한국   대만   중국   일본 
Narval ? Vikipeedia Mine sisu juurde

Narval

Allikas: Vikipeedia
Narval

Narval võrrelduna keskmise inimesega
Narval vorrelduna keskmise inimesega
Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hoimkond Keelikloomad Chordata
Klass Imetajad Mammalia
Selts Vaalalised Cetacea
Sugukond Narvallased Monodontidae
Perekond Narval Monodon
Liik Narval
Binaarne nimetus
Monodon monoceros
( Linne , 1758)
Levikukaart aladest, kus narvaleid esineb sagedaselt (sinisega) ja harva (viirutatud).
Levikukaart aladest, kus narvaleid esineb sagedaselt (sinisega) ja harva (viirutatud).

Narval (Monodon monoceros) on mereimetaja , kes kuulub vaalaliste seltsi, hammasvaalaliste alamseltsi, narvallaste sugukonda ja perekonda narval. Narvallaste sugukonnast on narval uks kahest elusolevast liigist koos valgevaalaga (Delphinapterus leucas) . [1] Tegemist pole ohustatud liigiga, aga lahitulevikus voib olla liik haavatav ja saada ohustatuks [2] . Narvaleid esineb looduses ule 80 000 [3] .

Narval NSV Liidu postmargil, 1971

Etumoloogia [ muuda | muuda lahteteksti ]

Narvali nimi tuleb islandi keelest . See on seotud nende nahavarviga. [1]

Kirjeldus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Nad on keskmise suurusega vaalad ning nende pikkus on 4?6 meetrit. Isased on natuke suuremad kui emased. [4] Narvalite kaal jaab vahemikku 800?1600 kilogrammi. [1] Varvuselt on narvalid tumepruunide laikudega ja valkjaskollased. Nende varv muutub vanusega heledamaks. [5] Kokku on narvalil ainult kaks hammast, millest isastel uks on keerdunud vohaks [6] . See omaparane isastel esinev vohk, mida kutsutakse ka ?moogaks“ on loomariigis ainulaadne ja moodustub tegelikult louast ja mokast labikasvanud loikehammastest , mis keerlevad umber uksteise moodustades seega 2,5?3 meetrise ?mooga“ [4] [7] . Seda vohka kasutavad isased jaa lohkumiseks ja teiste isastega turniiride pidamiseks. Kui vohk peaks murduma, siis hambakoht taitub aegamisi luukoega. Uut hammast tagasi ei kasva. [8] See kasvab terve elu ning ennekoike on selline vohk ikkagi enesekaitseks vaenlaste eest ja ka mulje avaldamiseks emastele turniiridel [7] [9] [10] . Teadlaste analuusid naitavad, et vohas asetsevad miljonid narvirakud , mis on uhenduses ajuga. See annab narvalitele informatsiooni vees toimuva kohta ning aitab tajuda vee temperatuuri, rohumuutusi ja vee keemilist koostist. [11] [1] Vohast on abi ka jahipidamisel, kus narvalid virutavad oma vohaga ja uimastavad oma saagi ning saavad selle kergemini katte [1] . Vohka kasutavad isased ka emaste ahvatlemiseks paaritumisele. Vaga harva esineb ka emastel luhikest piikhammast . [4] Narvallaste sugukonnale on omaparane seljauime puudumine [5] . Nagu enamikul vaalaliikidel on ka narvalitel kaelalulid uhinenud selgrooga nagu maismaa imetajatel ning see voimaldab kaela vaga head liikuvust ja paindlikkust.

Illustratsioon "Narval", A. Thorburn, 1920

Levila [ muuda | muuda lahteteksti ]

Narval on koige pohjapoolseima levikuga vaal ja elab arktilistes vetes Groonimaa , Venemaa , Kanada ja Norra pohjaranniku umbruses [11] [9] .

Bioloogia ja kaitumine [ muuda | muuda lahteteksti ]

Suhtlemine ja rannakud [ muuda | muuda lahteteksti ]

Narvalid elavad 15?20 isendiga gruppides voi 20?30 isendiga gruppides [10] [2] . Grupid koosnevad taisealistest isastest voi emastest ja jarglastest. Nad suhtlevad omavahel vilinate, oigamiste, uminate, mulksatuste ja kriuksuvate haalitsuste kaudu. Monikord voivad eri grupid omavahel uhineda uheks suureks grupiks ning siis moodustavad narvalid 500?1000-pealisi karju [2] . Looduslikeks vaenlasteks on narvalitele jaakarud , mookvaalad ja morsad [10] . Nad randavad kaks korda aastas: suviti liiguvad madalamatesse vetesse jaavabadele aladele ranniku lahedale ja talviti taanduvad sugavamatesse vetesse kanalitesse paksu jaakaane alla. Kevaditi need uuesti avanevad ning nad saavad uuesti suunduda rannikualadele.

