한국   대만   중국   일본 
Uimasti ? Vikipeedia Mine sisu juurde

Uimasti

Allikas: Vikipeedia
(Umber suunatud lehekuljelt Narkootikum )

Uimasti ehk narkootikum ehk monuaine on psuhhotroopne aine , mis tekitab soltuvust . [1] Moju omaparade jargi liigitatakse uimastid depressantideks , ergutiteks ja hallutsinogeenideks .

Uimastite omamine on uldjuhul keelatud, ent lubatud mitmesugustele teadusasutustele ja muudele asutustele eriotstarbeliseks kasutuseks erilitsentside alusel (nagu naiteks botaanikaaias on lubatud kasvatada kanepit , et bioloogidel oleks voimalik selle taimega tutvuda ja seda ara tunda). Eriseadusega reguleeritud juhtudel voib narkootilisi aineid kasutada ravimites , eriti palju on selliseid ravimeid Hollandis , ent ka Euroopa Liit on heaks kiitnud mitu sellist ravimit.

Puuet riiklikul voi riikideulesel tasemel voidelda narkomaania ja narkootiliste ainete kuritarvitamise negatiivsete mojude vastu nimetatakse narkostrateegiaks ehk uimastipoliitikaks.

Uimastite keelustamine [ muuda | muuda lahteteksti ]

Uimastite keelustamise ja uimastipoliitika reformimise eesmark on vahendada uimastite kahjulikku moju uhiskonnas. On vaieldav, millised meetodid on selleks parimad. Jargnevalt on valja toodud moned olulisemad argumendid, millest uhed oigustavad uimastiseaduste senisel voi karmimal kujul joustamist ning teised toetavad uimastiseaduste muutmist.

Uimastiseadused on tohusad [ muuda | muuda lahteteksti ]

Uimastite keeluseaduste pooldajad vaidavad, et sajandi eest kehtestatud uimastiseadused on aidanud keelatud uimastite pruukimist edukalt parssida. [2] [3] 80?90 protsenti 14-aastastest ja vanematest kodanikest on viimase 12 kuu jooksul tarvitanud seadusega lubatud uimastit alkoholi [4] ning ajalooliselt on tubakatarvitajate osakaal taiskasvanute hulgas kuundinud 60 protsendini elanikkonnast, [5] kuid keelatud uimasteid viimase aasta jooksul kasutanute osakaal Majanduskoostoo ja Arengu Organisatsiooni OECD liikmesriikides jaab uldiselt allapoole uht protsenti elanikkonnast, v.a kanep, mille pruukijate osakaal enamikus riikidest on 3?10% ning ainult kuues riigis 11?17%. [6]

Poole sajandi valtel parast esimese rahvusvahelise uimastikeelu-konventsiooni allkirjastamist 1912. aastal, millega piirati oopiumi, heroiini ja kokaiini kasutamist, pusis koigi keelatud uimastite, v.a kanepi tarbijate osakaal USA-s allpool poolt protsenti elanikkonnast, kusjuures kanepipruukijate osakaal kasvas uhe kuni kahe protsendini elanikkonnast aastatel 1955?1965. [7] Kui 1950. aastate lopus kerkis esile kontrakultuuriline liikumine, mis ohutas tarvitama keelatud uimasteid, naidates neid teadvust avardavate ja suhteliselt kahjututena, [8] kasvasid keelatud uimastite tarvitamise maarad huppeliselt. Parast seda, kui keelatud uimastite tarvitamise maarad Ameerika Uhendriikides 1970. aastatel korgeimale tasemel joudsid, langes Nancy Reagani eestkostel kaivitatud kampaania "Just Say No" ("Utle lihtsalt ei!") kokku keelatud uimastite hiljutise (s.t viimase kuu aja jooksul aset leidnud) tarbimise maarade langusega 14,1 protsendilt 1979. aastal 5,8 protsendile 1992. aastal, mis tahendab 60-protsendist langust. [9]

URO Uimastite ja Kuritegevuse Buroo endine tegevdirektor Antonio Maria Costa on juhtinud tahelepanu Rootsi uimastipoliitikale [10] [11] :

