NAFTA

Allikas: Vikipeedia
NAFTA logo

Pohja-Ameerika Vabakaubanduse Leping (ka Pohja-Ameerika Vabakaubandusleping, ingl North American Free Trade Agreement , NAFTA) oli Ameerika Uhendriikide , Kanada ja Mehhiko vahel 17. detsembril 1992 San Antonios alla kirjutatud ja 1. jaanuaril 1994 joustunud vabakaubandusleping . See leping loi uhe maailma suuremaid kaubandusuhendusi . Lepingu eesmark oli kaotada aja jooksul liikmesriikide vahelised tollimaksud ning mitmesugused kvoodid .

1. juulil 2020 hakkas kehtima uus kaubandusleping samade riikide vahel ( USMCA ), mis asendas eelmise lepingu.

Taust [ muuda | muuda lahteteksti ]

1989 . aastal solmisid Kanada ja USA vabakaubanduslepingu, 1994. aastal liitus nendega Mehhiko [1] . Solmitud leping pidi tahistama kaasaegse turu avamist. Algusaastatest peale on NAFTA kaotanud Kanada, Ameerika Uhendriikide ja Mehhiko kaubanduse ja investeeringute tariifseid ja mittetariifseid barjaare. Sellega on saavutatud tugev ja usaldusvaarne investeeringute raamistik. Lisaks on NAFTA aidanud luua usaldusvaarse ja stabiilse keskkonna pikaajalistele investeeringutele [2] . See ulatuslik leping, mis on pikk ja keeruline dokument ning koosneb 8 osast, 22 peatukist ja umbes 2000 lehekuljest [3] . NAFTA regioon on koduks 444,1 miljonile inimesele , 33,3 miljonit neist Kanadas, 304,1 Ameerika Uhendriikides ning 106,7 miljonit Mehhikos. NAFTA riikides peamisteks keelteks on inglise, hispaania ja prantsuse keel . Kuigi selle kontinendi piires raagitakse veel vaga palju muid keeli [1] .

Liikmesriigid [ muuda | muuda lahteteksti ]

NAFTA toimimise algusajast on kaubandus ja investeeringute tasemed Pohja-Ameerikas tousnud, mis on omakorda kaasa toonud tugeva majanduskasvu , tookohtade loomise ning paremad hinnad ja valiku tarbekaupadele [4] . Eelised on Pohja-Ameerika ettevotetel , tarbijatel , peredel, tootajatel ja pollumeestel. NAFTA tagab parema materjali , tehnoloogia , investeerimiskapitali kattesaadavuse Pohja-Ameerikas. Leping on olnud koigile kolmele partnerile vaga edutoovaks. See on kasu toonud koigis kolmes riigis tegutsevatele ettevotetele, mis on teed sillutanud madalatele maksudele , uutele partnerlussuhetele ja uutele voimalustele [5] .

NAFTA liikmesriigid

Kanada [ muuda | muuda lahteteksti ]

Uks viiest tookohast Kanadas on seotud rahvusvahelise kaubandusega ja Kanada heaolu on ules ehitatud rahvusvahelise kaubanduse ja investeeringute avatusele. Uks olulisemaid konkurentsieeliseid Kanadale on partnerlus Pohja-Ameerikaga. Kanada kasutab seda platvormi uhe viisina, et aidata Kanada ettevotetel leida uusi arivoimalusi ule maailma [1] . Kanadas edenenud ettevotted on naiteks Bombardier ja Unique Solutions .

Ameerika Uhendriigid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Koige suurem ja mitmekesisem majandus maailmas on Ameerika Uhendriikide turumajandus , mille ettevotted on maailma juhid tootmis- ja korgtehnoloogia sektorites, eriti arvutite , meditsiinilise varustuse, lennunduse ja pollumajanduse alal ning lisaks ka teenuste alal, mis sisaldab naiteks finantsteenuseid ja telekommunikatsiooni [1] . NAFTA kasu Ameerika Uhendriikides tegutsenud ettevotetele on selgelt avaldunud ettevotete Catepillar Inc. ja Mary Kay Inc. naol.

Mehhiko [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kaubanduse liberaliseerimine on muutnud ja moderniseerinud Mehhiko elavat majandust, mis on edukalt suurendanud kaubandust ja investeeringute tulva. Koigest mone aasta jooksul on Mehhiko eksport mitmekesistunud esialgsest oli ekspordist kuni masstootmiseni . See teeb Mehhikost uhe suurima eksportija maailmas [1] . Mehhikos on NAFTA edu toonud ettevotetele nimedega Mabe ja Modelo .