Toitumine [ muuda | muuda lahteteksti ]

Narvali toidulaud on suhteliselt mitmekesine. Nad on karnivoorid , kes toituvad enamasti kaladest, vahilaadsetest ja ka peajalgsetest . [1] Narvalid on vaga head sukeldujad, nad voivad toiduotsingutel sukelduda kuni 1,5 km sugavusele. Suvel ja talvel on nende toidulaud erinev. Talviti soovad narvalid peamiselt pohjaloomastikku ehk bentost ja lesta. Suve saabudes muutub nende toitumine taielikult ning nad soovad enamasti Arktika turska, Groonimaa hiidlesta ja polaar turska. Samuti voib nende toidulaualt leida kalmaari , merihunti, moiva ja kuldset meriahvenat. [11]

Paljunemine ja esimesed eluaastad [ muuda | muuda lahteteksti ]

Emased saavad sugukupseks juba 5?8-aastaselt, aga isased alles 11?13-aastaselt. Emastel kestab tiinus 14?15 kuud. Narvalid poegivad iga 2?3 aasta jarel ja saavad uks, harvem kaks, jarglast korraga. [10] [1] Sundides on narvalipojad tumedad, aga vanusega muutuvad heledamaks [9] .

Eluiga ja suremus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Vanana on narvalid praktiliselt valged koos ruugete tappidega seljas ning nende eluiga voib ulatuda kuni 50 eluaastani. Vangistuses neid pidada ei saa, kuna muidu surevad. [1]

Legendid ja rahvaparand [ muuda | muuda lahteteksti ]

Legendid raagivad maagilisest ukssarvest, mis on arvatavasti koik alguse saanud narvali omaparasest vohast. Kunagi raagiti, et ukssarvik on toesti olemas ja narvali vohku muudi ukssarviku sarve pahe inimestele tohutute summade eest. [1] [9] Esimesed legendid ja voha vaartus joudsid inimesteni juba viikingite ajal, kui nondanimetatult ?ukssarviku sarvedel“ arvati olevalt volujoud ravida murgistusi ja melanhooliat . Viikingid ja teised pohjamaade kaupmehed suutsid neid muua suisa mitmekordse kullahinnaga. Lisaks vohkade saamisele kasutati narvalit ka teistel eesmarkidel [1] . ?Minevikus kasutasid pohjarahvad narvali liha toiduks, rasva lambioliks, sooli nooride valmistamiseks, vohka tarbe- ja iluesemete nikerdamiseks [1] .“

Tulevik [ muuda | muuda lahteteksti ]

?Taani teadlaste tehtud DNA-analuus naitas, et narvalite populatsioonil on vaike geneetiline variatsioon ? kolm korda vaiksem kui naiteks pandakarul . Geneetiline variatsioon on tahtis liigi ellujaamiseks kriiside ajal, nii et teadlased on mures, kuidas narvalid soojemas kliimas hakkama saavad. [12] "

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

  1. ↑ 1,00 1,01 1,02 1,03 1,04 1,05 1,06 1,07 1,08 1,09 1,10 Kalapeedia. 2019. Narval (Monodon monoceros). Avaldatud: https://www.kalapeedia.ee/6282.html Viimati vaadatud Marts 2020
  2. ↑ 2,0 2,1 2,2 National Geographic. “Narwhal”. Available at https://www.nationalgeographic.com/animals/mammals/n/narwhal/ Last accessed in March 2020
  3. ↑ World Wildlife Fund. “Narwhal”. Available at https://www.worldwildlife.org/species/narwhal Last accessed in March 2020
  4. ↑ 4,0 4,1 4,2 Johnson J. 2006. ?Ookeanielu entsuklopeedia“. Valjaandmiskoht: Tallinn. Kirjastus: Koolibri. Lk 64. Viimati vaadatud Marts 2020
  5. ↑ 5,0 5,1 ?Eesti rntsuklopeedia“. 1995. Tallinn. Eesti Entsuklopeediakirjastus. Lk 560-561. Viimati vaadatud Marts 2020
  6. ↑ Davidson S. & M. Unwin. 2005. ?Loomade maailm“. Kirjastus: Koolibri. Lk 113. Viimati vaadatud Marts 2020
  7. ↑ 7,0 7,1 Turovski A. 2006. ?365 ponevat, opetlikku ja naljakat lugu loomadest“. Kirjastus: Kirilill. Lk 120. Viimati vaadatud Marts 2020
  8. ↑ Bannikov A. G., Drozdov N. N., Flint V. J., Gladkova T. D., Kuzjakin A. P., Naumov S. P., Novikov G. A., Rogat?eva F. V., Tomilin A. G. & P. P. Vtorov. 1971. ?Loomade elu 7 IMETAJAD“. Valjaandmiskoht: Tallinn. Kirjastus: Valgus. Lk 223. Viimati vaadatud Marts 2020
  9. ↑ 9,0 9,1 9,2 9,3 Vilcinskas A. 2006. ?1000 kala“. Valjaandmiskoht: Slovakkia. Kirjastus: Sinisukk. Lk 365. Viimati vaadatud Marts 2020
  10. ↑ 10,0 10,1 10,2 10,3 American Cetacean Society. “Narwhal”. Available at https://www.acsonline.org/narwhal Last accessed in March 2020
  11. ↑ 11,0 11,1 11,2 World Wildlife Fund. “Unicorn of the Sea: Narwhal Facts”. Available at https://www.worldwildlife.org/stories/unicorn-of-the-sea-narwhal-facts Last accessed in March 2020
  12. ↑ Ajakiri Imeline Teadus. 04.2020. Lk 12. Viimati vaadatud Aprill 2020
Parit lehekuljelt " https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Narval&oldid=6346115 "