Nantes'i edikt
Nantes'i edikt
[n'aanti ed'ikt] on
13. aprillil
1598
. aastal
Prantsusmaa kuninga
Henri IV
valja antud dokument, mille alusel tunnistati
Prantsusmaal
valitsevaks
religiooniks
katolitsism
.
Oma veendumusi lubati siiski kuulutada ka
reformitud
usutunnistuse
pooldajatel.
Hugenotid
(
protestandid
), kes moodustasid sel ajal kumnendiku Prantsusmaa elanikkonnast, said oiguse pidada
jumalateenistusi
. Kull aga ei tohtinud nad jumalateenistusi pidada Prantsuse kuningakojas, samuti Pariisis ja linnast viie ljoo umbruses. Ka Roueni, Dijoni, Toulouse'i ja Lyoni linnas ei lubatud neil jumalateenistusi pidada. Katoliku jumalateenistusi ei tohtinud pidada Saumuri,
Sedani
,
La Rochelle
'i, Montaubani ja
Montpellier'
linnades.
Kaitseks katoliiklaste voimalike kallaletungide eest olid hugenotid loonud vaesalku ja kindluseid. Hugenottide erioigused ei sobinud tugevnevale kuningavoimule. Juba
Richelieu
vallutas hugenottide tahtsaima kindluse
La Rochelle
'i [laro'?elli] ning tuhistas hugenottidele antud poliitilised erioigused. Senine usuvabadus siiski sailis.
