한국   대만   중국   일본 
Niels Bohr ? Vikipeedia Mine sisu juurde

Niels Bohr

Allikas: Vikipeedia
Niels Bohr
Niels Henrik David Bohr
Sundinud 7. oktoober 1885
Surnud 18. november 1962 (77-aastaselt)
Rahvus juut
Teadlaskarjaar
Tegevusalad fuusika
Tunnustus Nobeli fuusikaauhind (1922)
Niels Bohri vapp

Niels Henrik David Bohr ( 7. oktoober 1885 Kopenhaagen ? 18. november 1962 Kopenhaagen) oli Taani tuumafuusik , Nobeli auhinna laureaat.

Ta palvis 1922 . aastal Nobeli fuusikaauhinna .

Elulugu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Niels Bohri isa Christian Bohr oli Kopenhaageni ulikooli fusioloogia professor , ema Ellen Adler Bohr oli parit joukast juudi suguvosast, mis tegutses Taanis panganduses ja parlamendis . Nielsil oli vanem ode Jenny Bohr ja kaks aastat noorem vend Harald Bohr .

Noorena harrastasid molemad vennad jalgpalli . Harald Bohr mangis koguni Taani jalgpallikoondises 1908. aasta suveolumpiamangudel ja palvis seal hobemedali. Nad mangisid sageli uhes meeskonnas, kusjuures Niels oli varavavaht .

Bohr abiellus 1912 Margrethe Nørlundiga, kellega oli tutvunud 1910 . Uks nende poegadest Aage Niels Bohr sai tuntud fuusikuks, nobelistiks . Kokku sundis sellest abielust kuus poega, kellest uks suri lapsena meningiiti ja vanim uppus paadisoiduonnetuses. Ulejaanud pojad olid Hans Henrik ( arst ), Erik ( keemik ) ja Ernest ( jurist ).

Niels Bohr oppis Kopenhaageni ulikoolis alates 1903 . aastast fuusikat ja kaitses 1911 . aastal doktorivaitekirja . Esialgu oppis ta filosoofiat ja matemaatikat , aga 1905 voitis ta Taani Teaduste Akadeemia korraldatud teadustoode konkursi. Bohr uuris seal pindpinevust , kasutades oma isa laborit , mis oli talle tuttav juba lapsepolvest saadik. Edu sellel konkursil mojutas Bohri loobuma filosoofiaopingutest ja puhenduma fuusikale.

1912 kolis ta Inglismaale ja tootas koos fuusiku Ernest Rutherfordiga , puudes tuvastada, mida aatomid endast kujutavad. Bohri katsed naitasid, et aatomi keskmes on tuum ja kindlal kaugusel sellest tiirlevad elektronid , nagu planeedid tiirlevad kindlatel orbiitidel umber paikese . Ta loi 1913 . aastal aatomi esialgse kvantteooria ( Bohri aatomiteooria ).

1916 tuli Bohr Kopenhaagenisse tagasi ja hakkas toole teoreetilise fuusika oppetoolis ametikohal, mis just tema jaoks loodi. 1918 asutas ta ulikoolis teoreetilise fuusika instituudi, mida ta hiljem juhtis.

Bohrilt parineb komplementaarsusprintsiip . Selle jargi voib objekte uurida nii, nagu neil oleks mitu teineteist valistavat omadust. Naiteks valgust voib uurida nii, nagu see koosneks osakestest, ja nii, nagu see oleks laine ? omadused, mis pealtnaha tunduvad teineteist valistavat.

II maailmasoja ajal aitas Bohr leida juudi rahvusest teadlastele tood, et paasta neid holokaustist . Tal endal onnestus Taanist 1943 . aasta septembris Rootsi ja Suurbritannia kaudu USA -sse pogeneda.

USA-s New Mexicos Los Alamoses hakkas ta tootama tuumapommi kallal Manhattani projektis , kuid selle pommi potentsiaalne havitusvoime kohutas teda niivord, et ulejaanud osa elust puhendas ta tuumaenergia rahuotstarbelise kasutamise propageerimisele. 1957 palvis Bohr esimesena auhinna " Aatomid rahu eest " (viimasena palvis selle tema poeg Aage).

1954 aitas Bohr asutada Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni , mis on suunatud tuumaenergia rahumeelsele kasutamisele.

Elevandi orden [ muuda | muuda lahteteksti ]

1947 palvis Bohr Elevandi ordeni . See antakse tavaliselt korg aadlikele ja tipp-poliitikutele, Bohr ja Tycho Brahe ( 1578 ) on uhed vahestest eranditest. 2012. aastal kuulus ordusse 75 inimest, neist 74 olid korgaadlikud ja poliitikud.

Elevandi ordeni saamine tahendas uhtlasi aadliseisusse tostmist, millega seoses Bohr pidi saama oma vapi . Bohr kujundas oma vapi ise. Sellel on kujutatud yin ja yang ning ladinakeelne moto " Contraria sunt complementa " ('Vastandid taiendavad teineteist').

Tunnustus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Malestuse jaadvustamine [ muuda | muuda lahteteksti ]

Niels Bohri jargi on nimetatud asteroid 3948 Bohr .

Perioodilisustabeli element number 107, bohrium , on nimetuse saanud Niels Bohri jargi. Teine keemiline element hafnium (number 72) on nimetatud Bohri kodulinna Kopenhaageni jargi, sest Bohr ennustas selle omadusi.

Bohri aatomimudeli avaldamise 50. aastapaeva puhuks laskis Taani Post 21. novembril 1963 valja postmargi , millel oli kujutatud Bohri, vesiniku aatomit ja valemit , mis kirjeldab kahe vesiniku aatomi tuuma umber tiirleva elektroni energiataseme erinevust: . Bohri 100. sunniaastapaeva puhuks laskis Taani Post valja postmargi, millel oli kujutatud Bohr koos abikaasaga.

1997 . aastal laskis Taani Riigipank valja 500 Taani krooni vaartusega paberrahatahe, millel oli kujutatud Bohr piipu suitsetamas.

Isiklikku [ muuda | muuda lahteteksti ]

Tema poeg Aage Niels Bohr palvis 1975. aastal Nobeli fuusikaauhinna.

Raamatud [ muuda | muuda lahteteksti ]

Vaata ka [ muuda | muuda lahteteksti ]

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]