Oliivioli

Oliivioli ( ladina keeles oleum olivarium , olivae oleum ; luh ol oliv ) on olipuu ( Olea europaea L. ) viljadest saadud taimeoli .

Oliivioli kasutatakse droogina , toiduvalmistamisel ja kosmeetikatoostuses , nii soogi- kui ka masinaolina. Oliivioli peetakse paljudele, normaalse anatoomia ja fusioloogiaga loomadele (sh inimestele), tervislikuks toiduaineks tanu monokullastunud rasvhapete suurele osakaalule.

Tootmine [ muuda | muuda lahteteksti ]

Enamus (93%) oliivide kogusaagist pressitaksegi oliks.

Umbes 3/4 maailma oliividest ja oliiviolist kasvatatakse ja toodetakse Euroopa Liidu riikides. Suurim tootja on Hispaania (u 1/3 maailma kogutoodangust), jargnevad Itaalia (u 1/4 maailma kogutoodangust) ja Kreeka (u 1/5 maailma kogutoodangust). Vahemal maaral toodetakse oliivioli ka teistes Vahemere piirkonna riikides Prantsusmaal , Portugalis , Turgis , Marokos ja Tuneesias . Mujal maailmas toodetakse oliivioli T?iilis , Argentinas , Austraalias , Louna-Aafrikas ja Uus-Meremaal ning Ameerika Uhendriikides California osariigis .

Oliividest valmistatud olid jagunevad viide kvaliteediklassi. Madalama kvaliteediga oli iseloomustab ka suurem happesus . Oliivioli toodetakse mitmes jargus. Esimesena pressitu on koige kvaliteetsem ja seda oli tuntakse kulmpressoli ( Olivae oleum virginale , extra virgin oil ) nime all.

Parast esimest pressimist toodeldakse juba purustatud oliivimassi termiliselt ja oli rafineeritakse . Nii saadakse oli, mis villituna kannab marget 100% olive oil . Oliivimassi teisel pressimisel saadakse juba tunduvalt madalama kvaliteediga oli, mis vajab tugevat rafineerimist korgel temperatuuril. Sellist oli kasutatakse konservide valmistamiseks.

Koige viimase tootmisfaasina toodeldakse oliivimassi lahustitega. Selline oli toiduks ei sobi, vaid laheb parfumeeriatoostuse tooraineks. Vanasti poletati soomiskolbmatuks muutunud oliivioli olilampides .

Enamik vaiksemaid oliivitootjaid piirdub esimese faasi, kulmpressoli pressimisega.

Oliivioli maitse, varvus ja lohn oleneb vaga suurel maaral oliivide kasvatamise piirkonnast ja konkreetsest saagist.

Oliivioli tunti juba antiikajal. Parimat oli saadi rohelistest viljadest, kuid poolkupseist, pruunikaks tombunud viljadest eraldus seda rohkem. Kive on koige holpsam eraldada kupseist, mustadest oliividest.

Antiikajal oliive tallati, puusandaalid jalas, et kivid ja mahl eralduksid. Kivid ei tohtinud puruneda, sest siis muutus oli moruks ja sailitamiskolbmatuks.

Kasutamine [ muuda | muuda lahteteksti ]

Oliivioli on Vahemere maade koogikunsti lahutamatu osa. Kulmpressoli soovitatakse kasutada eeskatt salatite ja marinaadide valmistamisel. Kuna kuumutamisel kulmpressoli ainuomane maitse kaob, soovitatakse selleks otstarbeks kasutada tavalist oliivioli.

Oliivioli sailib jahedas ja pimedas kohas kuni 6 kuud. Kulmkapis sailib oli kuni aasta, kuid muutub madalal temperatuuril haguseks ja paksuks.

Farmaatsias kasutatakse kulmpressimise esimeses jargus kogutud ja pakendatud oliivioli. ^[1]

Oliivioli kasutatakse ka masinates maardena.

Mojud tervisele [ muuda | muuda lahteteksti ]

Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) 2011. aasta ulevaates kiideti heaks oliivioli kohta tervisealane vaide: "Kui toidus asendada kullastunud rasvad oleiinhappega, siis polufenoolid kaitsevad vere lipiidide oksudeerumise eest ja sailitavad normaalse vere LDL-kolesterooli taseme." ^[2] Vaatamata sellele markis EFSA, et loplikku pohjus-tagajarg seost oliivioli tarbimise ning jargmiste normaalsete naitajate hoidmiseks veres ei ole veel piisavalt kindlaks tehtud: vere normaalne triglutseriidide sisaldus (tuhja kohuga), HDL-kolesterooli sisaldus ja glukoosi sisaldus ^[3].

Uhes 2014. aastal tehtud metaanaluusis jouti jareldusele, et oliivioli tarvitamise suurendamine vahendab suremuse, sudame- ja veresoonkonna haiguste episoodide, ja insuldi riske. Loomset ja taimset paritolu monokullastumata rasvhapete segu dieedis ei omanud sellist markimisvaarset moju ^[4]. Aastal 2018 leiti metaanaluusis, et suure polufenoolide sisaldusega oliivioli tarvitamine oli seotud uldkolesterooli, HDL-kolesterooli, malondialdehuudi ja oksudeeritud LDL-i paremate naitajatega veres, vorreldes vaikese polufenoolide sisaldusega oliiviolidega. Seejuures alamruhmade analuusid ja moned uuringud naitasid taiendavalt ka poletikumarkerite ja vererohu paranemist. Nenditi ka, et vaja oleks teha veel pikemaajalisi uuringuid ja uurida rohkem mitte-Vahemere populatsioone. ^[5]

Koostis [ muuda | muuda lahteteksti ]

Rasvhapetest on oliiviolis enim oleiinhapet: 55?83%. Oliivioli sisaldab ka ligikaudu 10% linoolhapet. See on uks asendamatutest rasvhapetest, mida inimene peaks toiduga piisavalt saama. Lisaks sisaldab palmitiinhapet jm ^[6].