"Rootsi on suureparane naide. Uimasteid pruugitakse seal koguni kolm korda vahem kui Euroopas keskmiselt, samas kui kulutused uimastituru piiramisele on kolm korda korgemad kui Euroopa Liidus keskmiselt. Kolme aastakumne jooksul [12] on Rootsi uimastipoliitika pusinud jarjepidevana hoolimata sellest, milline erakond parajasti voimul on. Tugevalt rohutakse ennetustoole, uimastiseadusi on sammhaaval karmistatud ning tarvitajatel on juurdepaas laiale valikule ravi- ja rehabilitatsioonivoimalustele. Politsei votab uimastirikkumisi tosiselt. Valitsused ja uhiskonnad peavad sailitama kindlat meelt ega tohi lasta end mojutada ekslikest sallivuspuudlustest. Nad ei tohi unustada tosiasja, et keelatud uimastid on ohtlikud ? see on pohjus, miks maailm leppis kokku, et neid tuleb ohjeldada."
? URO Uimastite ja Kuritegevuse Buroo tegevdirektor Antonio Maria Costa (marts 2007). " Cannabis... call it anything but "soft" ", The Independent (UK). [13]

Euroopas kulutab Rootsi Hollandi jarel teisena koige suurema protsendi SKT-st uimastituru ohjeldamisele. [14] UNODC vaidab, et kui Rootsi 1990. aastatel noorte toopuuduse kasvu ja vaheneva SKT-kasvu tingimustes kulutusi haridusele ja rehabilitatsioonile karpis, hakati keelatud uimasteid rohkem tarvitama, [15] kuid eelarve-eralduste taastamine varasemas ulatuses alates 2002. aastast vahendas jarsult uimastipruukimise maarasid, nagu naitavad kusitlused uliopilaste hulgas. [14] Rootsi kusitlusuuringu-ettevotte SIFO 1998. aastal kusitluses kusitleti tuhandet rootslast; 96% rootslastest leidis, et valitsus peaks uimastite kuritarvitamise peatamiseks resoluutsemalt tegutsema, ning 95% avaldas toetust uimastite jatkuvale keelustamisele. [2] [16]

2006. aasta juunis Washingtonis uimastiaruande "World Drug Report" avaldmise eel kritiseeris Antonio Maria Costa valitsusi, mis on leevendanud oma uimastiseadusi, jargmiste sonadega:

"Parast nii paljusid aastaid kogemusi uimastituru kontrollimise vallas teame me nuud, et jarjekindel, pikaajaline strateegia voib uimastite pakkumist ja noudlust ning uimastitega salakaubitsemist parssida. Kui nii ei lahe, on selles suudi moned riigid, mis ei suuda uimastiprobleemi piisavalt tosiselt votta ning rakendavad ebapiisavaid strateegiaid. Paljudel riikidel on just selline uimastiprobleem, mille nad on ise ara teeninud."

Uimastiseadused ei ole tohusad [ muuda | muuda lahteteksti ]

Uks juhtivaid varajasi keeluseaduste kriitikuid Ameerika Uhendriikides oli California Irvine'i Ulikooli kriminoloogiateaduskonna asutaja ja rahvusvahelise politseijuhtide uhenduse International Association of Chiefs of Police endine president. 1936. aastal ilmunud raamatus "The Police and Modern Society" ("Politsei ja nuudisuhiskond") avaldas ta jargmist arvamust:

