Narval
(Monodon monoceros)
on
mereimetaja
, kes kuulub vaalaliste seltsi, hammasvaalaliste alamseltsi, narvallaste
sugukonda
ja perekonda narval. Narvallaste sugukonnast on narval uks kahest elusolevast liigist koos
valgevaalaga
(Delphinapterus leucas)
.
[1]
Tegemist pole ohustatud liigiga, aga lahitulevikus voib olla liik haavatav ja saada ohustatuks
[2]
. Narvaleid esineb looduses ule 80 000
[3]
.
Narval NSV Liidu postmargil, 1971
Narvali nimi tuleb
islandi keelest
. See on seotud nende nahavarviga.
[1]
Nad on keskmise suurusega
vaalad
ning nende pikkus on 4?6 meetrit. Isased on natuke suuremad kui emased.
[4]
Narvalite kaal jaab vahemikku 800?1600 kilogrammi.
[1]
Varvuselt on narvalid tumepruunide laikudega ja valkjaskollased. Nende varv muutub vanusega heledamaks.
[5]
Kokku on narvalil ainult kaks hammast, millest isastel uks on keerdunud vohaks
[6]
. See omaparane isastel esinev vohk, mida kutsutakse ka ?moogaks“ on loomariigis ainulaadne ja moodustub tegelikult louast ja mokast labikasvanud
loikehammastest
, mis keerlevad umber uksteise moodustades seega 2,5?3 meetrise ?mooga“
[4]
[7]
. Seda vohka kasutavad isased jaa lohkumiseks ja teiste isastega turniiride pidamiseks. Kui
vohk
peaks murduma, siis hambakoht taitub aegamisi luukoega. Uut hammast tagasi ei kasva.
[8]
See kasvab terve elu ning ennekoike on selline vohk ikkagi enesekaitseks vaenlaste eest ja ka mulje avaldamiseks emastele turniiridel
[7]
[9]
[10]
. Teadlaste
analuusid
naitavad, et vohas asetsevad miljonid
narvirakud
, mis on uhenduses ajuga. See annab narvalitele informatsiooni vees toimuva kohta ning aitab tajuda vee temperatuuri, rohumuutusi ja vee keemilist koostist.
[11]
[1]
Vohast on abi ka jahipidamisel, kus narvalid virutavad oma vohaga ja uimastavad oma saagi ning saavad selle kergemini katte
[1]
. Vohka kasutavad isased ka emaste ahvatlemiseks paaritumisele. Vaga harva esineb ka emastel luhikest
piikhammast
.
[4]
Narvallaste sugukonnale on omaparane seljauime puudumine
[5]
. Nagu enamikul vaalaliikidel on ka narvalitel
kaelalulid
uhinenud selgrooga nagu maismaa imetajatel ning see voimaldab kaela vaga head liikuvust ja paindlikkust.
Illustratsioon "Narval", A. Thorburn, 1920
Narval on koige pohjapoolseima levikuga vaal ja elab arktilistes vetes
Groonimaa
,
Venemaa
,
Kanada
ja
Norra
pohjaranniku
umbruses
[11]
[9]
.
Narvalid elavad 15?20 isendiga gruppides voi 20?30 isendiga gruppides
[10]
[2]
. Grupid koosnevad taisealistest isastest voi emastest ja jarglastest. Nad suhtlevad omavahel vilinate, oigamiste, uminate, mulksatuste ja kriuksuvate haalitsuste kaudu. Monikord voivad eri grupid omavahel uhineda uheks suureks grupiks ning siis moodustavad narvalid 500?1000-pealisi karju
[2]
. Looduslikeks vaenlasteks on narvalitele
jaakarud
,
mookvaalad
ja
morsad
[10]
. Nad randavad kaks korda aastas: suviti liiguvad madalamatesse vetesse jaavabadele aladele ranniku lahedale ja talviti taanduvad sugavamatesse vetesse kanalitesse paksu jaakaane alla. Kevaditi need uuesti avanevad ning nad saavad uuesti suunduda rannikualadele.
Narvali toidulaud on suhteliselt mitmekesine. Nad on
karnivoorid
, kes toituvad enamasti kaladest,
vahilaadsetest
ja ka
peajalgsetest
.
[1]
Narvalid on vaga head sukeldujad, nad voivad toiduotsingutel sukelduda kuni 1,5 km sugavusele. Suvel ja talvel on nende toidulaud erinev. Talviti soovad narvalid peamiselt pohjaloomastikku ehk bentost ja lesta. Suve saabudes muutub nende toitumine taielikult ning nad soovad enamasti Arktika turska, Groonimaa hiidlesta ja polaar turska. Samuti voib nende toidulaualt leida
kalmaari
, merihunti, moiva ja kuldset meriahvenat.