Institutsioonid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Mitmed NAFTA institutsioonid tagavad igapaevase sujuva lepingu tingimuste taitmise.

Vabakaubanduse komitee [ muuda | muuda lahteteksti ]

  • Koosneb NAFTA partnerite ministeeriumite esindajatest.
  • Kontrollib lepingu punktide taitmist ja edasiarendusi ning aitab lahendada tolgendustest tulevaid eriarvamusi.
  • Jalgib NAFTA komiteede tood, toogruppe ja teisi allasutusi. [6]

NAFTA koordinaatorid [ muuda | muuda lahteteksti ]

  • Koordinaatoriteks on maaratud iga riigi poolt kaubandusosakonna ametnikud .
  • Vastutab NAFTA pidepunktide igapaevase rakendumise ja korrastamise eest. [6]

NAFTA tooruhmad ja komiteed [ muuda | muuda lahteteksti ]

  • Holbustamaks kaubandust ja investeerimisi ning tagamaks NAFTA efektiivset teostumist ja juhtimist on loodud ule 30 toogrupi ja komitee.
  • Tarbekaupade, paritolureeglite ja tollimaksude vahetus, pollumajandustoodetega kauplemine ning toetused, standardid, riigihanked , investeeringud ja teenused, riigipiiri uletavad ettevotete esindajad ning alternatiivsete lahenduste leidmine konfliktidele on peamised valdkonnad, kus vajatakse nimetatud tooruhmi ja komiteesid. [7]

NAFTA sekretariaat [ muuda | muuda lahteteksti ]

  • Koosneb Kanada, Mehhiko ja Ameerika Uhendriikide osakonnast.
  • Vastutab NAFTA satetes kajastatud konfliktide lahenduste haldamise ule.
  • Iga riiklik osakond peab spetsialistide, komiteede ja menetlustoimingute kohta kohtudokumentidega sarnast registrit. [8]

Toojou uhistegevuse komitee [ muuda | muuda lahteteksti ]

  • Toojouvahelise koostoo edendamine NAFTA liikmete seas ja efektiivse siseriikliku toooiguse elluviimine.
  • Koosneb ministrite noukogust ja sekretariaadist, mis tagab administratiivse, tehnilise ja operatiivse toe noukogule ja rakendab iga-aastase tooprogrammi. [7]

Keskkonnaalase koostoo komitee [ muuda | muuda lahteteksti ]

  • Loodud, et toimiks edaspidine koostoo NAFTA partnerite vahel, mis jalgiks ka keskkondlikku kulge ning lisaks tegeleb komitee mandri keskkonnaprobleemidega. Eriline tahelepanu on keskkonnaprobleemidel ja -voimalustel, mis kerkivad esile ulekontinentaalsest vabakaubandusest.
  • Koosneb noukogust, kus iga riiki esindab keskkonnaminister , uhisest avalikust noukogukomiteest, mis omakorda koosneb 15 vabatahtlikust liikmest, ning sekretariaadist. [9]

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 "North American Free Trade Agreement Facts" . Originaali arhiivikoopia seisuga 30. oktoober 2013 . Vaadatud 22. mai 2013 .
  2. ↑ "North American Free Trade Agreement Background" . Originaali arhiivikoopia seisuga 24. juuni 2019 . Vaadatud 22. mai 2013 .
  3. ↑ "About North American Free Trade Agreement" . Originaali arhiivikoopia seisuga 6. juuni 2019 . Vaadatud 22. mai 2013 .
  4. ↑ "Questions About NAFTA" . Originaali arhiivikoopia seisuga 5. juuni 2013 . Vaadatud 22. mai 2013 .
  5. ↑ "North American Free Trade Agreement Success" . Originaali arhiivikoopia seisuga 4. juuni 2013 . Vaadatud 22. mai 2013 .
  6. ↑ 6,0 6,1 "North American Free Trade Agreement Institutions" . Originaali arhiivikoopia seisuga 12. mai 2013 . Vaadatud 22. mai 2013 .
  7. ↑ 7,0 7,1 "Institutions of NAFTA" . Originaali arhiivikoopia seisuga 13. mai 2013 . Vaadatud 22. mai 2013 .
  8. ↑ "NAFTA Secretariat" . Originaali arhiivikoopia seisuga 16. jaanuar 2019 . Vaadatud 22. mai 2013 .
  9. ↑ "Commission for Environmental Cooperation" . Vaadatud 22. mai 2013 .
Viitamistorge: Ruhma "" <references> -siltide vahel oleval <ref> -sildil nimega "Committees / Working Groups" puudub sisu.

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Parit lehekuljelt " https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=NAFTA&oldid=6589687 "