Nikolai Rootsi

Nikolai Rootsi (ka Friedrich Nikolai Rootsi , ristinimi Friedrich ; ^[1] 16. aprill 1888 Tartu ? 4. detsember 1974 Lund ) oli Eesti ja Rootsi pollumajandusteadlane. ^[2]

Elulugu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Nikolai Friedrich Rootsi oli talupidaja poeg. ^[2]

Lopetas 1908 Tartu Aleksandri Gumnaasiumi ja 1914 Tartu Ulikooli agronoomina; pollumajandusdoktor (1927, TU ), vaitekiri "Untersuchung uber die Beziehungen einiger Wachstumsbedingungen zu den Gewichtsmengen der Wurzelruckstande und Schwankung derselben in oberer Bodenschicht bei den wichtigsten landwirtschaftlichen Kulturpflanzen in Estland". Laupaeval, 10. dets. 1927 kaitstud doktori vaitekirja oponentideks olid prof. Anton Nommik ja dots. Leo Rinne.

Oli 1912?1918 TU katsepoldude ja - aedade juhataja ja 1914?1918 okonoomika kabineti vanemassistent, 1918?1920 Vorone?i Ulikooli agronoomia kabineti vanemassistent, 1920?1923 Vahi pollu- ja aiatookooli opetaja.

Ta tootas aastatel 1923?1944 Tartu Ulikoolis. Oli 1923?1927 TU taimekasvatuse dotsent, 1927?1929 erakorraline professor ja 1929?1944 korraline professor , uhtlasi Raadi taimebioloogia katsejaama juhataja, 1940?1944 pollumajandusteaduskonna dekaan.

Tootas 1944?1952 Saksamaal Weihenstephani oppe- ja uurimisasutuses (Institut fur gartnerische Zuchtungsforschung) ning 1952?1962 Rootsis Alnarpi Instituudi (Lantbrushogskola) puuvilja- ja marjade osakonnas uurijana. ^[2]

Kuulus Akadeemilise Pollumajandusliku Seltsi juhatusse, olles laekahoidja 1923-1925. a. Samuti osales seltsi oskussonade toimkondade toos, olles sordiarenduse ning aianduse sonade komisjonis ^[3].

Teadustoo [ muuda | muuda lahteteksti ]

Uurimisvaldkond: tahtsamate pollukultuuride ( talirukis , tali - ja suvinisu , kaer , oder , hernes , suvivikk , kartul ) sordivordluse, bioloogia ja agrotehnika kusimused, uute pollukultuuride ( mais , paevalill , lupiin , soodakapsas , suhkrupeet , lutsern , valge mesikas , kesakultuurid ) katsetamine. ^[2]

Teoseid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Koostanud opikuid. Ule 150 teadustrukise.

Kesakusimus Eestis. // TU Taimebioloogia katsejaam 1. Tartu 1925
Korreviljakasvatus I (kaasautor), II. Tallinn 1926
Pollumehe kasiraamat II (kaasautor). Tartu 1928
Ilmastiku ja sortide, eriti nende niiskusenoudlikkuse moju herne saagisse (kaasautor). // Pollumajandusliku Uurimise ja Katsemajanduse Komitee Toim 105. Tartu 1940

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

↑ Karl Annuk. Dr. agr. professor Nikolai Rootsi . Tartu 1998, lk 7.
↑ ^2,0 ^2,1 ^2,2 ^2,3 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. koide.
↑ Loko, L. 1930. Akadeemiline Pollumajanduslik Selts pollumajandusliku keelt rikastamas ja uuendamas. Akadeemiline Pollumajanduslik Selts 1920-1930. APS kirjastus, Tartu, lk 21-22.

Kirjandus [ muuda | muuda lahteteksti ]

EE 14. Lk 434
Arnold Kivimae . "Professor Nikolai Rootsi elust ja toost". // Eesti Agronoomide Selts Rootsis. Toim 2. Uppsala 1977. Lk 15
Karl Annuk . " Dr. agr. professor Nikolai Rootsi". Tartu 1998
Teadus Eesti pollumajanduse arenguloos. II osa (1918?1940) Tartu 2003. Lk 182

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Eesti teaduse biograafiline leksikon . 3. koide: N?Sap TTEU, avaldatud elektrooniliselt 2013

Kaesolevas artiklis on kasutatud " Eesti teaduse biograafilise leksikoni " materjale.

[1] Karl Annuk. Dr. agr. professor Nikolai Rootsi . Tartu 1998, lk 7.

[ETBL-2] 2,0 ^2,1 ^2,2 ^2,3 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. koide.

[3] Loko, L. 1930. Akadeemiline Pollumajanduslik Selts pollumajandusliku keelt rikastamas ja uuendamas. Akadeemiline Pollumajanduslik Selts 1920-1930. APS kirjastus, Tartu, lk 21-22.

[1]

[2]

[3]