Nikolai Buhharin

Sunniaeg	9. oktoober 1888
Sunnikoht	Moskva
Surmaaeg	15. marts 1938
Erakond	VSDTP/VSDT(b)P/VK(b)p/ UK(b)P
Amet	ajalehe " Pravda " toimetaja UK(b)P KK Poliitburoo liige (1924?1929) Kominterni juht (1926?1929)

Nikolai Buhharin ( vene Николай Иванович Бухарин; 9. oktoober (vkj 27. september) 1888 Moskva ? 15. marts 1938 Moskva oblast Kommunarka ) oli bol?evik , Oktoobrirevolutsiooni juhte ja Noukogude Liidu riigitegelane, aastail 1924 ? 1929 UK(b)P KK Poliitburoo liige ning 1926 ?1929 Kominterni juht.

See artikkel ootab keeletoimetamist . Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada . ( Kuidas ja millal see markus eemaldada? )

See artikkel vajab toimetamist . (Veebruar 2010) Palun aita artiklit toimetada . ( Kuidas ja millal see markus eemaldada? )

Elulugu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Nikolai Buhharin oli parit opetajate perekonnast, aastail 1907 ? 1910 oppis ta Moskva ulikooli majandusteaduskonnas.

Buhharin liitus bol?evikega juba 1906 , vaid 18-aastaselt, ning poliitilise tegevuse eest karistati teda korduvalt.

Parast veebruarirevolutsiooni valiti ta 1917 . aastal Moskva tooliste Saadikute Taitevkomitee liikmeks ja Moskva linnaduumasse .

Parast bol?evike voimuhaaramist oktoobrirevolutsiooni tulemusena sai temast 1918. aastal kommunistliku partei tahtsaima ajalehe Pravda toimetaja. Poliitiliselt oli ta vasakkommunistide positsioonil.

Buhharin oli vastu Brest-Litovski rahu solmimisele, arvates, et peab jatkama maailmarevolutsiooni, nagu soovis ka Lev Trotski . Hiljem muutis ta oma vaateid aga kardinaalselt.

1920. aastatel oli Buhharin uks olulisimaid NSV Liidu poliitikuid, sealhulgas " Uue majanduspoliitika " (NEP) pohiline kaitsja ja edendaja. Buhharini kavade jargi oleks sarnane majanduspoliitika pidanud jatkuma ka parast 1928 . aastat, kuid Jossif Stalin arvas teisiti ning alustas majanduse tsentraliseerimist ja kollektiviseerimist.

Buhharin toetas Stalinit selle parteisiseses voimuvoitluses Trotski, Lev Kamenev ja Grigori Zinovjevi vastu.

1928 ?1929 uritas Buhharin Stalinile vastu seista, kuid see loppes tema jaoks halvasti. Ta arvati UK(b)P KK Poliitburoost valja ning ta rehabiliteeriti osaliselt ning ta sai 1934. aastal Izvestija toimetajaks.

Parast Stalini poolt ainuvoimu haaramist Noukogude Liidu kommunistlikus parteis sai temast partei juhtiv teoreetik ning nii loi tegelikult just tema Stalini kuulsa teesi sotsialismi ehitamisest uhel maal ning ka 1936 . aasta Noukogude Liidu konstitutsiooni.

Nikolai Buhharin moisteti suudi Noukogudevastase parempoolse trotskistliku bloki suuasja raames. Prokuror Andrei Vo?inski iseloomustas Buhharinit kui "rebase ja sea neetud ristsugutist" [1] , kes "uritas siin kogu oma jalkide kuritegude ko?maari" oigustada mingite ideeliste vaadetega. Buhharin hukati 1938 . aasta martsis.

Karjaar [ muuda | muuda lahteteksti ]

• 1917?1934, VK(b)P ja UK(b)P Keskkomitee liige;
• 1924?1929, UK(b)P KK Poliitburoo liige;
• 1917?1929, UK(b)P Keskkomitee ajalehe Pravda vastutav toimetaja;
• 1919?1929, Kommunistliku Internatsionaali Taitevkomitee liige;
• 1929?1932, Korgema Rahvamajandusnoukogu Presiidiumi liige;
• 1932? NSV Liidu Rasketoostuse Rahvakomissariaadi Kolleegiumi liige;
• 1934?1937, ajalehe Izvestija toimetaja;
• 1935 NSV Liidu Konstitutsioonilise komisjoni liige;
  • Ulevenemaalise Kesktaitevkomitee ja NSV Liidu Kesktaitevkomitee liige.