"Rangemad seadused, markantsed politseioperatsioonid, jouline suudimoistmine ja soltlaste ning hangeldajate vangistamine pole selle pahe valjajuurimisel osutunud mitte ainult tulemusetuks ja pooraselt kulukaks, vaid uimastite onnetute ohvrite suhtes ka oigustamatult ja uskumatult julmaks. Repressioonid on selle vaarnahtuse peletanud poranda alla ja tekitanud juurde uimastismugeldajaid ja tarnijaid, kes on selle kuritegeliku ariga rikkaks saanud ja mitmesuguste pettuste toel uimastite salakaubandust hoogustanud. Lopuks ? ja see pole repressiivse korra kaugeltki mitte tuhiseim pahupool ? on abitu soltlane selleks, et hankida raha uimasti jaoks, mis tema eluga toimetulekuks on absoluutselt asendamatu, sunnitud asuma kuritegelikule teele.
Esimeseks sammuks ukskoik, millises kavas, mis seab eesmargiks selle kohutava nuhtluse leevendamise, peaks olema soltuvust tekitavate ainete riikliku kontrollimise ja ? omahinnaga! ? jaotamise organi asutamine. Parast kasumiajendi kaotamist ei naeks narkootiliste ainete erakaubitsejad enam nende ainete tarvitamisele argitamisega vaeva ja uimastihangeldaja amet kaoks. Uued soltlased avastataks kiiresti ning oigeaegse raviga voiks osa neid onnetuid ohvreid paasta lootusetust mandumisest.
Samamoodi nagu prostitutsioon voi alkohol, pole ka uimastisoltuvus korrakaitseprobleem; nii pole see kunagi olnud ning politseinikud ei saagi seda kunagi lahendada. See on ennekoike ja loppeks meditsiiniline probleem ja kui sellele on olemas lahendus, ei avasta seda mitte politseinikud, vaid teadusvallas taielikult koolitatud meditsiinieksperdid, kelle ainsaks eesmargiks saab olema selle havitava himu vahendamine ja voimalik valjajuurimine. Parandamatutele soltlastele tuleks pakkuda ravi ambulatoorsetes kliinikutes, need, kellel on veel lootust paranemisele, tuleks suunata haiglaravile, ning ellu tuleks hakata viima profulaktilisi pohimotteid, mille alusel arstiteadus trotsib koikvoimalikke inimkonda ahvardavaid nuhtlusi. [17]

Stephen Rolles vaidab ajakirjas British Medical Journal ilmunud artiklis jargmist:

"Uimastiprobleemiga tegelejate hulgas ja mujalgi kasvab konsensus, mille kohaselt teatud uimastite tootmise, tarnimise ja kasutamise keelustamine pole mitte ainult jatnud saavutamata pustitatud eesmarke, vaid tootanud neile vastu. Jarjest kasvav hulk toendeid naitab, et taoline poliitika pole mitte ainult voimendanud rahvatervisealaseid probleeme nagu korvalainetega segatud uimastite ning HIV, B-hepatiidi ja C-hepatiidi nakkuste levik sustivate uimastitarvitajate seas, vaid tekitanud palju suurema hulga uimastituruga seonduvaid sekundaarseid kahjusid. Tanapaeval kuuluvad nende hulka organiseeritud kurjategijate tohutu ulatusega vorgustikud, uimastituruga olemuslikult seotud vagivald, korrakaitseorganite ja valitsuste korrumpeerumine, militariseeritud saagihavitusprogrammid (millega kaasnevad kahjud keskkonnale, ebakindlus toiduainete suhtes ja elanikkonna deporteerimine) ning terrorismi ja rahutuste rahastamine.

Taolistele jareldustele on joudnud ridamisi komiteesid ja aruandeid, ainuuksi Uhendkuningriigis on nendeks politseifond Police Foundation, sisepoliitika parlamentaarne komitee Home Affairs Select Committee, peaministri strateegiauksus, kunstide, tootmise ja kaubanduse edendamise liit Royal Society of Arts ning uimastipoliitika konsortsium UK Drug Policy Consortium. URO Uimastite ja Kuritegevuse Buroo on samuti tunnistanud uimastiseaduste joustamise paljusid "soovimatuid negatiivseid tagajargi" ning nihutab oma avalikku retoorikat jatkuvalt eemale varasematest puudlustest nagu "uimastivaba maailm" probleemi praeguste tasemete ohjeldamise poole. [18]

British Medical Journali toimetaja dr Fiona Godlee avaldas toetust Rollesi dekriminaliseerimisuleskutsele ning tema argumendid palvisid erilist toetust Uhendkuningriigi arstide kolleegiumi Royal College of Physicians endine president Ian Gilmore, kes utles, et uimasteid tuleks inimeste kriminaliseerimise asemel kasitleda tervishoiukusimusena ning et see vahendaks drastiliselt kuritegevust ja edendaks tervist.

