Noukogude kalender oli 1918. aastal Noukogude Venemaal kasutusele voetud Gregoriuse kalender , milles maarati ka riigipuhad. Sellega koos kasutati aastatel 1929?1940 ka viie- ja kuuepaevast toonadalat.

Gregoriuse kalender ehk "Laane-Euroopa kalender" voeti Noukogude Venemaal kasutusele veebruaris 1918, vahele jaeti Juliuse kalendri kuupaevad 1.?13. veebruarini 1918. Jargmisel kumnendil oli kalendris koguni uheksa riigipuha (tasustatud puhkepaeva), kuid neist neli kaotati voi liideti teistega 24. septembril 1929, kui jai alles vaid viis riigipuha: 22. jaanuar ( Verise puhapaeva malestuspaev), 1.?2. mai ( Toorahvapuha ) ja 7.?8. november ( Oktoobrirevolutsiooni tahistamine). Aastal 1951 muudeti ka 22. jaanuar tavaliseks toopaevaks. Aastatel 1929?1940 kasutati toograafikute koostamiseks viie- ja kuuepaevaseid nadalaid, kuid muudes eluvaldkondades Gregoriuse kalendrit ja seitsmepaevast nadalat.

1929. aasta suvel voeti viiepaevased (katkematud) toonadalad kasutusele tehastes, valitsusasutustes ja kaubandusettevotetes, kuid mitte kolhoosides. Uks viiest paevast maarati viiendikule tootajatest puhkepaevaks, seejuures arvestamata nende pereliikmetele voi sopradele maaratud puhkepaevadega. Sellised viiepaevased toonadalad olid kasutusel kogu aasta, too katkes vaid viiel riigipuhal. 1931. aasta suvel rakendati enamiku tootajate jaoks kuuepaevaseid katkestustega toonadalaid, kusjuures koigil tootajatel oli uhine puhkepaev. Igale kuule maarati viis kuuepaevast toonadalat, kusjuures viis riigipuha muutsid tavalised toopaevad puhkepaevadeks. 27. juunil 1940 loobuti nii viie- kui ka kuuepaevasest toonadalast ning mindi ule seitsmepaevasele nadalale.