Nikolai ?ukovski

Nikolai ?ukovski (vene keeles Николай Егорович Жуковский, Nikolai Jegorovit? ?ukovski ; 17. jaanuar ( vkj 5. jaanuar) 1847 Orehhovo , Pokrovi maakond , Vladimiri kubermang ^[1], praegune Sobinka rajoon , Vladimiri oblast ? 17. marts 1921 Moskva ) oli Venemaa mehaanikateadlane ja matemaatik , kes tegutses aero- ja hudrodunaamika alal.

?ukovski oli Peterburi Teaduste Akadeemia korrespondentliige. Teda tuntakse kui Venemaa lennunduse isa.

Haridustee [ muuda | muuda lahteteksti ]

1858 alustas opinguid Moskva 4. gumnaasiumis, mille lopetas 1864.
1868 lopetas Moskva ulikooli matemaatika-fuusikateaduskonna. ^[1]
1876 sai magistrikraadi, magistritoo teema oli "Vedela keha kinemaatika". ^[1]
30. aprillil 1882 kaitses doktoritoo ≪О прочности движения≫ ( O prot?nosti dvi?enija ) rakendusmatemaatikas, vabatolkes voiks pealkiri olla 'liikumise tugevusest (vastupidavusest)'.

Opilased [ muuda | muuda lahteteksti ]

?ukovski oli Moskva ulikooli professor. Tema opilaste hulgas on J?nis Akermanis ( John D. Akerman ), Aleksandr Arhangelski , Leonid Assur , Nikolai Delone , Aleksandr Mikulin , Leonid Leibenzon , Boriss Stet?kin , Sergei T?aplogin ja Andrei Tupolev .

Tunnustus [ muuda | muuda lahteteksti ]

1894 Keiserlik Peterburi Teaduste Akadeemia korrespondentliige
1905?1921 Moskva matemaatikauhingu president ( Московское математическое общество )
1910 Tartu ulikooli auliige
1910 Moskva ulikooli teeneline professor ^[1]

Malestuse jaadvustamine [ muuda | muuda lahteteksti ]

Tema nime kannavad Aero- ja Hudrodunaamika Keskinstituut ehk TsAGI (ЦАГИ ? Центральный аэрогидродинамический институт им. профессора Н. Е. Жуковского, Professor N. J. ?ukovski nimeline Aero- ja Hudrodunaamika Keskinstituut) ja ?ukovski linn ning Kuu kraater taevakeha tagakuljel , Ohujoudude Inseneriakadeemia , ?ukovski rahvusvaheline lennujaam (IATA: ZIA, ICAO: UUBW) ( Международный аэропорт ≪Жуко?вский≫ ) (55°33′12″ 38°09′06).