Uhendkuningriigi uimastiseaduste reformimise uhenduse Transform valissuhete osakonna juhataja Danny Kushlik utles, et staa?ikate kutseliste meedikute toetus oli margiline, markides: "Sir Iani avaldus on jarjekordne nael keelure?iimi kirstus. Hippokratese vanne utleb: "Koik, mis kahjustab voi vigastab haiget, tahan temast eemal hoida". Arstid on vandega kohustatud sona votma, kui tulemused naitavad, et keeluseadused pohjustavad rohkem kahju kui ara hoiavad."

Uhendkuningriigi advokatuuri eesistuja Nicholas Green kommenteeris Rollesi aruannet erialaajakirjas, milles rohutas, et uimastitega seotud kuritegevus laheb Uhendkuningriigi majandusele maksma umbes 13 miljardit naelsterlingit aastas ning et uha rohkem koguneb toendeid, mis kinnitavad, et dekriminaliseerimine voiks vabastada korrakaitseressursse, vahendada kuritegevust ja retsidivismi ning parendada rahvatervist. [19]

Aruandes, mida rahastas uks suuremaid kohaliku tasandi advokatuure Uhendriikides, New Yorgi maakonna juristide uhendus New York County Lawyers' Association, kommenteeriti USA uimastipoliitikat jargmiselt:

"Hoolimata tohutust hulgast avalikest ressurssidest, mida kulutatakse uimastiseaduste joustamisele keelatud ainete tarvitajate ja levitajate suhtes, paistab nuudisaegne keelupoliitika olevat mitmeti nurjunud, k.a iseenda pustitatud eesmarkide osas. Seda naitavad keelatud uimastite tarvitamise maarade minimaalne vahenemine; suutmatus ohjeldada vagivaldset kuritegevust; suutmatus markimisvaarselt vahendada uimastite sissevedu, levitamist ja muuki tanavatel; suutmatus piirata uimastite head kattesaadavust potentsiaalsetele kasutajatele; suutmatus takistada inimesi uimastiariga tegelemast; suutmatus mojutada suuri kasumeid ja teenimisvoimalusi, mida keelatud uimastitega aritsemine pakub "uksikettevotjatele" ja organiseeritud kuritegelikele joukudele; uha piiratumate avalike ressursside suunamine puudlustesse viia ellu kulukaid "karistuspohiseid" voi "korrakaitsepohiseid" strateegiaid; suutmatus pakkuda moistlikku ravi ja muud abi soltuvusainete kuritarvitajatele ja nende perekondadele; ja suutmatus pakkuda vastuvoetavaid alternatiivseid majanduslikke voimalusi neile, keda muude rahateenimisvoimaluste puudumise tottu ahvatleb uimastiari." [20]
"Peale selle koguneb uha rohkem toendeid, mis annavad moista, et nuudisaegne uimastipoliitika sellisel kujul nagu seda viimastel aastakumnetel ellu viidud on, voib olla kontraproduktiivne ja isegi kahjustada uhiskonda, mille avalikku korda selle toel kaitstama peaks. See jareldus saab ilmsemaks, kui lahutada kahjud, mida uhiskond ja selle liikmed kannavad otseselt uimastite inimkaitumist mojutavate farmakoloogiliste toimete tottu, kahjudest, mis johtuvad meetmetest, mida rakendatakse eesmargiga uimastite pruukimist valja juurida." [21]
Taoline eristus aitab naidata, et praegu kehtiv uimastistrateegia paistab soodustavat vagivalda meie kogukondades, kuna voimaldab uimastiaril jaada tulusaks sissetulekuallikaks ? ning isegi tekitab neid sissetulekuallikaid ? tanavadiileritele, narkoparunitele ja koigile, kes on valmis ajama sageli vagivaldset ari keelatud uimastite mustal turul.
Samal ajal aitavad kehtiva strateegia mojud habimargistada ja marginaliseerida uimastikasutajaid, parssides ja oonestades paljude selliste inimeste puudlusi jaada voi saada uhiskonna produktiivseteks, ennast ausa tooga edukalt ara elatavateks liikmeteks. Peale selle pole kehtival poliitikal ebaonnestunud mitte ainult piisava juurdepaasu voimaldamine soltuvusainete kuritarvitamise ravile, vaid see on teinud soltuvusravile ja muude tervishoiuteenuste poole poordumise keerulisemaks ja isegi ohtlikuks. [22] [23]

Vastuseks vaidetele, et uimastite keelustamine voib anda soovitud tulemusi, mida on valjendanud URO Uimastite ja Kuritegevuse Buroo endine tegevdirektor Antonio Maria Costa, juhtides tahelepanu Rootsi uimastipoliitikale , on Henrik Tham kirjutanud, et monikord on vajalik riigisisesel tasandil rohutada, et uimastipoliitika on olnud edukas, nagu Rootsis, kus see arusaam on oluline, kuna tugevdab ohustatud rahvuslikku identiteeti olukorras, kus traditsiooniline "Rootsi mudel" on sattunud uha teravama kriitika alla nii riigi piires kui ka piiri taga. Tham seab Rootsi mudeli edukuse kahtluse alla:

"Rootsi uimastipoliitikas millalgi 1980. aastatel alanud puudlus rangema mudeli poole (mille raames on keerulisem vaikeste uimastirikkumiste kohtulikku menetlemist meetme nolle prosequi raames lopetada) [12] [24] on ametliku seisukoha jargi olnud edukam vorreldes varasema leebema uimastistrateegiaga. Olemasolevad sustemaatilised indikaatorid naitavad aga, et uimastite tarvitamine on 1980. aastatest alates muutunud valdavamaks, et uimastirikkumiste osakaal langes eriti tahelepanuvaarselt 1970. aastatel ning et moned indikaatorid viitavad uimastitarvitamise maarade kasvule 1990. aastatel."

Stockholmi Ulikooli uurijate Leif Lenke ja Borje Olssoni uurimus naitas, kuidas uimastite pruukimine on olnud tihedas korrelatsioonis noorte toopuudusega. Uurijad markisid, et erinevalt enamikust Euroopast polnud Rootsis enne 1990. aastate algupoole panganduskriisi probleemi noorte valdava ja pusiva toopuudusega, mis annab moista, et kehvad tulevikuvaljavaated soodustavad uimastite tarbimismaarade kasvu noorsoo hulgas. [25] Rootsi alkoholi ja muude uimastite teabekantselei CAN 2009. aasta aruandest nahtus, et uimastite tarbimismaarad on alates 1990. aastatest kasvanud, ehkki langesid veidi 2000. aastate keskel. [26]

Oslo Ulikooli kriminoloogia emeriitprofessor Nils Christie tostis 2004. aastal ilmunud raamatus Rootsit esile rahvusvahelise uimastipoliitika musternaidisena. Tema sonul on Rootsi uhest kuljest hoolekande-ettekaandeks USA uimastisojale ja teisalt paisutab selle oigusparasust, lisades, et suurimate annetajariikidena on USA ja Rootsi avaldanud URO uimastite ja kuritegevuse buroole UNODC ebatavaliselt tugevat moju. [27] 2006. aastal oli Rootsi Euroopa Komisjoni jarel suuruselt teine annetaja, rahastades 8% UNODC eelarvest; Rootsile jargnes USA. 2007. ja 2008. aastal oli Rootsi suuruselt neljas annetaja Euroopa Komisjoni, USA ja Kanada jarel. 2009. aastal oli Rootsi kolmas, kuna USA karpis omapoolset rahastust. [28]

Nadalaleht The Economist kirjutas:

Hirm [legaliseerimise ees] rajaneb suuresti eeldusel, et kui uimastid oleksid seadusega lubatud, tarvitaksid inimesed neid rohkem. See eeldus voib olla vaar. Uimastiseaduste ranguse ja uimastite tarvitamise valdavuse vahel puudub seos: rangete keelure?iimide tingimustes (markimisvaarselt Ameerikas, aga samuti Suurbritannias) elavad inimesed tarvitavad uimasteid rohkem, mitte vahem. Piinlikku olukorda seatud uimastisodalased toovad nurjumise pohjuseks vaidetavad kultuurilised erinevused, kuid isegi teineteisega suhteliselt sarnastes riikides ei mojuta ranged seadused soltlaste osakaalu: ranges Rootsis ja liberaalsemas Norras on soltuvusmaarad tapselt uhesugused. [29]

Antonio Maria Costa veendumust, et riikidel, mis uimastituru piiramise "Rootsi mudelit" ei jargi, "on just selline uimastiprobleem, mille nad on ise ara teeninud", on kritiseerinud ka Peter Cohen artiklis "Looking at the UN, smelling a rat" ("Naeb valja nagu URO, aga lohnab kahtlaselt"). [30]

Globaalse uimastipoliitika komisjoni Global Commission on Drug Policy 2011. aasta aruanne sedastas: "Globaalne soda uimastitega on labi kukkunud, tuues kaasa laastavaid tagajargi uksikisikuile ja uhiskondadele kogu maailmas." [31]

Eesti uimastipoliitikat on kritiseerinud naiteks Eelmaa ja Aalbok (2021), juhtides tahelepanu asjaolule, et Eestis karistatakse uha sagedamini inimesi, kes narkootilisi aineid tarvitavad, kuid ei muu, valmista ega vahenda. See tahendab, et narkokurjategijateks nimetatakse ka neid isikuid, kes narkootilisi aineid pelgalt tarvitavad (kui muud koosseisulised tingimused on olemas). Markimisvaarne on ka asjaolu, et suures koguses narkootilise aine kaitlemine (karistusseadustik § 184) algab enamasti grammidest ja milligrammidest, mitte kilodest. [32] Naiteks kanepi puhul on suur kogus alates 7,5 g, amfetamiini puhul 1,3 g, kokaiini puhul 0,65 g.

Vaata ka [ muuda | muuda lahteteksti ]

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

  1. ↑ Narkootiliste ja psuhhotroopsete ainete ning nende lahteainete seadus (luhend ? NPALS) , Riigikogu seadus, vastu voetud 11.06.1997, paragrahv 2 loige 6, veebiversioon (vaadatud 07.06.2019)
  2. ↑ 2,0 2,1 Drug Free Australia "Arguments for Prohibition" (PDF) . Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 6.07.2011 . Vaadatud 20.04.2010 .
  3. ↑ Vt nt "Haagi rahvusvahelist oopiumikonventsiooni 1912. aastast" . Vaadatud 20.04.2010 .
  4. ↑ Austraalia tervishoiu- ja hoolekandeinstituut AIHW. National Drug Strategy Household Survey: first Results.(2007. a. Austraalia uleriigilise uimastistrateegia-teemalise leibkondade kusitluse esmased tulemused.) Drug Statistics Series number 20.Cat. no. PHE 98. Canberra: AIHW "Australian 2007 Household Survey" (PDF) . Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 20. november 2010 . Vaadatud 5. veebruaril 2015 . {{ cite web }} : eiran tundmatut parameetrit |access6date= ( juhend ) 2008 pp 4,5
  5. ↑ Vt naiteks Johnson A, Gerstein D "Initiation of Use of Alcohol, Cigarettes, Marijuana, Cocaine, and Other Substances in US Birth Cohorts since 1919 (Alkoholi, sigarettide, kanepi, kokaiini ja muude ainete pruukimise alustamise iga USA sunnikohortides alates 1919. aastast))" (PDF) . Vaadatud 20.04.2010 . American Journal of Public Health, Jan 1998, Vol. 88, No 1 p 27 ff
  6. ↑ UNODC "World Drug Report 2009" . Originaali arhiivikoopia seisuga 25. marts 2010 . Vaadatud 20. aprill 2010 . p 235ff
  7. ↑ Vt Johnson A, Gerstein D "Initiation of Use of Alcohol, Cigarettes, Marijuana, Cocaine, and Other Substances in US Birth Cohorts since 1919 (Alkoholi, sigarettide, kanepi, kokaiini ja muude ainete pruukimise alustamise iga USA sunnikohortides alates 1919. aastast)" (PDF) . Vaadatud 20.04.2010 . American Journal of Public Health, Jan 1998, Vol. 88, No 1 p 27 ff
  8. ↑ Guinness O, The Dust of Death ? A Critique of the Counter-Culture, IVP 1973 pp 232?249
  9. ↑ Jaotis 2, "Any Illicit Drug Use" ("Ukskoik, milliste keelatud uimastite tarbimine"), 1996 National Household Survey on Drug Abuse: Preliminary Results (USA 1996. aasta uimastite kuritarvitamise teemalise uleriigilise leibkondade kusitluse esmased tulemused) "US SAMHSA Survey" . Originaali arhiivikoopia seisuga 21.09.2004 . Vaadatud 20.04.2010 .
  10. ↑ Rootsi Tervishoiu- ja Sotsiaalministeerium (veebruar 2008). Rootsi riiklik narkostrateegia aastateks 2006?2010 .
  11. ↑ UNODC (veebruar 2007). Sweden's successful drug policy: A review of the evidence ("Rootsi edukas uimastistrateegia: ulevaade toenditest") , United Nations Office on Drugs and Crime.
  12. ↑ 12,0 12,1 Loomulikult toimusid Rootsi uimastipoliitikas muudatused enne perioodi, millele Antonio Maria Costa ja Henrik Tham poolt- ja vastuargumentatsiooni vastasleeridest viitavad. Naiteks suurendas Rootsi 1968. aasta Narkootikumide Karistusseadus korgeimat karistusmaara uimastiseaduste ranga rikkumise eest uhelt aastalt neljale. 1969. aastal kergitati maksimummaara uuesti, seekord kuuele aastale (seda nii Narkootikumide Karistusseaduses kui ka Salakaubanduse Karistusseaduses). Muudatuste eesmargiks oli voimaldada markimisvaarseid karistusi korgema taseme salakaubitsejatele, kes teiste inimeste kogenematuse, uudishimu voi uimastisoltuvuse pealt kasu loikasid. 1972. aastal kergitati karistust ranga rikkumise eest kuuelt aastalt kumnele, et klapitada seadusandlust Soome, Norra ja Laane-Saksamaa seadustega. Karistusmaara kergitamine pidi kava kohaselt avaldama moju vaid koige ohtlikumatele kurjategijatele. ? Allikas: Bogdan, Michael (1977). Reflections on some international and Swedish legal rules relating to drug offences, pages 1?20, note 46 .
  13. ↑ URO Uimastite ja Kuritegevuse Buroo tegevdirektor Antonio Maria Costa, " Cannabis... call it anything but "soft" ", The Independent (UK), March 25, 2007.
  14. ↑ 14,0 14,1 UNODC "Sweden's Successful Drug Policy: A Review of the Evidence (Rootsi edukas uimastistrateegia: ulevaade toenditest)" (PDF) . Vaadatud 20.04.2010 . 2007 pp 5, 26
  15. ↑ UNODC "Sweden's Successful Drug Policy: A Review of the Evidence (Rootsi edukas uimastistrateegia: ulevaade toenditest)" (PDF) . Vaadatud 20.04.2010 . 2007 pp 28?31
  16. ↑ "Crime & Society ? A Comparative Criminology Tour of the World (Sweden)" . Originaali arhiivikoopia seisuga 19.12.2010 . Vaadatud 4.11.2010 .
  17. ↑ The Police and Modern Society , August Vollmer , Berkeley, University of California Press, 1936