[11]
Emased saavad sugukupseks juba 5?8-aastaselt, aga isased alles 11?13-aastaselt. Emastel kestab tiinus 14?15 kuud. Narvalid poegivad iga 2?3 aasta jarel ja saavad uks, harvem kaks, jarglast korraga.
[10]
[1]
Sundides on narvalipojad tumedad, aga vanusega muutuvad heledamaks
[9]
.
Vanana on narvalid praktiliselt valged koos ruugete tappidega seljas ning nende eluiga voib ulatuda kuni 50 eluaastani. Vangistuses neid pidada ei saa, kuna muidu surevad.
[1]
Legendid raagivad maagilisest ukssarvest, mis on arvatavasti koik alguse saanud narvali omaparasest vohast. Kunagi raagiti, et
ukssarvik
on toesti olemas ja narvali vohku muudi ukssarviku sarve pahe inimestele tohutute summade eest.
[1]
[9]
Esimesed legendid ja voha vaartus joudsid inimesteni juba viikingite ajal, kui nondanimetatult ?ukssarviku sarvedel“ arvati olevalt volujoud ravida
murgistusi
ja
melanhooliat
.
Viikingid
ja teised pohjamaade kaupmehed suutsid neid muua suisa mitmekordse kullahinnaga. Lisaks vohkade saamisele kasutati narvalit ka teistel eesmarkidel
[1]
. ?Minevikus kasutasid pohjarahvad narvali liha toiduks, rasva lambioliks, sooli nooride valmistamiseks, vohka tarbe- ja iluesemete nikerdamiseks
[1]
.“
?Taani teadlaste tehtud
DNA-analuus
naitas, et narvalite populatsioonil on vaike geneetiline variatsioon ? kolm korda vaiksem kui naiteks
pandakarul
. Geneetiline variatsioon on tahtis liigi ellujaamiseks kriiside ajal, nii et teadlased on mures, kuidas narvalid soojemas kliimas hakkama saavad.
[12]
"
- ↑
1,00
1,01
1,02
1,03
1,04
1,05
1,06
1,07
1,08
1,09
1,10
Kalapeedia. 2019. Narval (Monodon monoceros). Avaldatud:
https://www.kalapeedia.ee/6282.html
Viimati vaadatud Marts 2020
- ↑
2,0
2,1
2,2
National Geographic. “Narwhal”. Available at
https://www.nationalgeographic.com/animals/mammals/n/narwhal/
Last accessed in March 2020
- ↑
World Wildlife Fund. “Narwhal”. Available at
https://www.worldwildlife.org/species/narwhal
Last accessed in March 2020
- ↑
4,0
4,1
4,2
Johnson J. 2006. ?Ookeanielu entsuklopeedia“. Valjaandmiskoht: Tallinn. Kirjastus: Koolibri. Lk 64. Viimati vaadatud Marts 2020
- ↑
5,0
5,1
?Eesti rntsuklopeedia“. 1995. Tallinn. Eesti Entsuklopeediakirjastus. Lk 560-561. Viimati vaadatud Marts 2020
- ↑
Davidson S. & M. Unwin. 2005. ?Loomade maailm“. Kirjastus: Koolibri. Lk 113. Viimati vaadatud Marts 2020
- ↑
7,0
7,1
Turovski A. 2006. ?365 ponevat, opetlikku ja naljakat lugu loomadest“. Kirjastus: Kirilill. Lk 120. Viimati vaadatud Marts 2020
- ↑
Bannikov A. G., Drozdov N. N., Flint V. J., Gladkova T. D., Kuzjakin A. P., Naumov S. P., Novikov G. A., Rogat?eva F. V., Tomilin A. G. & P. P. Vtorov. 1971. ?Loomade elu 7 IMETAJAD“. Valjaandmiskoht: Tallinn. Kirjastus: Valgus. Lk 223. Viimati vaadatud Marts 2020
- ↑
9,0
9,1
9,2
9,3
Vilcinskas A. 2006. ?1000 kala“. Valjaandmiskoht: Slovakkia. Kirjastus: Sinisukk. Lk 365. Viimati vaadatud Marts 2020
- ↑
10,0
10,1
10,2
10,3
American Cetacean Society. “Narwhal”. Available at
https://www.acsonline.org/narwhal
Last accessed in March 2020
- ↑
11,0
11,1
11,2
World Wildlife Fund. “Unicorn of the Sea: Narwhal Facts”. Available at
https://www.worldwildlife.org/stories/unicorn-of-the-sea-narwhal-facts
Last accessed in March 2020
- ↑
Ajakiri Imeline Teadus. 04.2020. Lk 12. Viimati vaadatud Aprill 2020