Sisaldab ka ligikaudu 0,5% (polu)fenoole . Need annavad oliiviolile kibeda pikantse maitse ja neid on tunda ka aroomis. Oliiviolis leidub vahemalt 30 fenoolset uhendit. Nende seas naiteks eleenhapet, mis on oliivide kupsuse marker, ning alfatokoferooli ? uhte kaheksast E-vitamiini perekonna liikmest ^[7].

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

↑ Ain Raal , " Maailma ravimtaimede entsuklopeedia ", lk 617, Tallinn: Eesti Entsuklopeediakirjastus , 2010
↑ European Food Safety Authority (2011). "Scientific Opinion on the substantiation of health claims related to oleic acid intended to replace saturated fatty acids (SFAs) in foods or diets". EFSA Journal. 9 (4): 2043. doi:10.2903/j.efsa.2011.2043
↑ Scientific Committee/Scientific Panel of the European Food Safety Authority (2011). "Scientific Opinion on the substantiation of health claims related to olive oil and maintenance of normal blood LDL-cholesterol concentrations (ID 1316, 1332), maintenance of normal (fasting) blood concentrations of triglycerides (ID 1316, 1332), maintenance of normal blood HDL cholesterol concentrations (ID 1316, 1332) and maintenance of normal blood glucose concentrations (ID 4244) pursuant to Article 13(1) of Regulation (EC) No 1924/2006". EFSA Journal. 9 (4): 2044 [19 pp]. doi:10.2903/j.efsa.2011.2044
↑ Schwingshackl, L; Hoffmann, G (2014). "Monounsaturated fatty acids, olive oil and health status: A systematic review and meta-analysis of cohort studies". Lipids in Health and Disease. 13: 154. doi:10.1186/1476-511X-13-154. PMC 4198773. PMID 25274026
↑ George, Elena S.; Marshall, Skye; Mayr, Hannah L.; Trakman, Gina L.; Tatucu-Babet, Oana A.; Lassemillante, Annie-Claude M.; Bramley, Andrea; Reddy, Anjana J.; Forsyth, Adrienne (April 30, 2018). "The effect of high-polyphenol extra virgin olive oil on cardiovascular risk factors: a systematic review and meta-analysis" (PDF). Critical Reviews in Food Science and Nutrition. 59 (17): 2772?2795. doi:10.1080/10408398.2018.1470491
↑ https://en.wikipedia.org/wiki/Olive_oil#Constituents
↑ Wagner KH, Kamal-Eldin A, Elmadfa I (2004). "Gamma-tocopherol--an underestimated vitamin?". Annals of Nutrition & Metabolism. 48 (3): 169?88. doi:10.1159/000079555. PMID 15256801 . S2CID 24827255.

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Oliivioliteemaline veebisait inglise keeles

[1] Ain Raal , " Maailma ravimtaimede entsuklopeedia ", lk 617, Tallinn: Eesti Entsuklopeediakirjastus , 2010

[2] European Food Safety Authority (2011). "Scientific Opinion on the substantiation of health claims related to oleic acid intended to replace saturated fatty acids (SFAs) in foods or diets". EFSA Journal. 9 (4): 2043. doi:10.2903/j.efsa.2011.2043

[3] Scientific Committee/Scientific Panel of the European Food Safety Authority (2011). "Scientific Opinion on the substantiation of health claims related to olive oil and maintenance of normal blood LDL-cholesterol concentrations (ID 1316, 1332), maintenance of normal (fasting) blood concentrations of triglycerides (ID 1316, 1332), maintenance of normal blood HDL cholesterol concentrations (ID 1316, 1332) and maintenance of normal blood glucose concentrations (ID 4244) pursuant to Article 13(1) of Regulation (EC) No 1924/2006". EFSA Journal. 9 (4): 2044 [19 pp]. doi:10.2903/j.efsa.2011.2044

[4] Schwingshackl, L; Hoffmann, G (2014). "Monounsaturated fatty acids, olive oil and health status: A systematic review and meta-analysis of cohort studies". Lipids in Health and Disease. 13: 154. doi:10.1186/1476-511X-13-154. PMC 4198773. PMID 25274026

[5] George, Elena S.; Marshall, Skye; Mayr, Hannah L.; Trakman, Gina L.; Tatucu-Babet, Oana A.; Lassemillante, Annie-Claude M.; Bramley, Andrea; Reddy, Anjana J.; Forsyth, Adrienne (April 30, 2018). "The effect of high-polyphenol extra virgin olive oil on cardiovascular risk factors: a systematic review and meta-analysis" (PDF). Critical Reviews in Food Science and Nutrition. 59 (17): 2772?2795. doi:10.1080/10408398.2018.1470491

[6] ttps://en.wikipedia.org/wiki/Olive_oil#Constituents

[7] Wagner KH, Kamal-Eldin A, Elmadfa I (2004). "Gamma-tocopherol--an underestimated vitamin?". Annals of Nutrition & Metabolism. 48 (3): 169?88. doi:10.1159/000079555. PMID 15256801 . S2CID 24827255.

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]