviis 28. jalavaediviis II korpus 1. armee 12. armeegrupp USA maavae staap USA staabiulemate uhendkomitee
Sojad/lahingud	Teine maailmasoda Korea soda

Omar Nelson Bradley ( 12. veebruar 1893 Clark , Missouri osariik ? 8. aprill 1981 New York ) oli Ameerika Uhendriikide sojavaelane, auastmelt armeekindral , uks tahtsamaid Ameerika Uhendriikide vaejuhte Teises maailmasojas ^[2] ja esimene Ameerika Uhendriikide staabiulemate uhendkomitee esimees .

Bradley sundis 1893. aastal Missouri osariigis Randolphi maakonnas . 1911. aastal astus ta West Pointi sojavaeakadeemiasse (U.S. Military Academy, West Point) ja lopetas 1915. aastal samas lennus Dwight D. Eisenhoweriga . Esimese maailmasoja ajal valvas ta Montanas vasekaevandusi. Soja jarel tootas ta West Pointis oppejouna, teenis veel mitmel ametikohal ning asus viimaks toole Ameerika Uhendriikide sojaministeeriumis kindral George Marshalli alluvuses.

Parast Ameerika Uhendriikide astumist Teise maailmasotta vastutas Bradley 82. jalavaediviisi umberformeerimise eest Ameerika Uhendriikide relvajoudude esimeseks ohudessantvae diviisiks. Bradley sai esimesed ulesanded vaejuhina eesliinil operatsiooni "Torvik" raames Pohja-Aafrikas kindral George S. Pattoni alluvuses. Parast Pattoni teisele rindele suunamist vottis Bradley ule II korpuse juhtimise Tuneesia lahingutes ja juhtis hiljem ka liitlasvagede sissetungi Sitsiiliasse . Normandia dessandi ajal juhtis ta 1. armeed . Parast laiemat labimurret Normandias asus Bradley juhtima 12. armeegruppi , kuhu kuulus 43 diviisi uhtekokku 1,3 miljoni soduriga ? see on suurim uhe vaejuhi poolt juhitud USA vaekontingent ajaloos.

Parast Teise maailmasoja loppu juhtis Bradley Veteranide administratsiooni . 1948. aastal sai temast Ameerika Uhendriikide maavae staabiulem ja 1949. aastal Ameerika Uhendriikide staabiulemate uhendkomitee esimees . 1950. aastal anti talle armeekindrali auaste ja sama aasta aprillis sai temast esimene NATO sojavaelise komitee esimees . Bradley lahkus tegevteenistusest 1953. aastal. Ta pidas kuni oma surmani 1981. aastal erinevaid ametikohti avalikus ja erasektoris.

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kirjandus [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Drakenlordh, Rikard (2005). Toisen maailmansodan avainhenkilot . Hameenlinna: Karisto. ISBN 9512346745
• Tucker, Spencer C. (2011). The Encyclopedia of the Vietnam War: A Political, Social, and Military History . ABC-CLIO. ISBN 978-1-85109-961-0

Lisalugemist [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Axelrod, Alan (2007). Bradley . Great Generals Series. Palgrave Macmillan . ISBN 0230608566 .
• Jordan, Jonathan W. (2011). Brothers Rivals Victors: Eisenhower, Patton, Bradley, and the Partnership that Drove the Allied Conquest in Europe . New York: NAL Caliber/New American Library. ISBN 9780451232120 .
• Ossad, Steven L. (2017). Omar Nelson Bradley: America's GI General . Missouri Ulikool . ISBN 978-0826221360

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]

  Omar Bradley ? pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis