NTSC (luhend sonadest National Television System Committee ^[1] ) on USA Riikliku Televisioonistandardite Komitee nouetega vastavusse viidud varvilise analoogtelevisiooni edastusmeetod.

See voeti kasutusele nii Pohja-Ameerika kui ka Louna-Ameerika riikides (v.a Argentinas , Uruguays ja Prantsuse Guajaanas ). Lisaks hakati seda standardit kasutama veel Myanmaris , Louna-Koreas , Taiwanis , Jaapanis , Filipiinidel ja mones Vaikse ookeani saareriigis. See oli ka uks maailma esimesi varvitelevisiooni edastamise standardeid.

Lisaks NTSC-le on maailmas kasutusel veel kaks varvitelevisiooni standardit: Laane-Euroopas levinuim varvitelevisiooni standard PAL tootati valja Saksamaal ning SECAM Prantsusmaal aastatel 1956 ? 1965 . ^[2]

Ajalugu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Esimene NTSC-standard arendati valja juba 1941 . aastal, kuid sellel lahendusel puudus visioon varvilise pildi edastuseks. Jargmises NTSC standardis, mis tootati valja 1953 . aastal, oli varvitelevisiooni edastus standardiseeritud ja lisaks oli see tagasiuhilduv juba kasutuses olevate must-valge televisiooni vastuvotuseadmetega.

USA Foderaalse Sidekomisjoni FCC loodud Riiklik Televisioonistandardite Komitee andis 1941. aastal valja esimese versiooni must-valge analoogtelevisiooni edastamiseks. Voeti kasutusele 525 horisontaalset rida. NTSC standardiseeris kaadrisageduseks 30 taiskaadrit sekundis. Uks taiskaader koosneb kahest poolkaadrist (262,5 rida) ehk siis kuvatakse 60 poolkaadrit sekundis. Lisaks maarati kuvasuhteks 4:3 ja helisignaali ulekandmiseks kasutati sagedusmodulatsiooni, mis oli siis usna uus tehnoloogiline saavutus.

1950. aasta jaanuaris hakkas komitee normeerima varvitelevisiooni edastamist ja 1953 . aasta detsembris kiideti uksmeelselt heaks uus NTSC varvitelevisiooni standard. Uus varvitelevisiooni standard oli taielikult tagasiuhilduv juba turul eksisteerinud must-valge televisiooni vastuvotjatega. Must-valge pildi varviliseks tegemiseks lisati signaalile varvikandesagedus 3,58 MHz.

Esimene avalik NTSC standardit kasutav varviline telepilt saadeti eetrisse 30. augustil 1953, olgugi et see oli jalgitav varviliselt ainult sidevorkude enda peakorteris. Esimene uleriigiline varviteleritest jalgitav NTSC saade " Tournament of Roses Parade " edastati juba jargmise aasta 1. jaanuaril. 1954. aastal katsetati ka esimest NTSC saatekaamerat RCA TK-40. Samal aastal tuli muuki TK-41, mida kasutati edukalt peaaegu 1960. aastateni.

Tehnilised andmed [ muuda | muuda lahteteksti ]

Read ja kaadrisagedus [ muuda | muuda lahteteksti ]

NTSC kasutab varvi kodeerimisel susteemi, kus uks kaader koosneb kahest poolkaadrist. Poolkaadri suuruseks on 262,5 rida. Taiskaadri edastuskiiruseks on 29,97 Hz. Iga kaader koosneb 525 reast, millest 480 sisaldab pildi infot. Ulejaanud ridu kasutatakse elektronkiire viimiseks diagonaalselt kaadri lopust tagasi uue kaadri algusesse. Lisaks kasutatakse neid ridu ka teleteksti ning vertikaalse ajaintervalli info edastuseks.

Poolkaadrid saadakse ulerealaotuse teel, mis tahendab seda, et paarisarvulised read kantakse ekraanile esimese poolkaadri jooksul ning paaritud teise poolkaadri jooksul. Uhe poolkaadri sageduseks on 59,94 Hz (60 Hz/1,001). Vordluseks: susteemides PAL ja SECAM kasutatakse 625 rida 576 pildi ulekandmiseks ning poolkaadri sageduseks on 50 Hz.

Algselt oli kaadrisagedus seotud Ameerika Uhendriikides kasutatava 60 Hz vorgupingega, et valtida voimalikke vorgumurahaireid. Parast varvi lisamist NTSC signaalile vahendati kaadrisagedus vaartuseni 59,94 Hz selleks, et korvaldada haired, mis tekkisid helikandesageduse ja varvikandesageduse ristmodulatsiooni tagajarjel.

Ridade arvu maaramisel voeti arvesse nii silma maksimaalne nagemisteravus kui ka ulekandeks vajamineva sagedusspektri laius. Optimaalseks tulemuseks leiti, et rohkem kui 572 rea ulekandmisel ei ole enam motet. Arvestati, et silma nagemisteravus on 1 nurgaminut (1/60 kraadi) ning kodus asuks televiisor kuuekordse ekraani korguse kaugusel vaatajast. Neid andmeid kasutades saadigi, et 572 rea puhul silm ei suuda enam ridu teineteisest eristada. ^[3]

Varvipildi moodustamine [ muuda | muuda lahteteksti ]

NTSC kasutab pildi edastuseks kolme signaalikomponenti. Esimeseks ning ka koige olulisemaks on pildipunkti heleduse ulekandmine (heleduse tahis on Y). Heledussignaal on ka ainuke pildi edastuse komponent must-valges televisioonis. Teised kaks pildiedastuse komponenti on I ja Q ( In-phase ja Quadrature-phase ), millega maaratakse antud punkti varvitoon. Kuna juba aastaks 1953 oli toodetud hulgaliselt must-valgeid televiisoreid, siis oli vajalik varvitelevisioon teha tagasiuhilduvaks juba turul olevate televisiooniseadmetega. See tahendas, et must-valge televiisoriga oli voimalik vaadata ka varvitelevisiooni saateid (muidugi must-valgelt).

NTSC varvitelevisiooni ulekandel kasutatakse kvadratuur-amplituudmodulatsiooni , kus varvisignaalikomponendid I ja Q edastatakse kandesagedusel 3,579545 MHz omavahel 90-kraadise faasinihkega . Signaalid I ja Q annavad pildipunktidele varvi ning amplituudmoduleeritud signaal Y annab punktile heleduse. Varviinfo on paigutatud vaikeste fragmentidena, nn etalonsignaalidena reasunkroimpulsi algusesse. Etalonsignaal koosneb vahemalt kaheksast vonkeperioodist ning on jaetud moduleerimata, see tahendab, et signaal peab olema faasi- ja amplituudikindel. Vorreldes etalonsignaali vastuvoetud videosignaaliga , saadakse faasierinevused, millega maaratakse varvitoon, ning amplituudi erinevustega tehakse kindlaks antud punkti heledus.

Televisioonisignaali spekter [ muuda | muuda lahteteksti ]

NTSC televisiooni uhe kanali ribalaius on tervikuna 6 MHz. Korvaloleval joonisel on toodud kujutisesignaali ja helisignaaliga sageduste paigutus televisioonikanalis. Kanali alguses on 250 kHz laiune kaitseriba ( quard band ). Videosignaali kandesagedus , mida analoogmoduleeritakse heledussignaaliga, asub 1,25 MHz saatekanali piirist. Varvussignaaliga sagedusmoduleeritud kandesagedused on paigutatud heledussignaali spektrisse 3,579545 MHz kaugusele heledussignaali kandesagedusest. I ja Q kanali varvussignaalid edastatakse molemad samal sagedusel, kuid nad on teineteisega 90-kraadises nihkes. Varvuse ulekandeks kasutatakse heledussignaali spektrist 2 MHz. Helisignaal kantakse ule kanali lopus 250 kHz enne kanali ulemist piiri.

Uleminek digitelevisioonile [ muuda | muuda lahteteksti ]

Peamiselt raadiosageduste parema arakasutamise eesmargil on analoogtelevisioonilt jark-jargult ule mindud digitaalse telepildi edastusele ehk digilevile . Parast 70 aasta pikkust NTSC standardi kasutamist lopetati 12. juunil 2011 Ameerika Uhendriikides NTSC analoogtelevisiooni edastamine ja asendati see telepildi digitaalse edastusega ATSC standardi jargi. ^[4] Seejuures jargitakse tavalahutusega digitaalse telepildi SDTV standardis NTSC-is maaratud kaadrisagedust ja ridade arvu, kusjuures uhes kaadris edastatakse 480×720 pikslit.

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]