Neet on alaline mehaaniline kinniti. Neet uhendab omavahel kahte voi enamat tasapinda. Neetliite tekitamiseks peab olema uhendatavatesse materjalidesse eelnevalt loodud voi puuritud oige suurusega auk. Augu suuruse annab uldjuhul tootja. Neet tootab paremini loikele kui tombele. ^[1]

Tuubid [ muuda | muuda lahteteksti ]

On olemas erinevat tuupi neete. Need erinevad tugevuse, materjali, hinna ja ligipaasetavuse omaduste poolest. ^[1]

Tahke neet [ muuda | muuda lahteteksti ]

Tahke neet on koige vanem neet. Need on valmistatud uhest metallitukist. Neet koosneb peast ja tuvest. Tahke needi tuup vajab molemalt poolt ligipaasetavust, kuna needi tuvi pannakse labi uhendatavate materjalide. Seejarel tuleb tuvi tagant poolt lamedaks saada. Selleks kasutatakse kas haamrit voi spetsiaalset muljumise riista. Neid neete kasutatakse eelkoige liidetes, mis on olulise tahtsusega. Tahke needi tuupi kasutatakse naiteks lennuki osades, sildade , kraanade ja ehitiste kandekonstruktsioonides. ^[1]

Pimeneet [ muuda | muuda lahteteksti ]

Pimeneet koosneb kahest osast. Need on peaga varras ja selle umber paiknev silinder . Neetimiseks kasutatakse needitange . Nende eeliseks on see, et needitavale materjalile peab ligi paasema ainult uhelt poolt. Needitang tombab needi vardast valja ja sellega muljutakse silindri ots vastu tagumise materjali seina kuniks tekib jaik uhendus. Seejarel murtakse varras needi tasapinnast ara. ^[2]

Neetmutter [ muuda | muuda lahteteksti ]

On olemas ka neetmutter, mis sisestatakse oige suurusega auku ja muljutakse needitombajaga vastu materjali tagaseina. Seega jaab jarele justkui keermestatud auk, mis uhendab lisaks omavahel materjale. ^[1]

Neetpolt [ muuda | muuda lahteteksti ]

Neetpoldi pohimote on sama, mis neetmutril. Materjali sisestatav osa muljutakse vastu tagaseina ja jarele jaab polt. Poldi otsa pannakse mutter ja pingutades surutakse needitav materjal tihedalt uksteise vastu. ^[1]

Kinnituskvaliteet [ muuda | muuda lahteteksti ]

Tahke needi kvaliteet [ muuda | muuda lahteteksti ]

Tahke needi kinnitust ja ebataiuslikkusi saab kontrollida haamri abil kuulates needis tekkivat kaja . Instruktor koputab haamriga needi peale ja teise kaega puudutab needitud materjali ning needi teist otsa. Helist on voimalik usna hasti aru saada, kas neet on korralikult kinnitatud. Tihedalt kinnitatud neet tekitab selge heli ja loksuv neet teeb oluliselt erinevat heli. ^[1]

Pimeneedi kvaliteet [ muuda | muuda lahteteksti ]

Pimeneedil saab moota nihkepinget ja tombetugevust ^[1] . Vahetevahel moodetakse ka teistsuguseid omadusi, nagu valjatombejoud, murdumise tugevus voi soolaspreile vastupanu. Standardiseeritud purustav testimine on aktsepteeritud vastavalt Inch Fastener Standardsile ^{[3] [4]} .

Nihkepinge test sisaldab kahte kindla tugevuse ja paksusega plaati, mis on neediga uhendatud. Moodetakse joudu, millega saab plaate uksteisest lahti nihutada. Tombetugevuse test on pohimotteliselt sama, aga moodab valjatombejoudu. Et teada saada kooste tugevust, peaks kasutaja konsulteerima inseneriga . ^[1]

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]