  18. ↑ Rolles, Stephen (2010). An alternative to the war on drugs BMJ. 341:c3360. DOI : 10.1136/bmj.c3360
  19. ↑ Boseley, Sarah (2010). Leading doctor urges decriminalisation of drugs . The Guardian .
  20. ↑ Allikas: New York County Lawyers' Association (oktoober 2006). Report and Recommendations of the Drug Policy Task Force (Note 2) . NYCLA & Drug Reform Coordination Network. ? Vt USA Tervishoiu- ja Teenindusministeeriumi uimastite kuritarvitamise ja vaimse tervise teenuste buroo SAMHSA 1993. aasta leibkonnakusitlust, mille andmetel oli USA-s viimase aasta jooksul tarvitanud keelatud uimasteid 12% riigi elanikkonnast, s.t 24 minjonit inimest 77 miljonit inimest olid tarvitanud keelatud uimasteid vahemalt korra elus. 1994. aastal labi viidud samasugune kusitlus naitas, et viimase aasta jooksul olid uimasteid kasutanud 10,8% USA elanikkonnast ehk 22,6 miljonit inimest. Enamgi veel, USA riigikontrolli buroo General Accounting Office aruanne 1989. aastast tostis esile jargmist: et uimastite kuritarvitamise maarad Uhendriikides pusisid 1980. valtel vaga korgel tasemel; et USA-s tarvitatud kokaiini kogus kahekordistus, samas kui selle hind langes umbes 30%; et heroiini hind langes 20%, samas kui muudud heroiini keskmine puhtus kahekordistus; ja et kanep, mille tarbimine kull taandus, oli jatkuvalt kergesti kattesaadav suuremas osas riigist. Seega on uimastite pruukimine hoolimata nn uimastisoja pidamisele tehtud tohututest kulutustest laialt levinud kogu riigis, uimastite hinnad on tegelikult kahanenud ja nende kangus kasvanud.
  21. ↑ New York County Lawyers' Association (oktoober 2006). Report and Recommendations of the Drug Policy Task Force (Note 3) . NYCLA & Drug Reform Coordination Network. "Voimaldamaks tahendusrikkamalt ja objektiivsemalt analuusida seda, mida uldiselt nimetatakse "uimastiprobleemiks", tuleks termineid nagu "uimastite kasutamine" ( drug use ), "uimastite kuritarvitamine" ( substance abuse ), "uimastitega seotud kuritegevus" ( drug-related crime ) ja "uimastitest johtuv kuritegevus" ( drug-induced crime ) kasutada ettevaatlikult ja teha nende vahel korrektselt vahet. Nende terminite maaratluste ahmastamine senistes uimastipoliitika-teemalistes aruteludes on toonud kaasa suutmatuse korrektselt analuusida ja eristada kahjusid, mida toovad kaasa uimastite kasutamine, uimastite kuritarvitamine, uimastikaubandus ja uimastite keelustamise strateegiad ise.
  22. ↑ New York County Lawyers' Association (oktoober 2006). "Report and Recommendations of the Drug Policy Task Force" . NYCLA & Drug Reform Coordination Network. Originaali arhiivikoopia seisuga 22.06.2008 . Vaadatud 5.02.2015 .
  23. ↑ Tham, Henrik (september 1998). "Swedish Drug Policy: A Successful Model?" . European Journal on Criminal Policy and Research . Springer Netherlands. 6 (3): 395?414. DOI : 10.1023/A:1008699414325 . [ alaline kodulink ]
  24. ↑ Henrik Tham: Narkotikapolitiken och missbrukets utveckling, page 4, Kriminologiska institutionen, Stockholms universitet, 2003
  25. ↑ Lenke, L. & Olsson, B. (1999) "Swedish drug policy in perspective" ("Rootsi uimastipoliitika perspektiivis"), i Derks, J., van Kalmthout, & Albrecht, H.-J. (red.) Current and future drug policy studies in Europe , Freibourg.
  26. ↑ CAN "Drug Trends in Sweden 2009 ? English Summary" Stockholm 2009
  27. ↑ Christie, Nils (marts 2004). A Suitable Amount of Crime ("Piisavalt palju kuritegevust")). Routledge. ISBN 978-0-415-33611-6 .
  28. ↑ United Nations Office on Drugs and Crime : "Annual Report 2007" , "Annual Report 2008" , "Annual Report 2009" , "Annual Report 2010"
  29. ↑ Editorial comment (1. marts 2009). "Failed states and failed policies ? How to stop the drug wars" . The Economist.
  30. ↑ Cohen, Peter (2006). Looking at the UN, smelling a rat . Amsterdam: CEDRO.
  31. ↑ http://www.globalcommissionondrugs.org/wp-content/themes/gcdp_v1/pdf/Global_Commission_Report_English.pdf
  32. ↑ Eelmaa, Simone; Aalbok, Alisa (2021). "Nahtamatud barjaarid: uimastisoltuvus ja -probleemid praktikas" . Sotsiaaltoo, Tervise Arengu Instituut . {{ netiviide }} : CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend ( link )

Kirjandus [ muuda | muuda lahteteksti ]

  • "Uimastite ajastu", autor Jaanus Harro . Tartu Ulikooli kirjastus, 2006

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Parit lehekuljelt " https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Uimasti&oldid=6633613 "