Mustpeade maja

Mustpeade maja
	Mustpeade maja fassaad
Uldandmed
Asukoht	Tallinna vanalinn
Ehituse algus	15. sajand
Renoveeritud	1531 , 1597 , 1908
Aadress	Pikk tanav 26, Tallinn
Koordinaadid	59° 26′ 20″ N , 24° 44′ 48,2″ E

See artikkel raagib hoonest Tallinnas; hoone kohta Riias vaata artiklit Riia mustpeade maja

Mustpeade maja (ka mustpeade vennaskonna hoone , varem ka mustapeade maja ) on uks vaheseid Tallinna vanalinnas sailinud renessanssehitisi . Selle aadress on Pikk tanav 26. Mustpeade maja asub Pika tanava ja Puhavaimu tanava vahelisel korgendikul ja on loodusliku asendi tottu mitmetasandiline: Puhavaimu tanava poole jaavad hoone 1. ja 2. korrus, Pika tanava poole aga 3. ja jargmised korrused.

Hoones on neli saali: Valge saal, Olavi saal, Vennaste saal ja Keldrisaal. ^[1]

Ajalugu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Mustpeade vennaskonda Tallinnas on esmamainitud 1400 . aastal ja selle tekke ajaks loetakse 1399 . aasta. Vennaskond uhendas noori vallalisi kaupmehi enne nende Suurgildi vastuvotmist ja valismaiseid kaupmehi, kes viibisid kull pikka aega, kuid mitte alaliselt Tallinnas. Mustpeade vennaskonna nimetus on seostatav nende kaitsepuhaku Puha Mauritiusega , kes legendi jargi oli Aafrikast parit mustanahaline. Puha Mauritiuse pea on ka vennaskonna vapimark. Vennaskond oli tegev ainult Eesti ja Lati aladel (Tallinnas, Riias ja Tartus), mujal Euroopas on ta tundmatu. Vennaskonna liikmed lahkusid Tallinnast 1940. aastatel. 1990. aastate lopus esitasid vennaskonna esindajad oma endise maja tagastamise taotluse ja sellest alates kaib kohtuvaidlus taotluse oigusparasuse ule. Tagastamise vastuargumentideks on maja mahukas umberehitamine parast vennaskonna lahkumist ja maja kasutamine linnale olulise kultuurikeskusena.

Mustpeade vennaskonna hoone kohal paiknes elamu arvatavasti juba 14. sajandil . 16. sajandi esimesel poolel ostsid selle mustpead, mil ehitati ka uus volvimata laega saal.

1597 . aastal tehti suurem umberehitus, mille kaigus kujundati fassaad Madalmaade renessanssarhitektuuri vaimus rikkalike ornamentide ja nikerdatud kaunistustega. Tallinna uks pilkupuudvamaid varvikaid uksi parineb 1640 . aastatest. Olevi gildilt ostetud kaheloovine ja volvitud gildisaal on parit 15. sajandist .

Jargmine suur umberehitus tehti hoones 1908 . aastal, ent see puudutas vaid interjoori, mis sai uusklassitsistliku valimuse. 1970. aastate lopus voeti ette suurem restaureerimistoo seoses 1980 . aasta suveolumpiamangude purjeregati toimumisega Tallinnas . Suur osa vanalinna hoonestusest sai enne seda sundmust uue viimistluse. Pilkupuudvateks elementideks on mustpeade maja valisuks ja fassaadil asuvad bareljeefid. Mustpeade maja interjoor uuendati 1990. aastate lopus. Maja Olavi saalis asub Tallinna Linnavalitsuse kingitud maal "Puha Olav" (autor kunstnik Juri Arrak ).

Eelmise sajandi teisel poolel voeti hoone kasutusele kultuurikeskusena. 1944?1965 kandis nime J. Tombi nimeline Kultuurihoone . Parast Salme kultuurikeskus valmimist Vabriku tanaval kolis sinna J. Tombi nimeline Kultuuripalee, mustpeade majas alustas tegevust Noorsoo Kultuuripalee (1965?1968), 1969?1991 Jaan Kreuksi nimeline Noorsoo Kultuuripalee . Majas tegutsesid paljud isetegevuskollektiivid. Neist tuntumad on tantsuansambel Soprus (juhendaja Ilma Adamson ), segakoor Noorus , meesansambel Vanad sobrad , tantsuklubi Hobe-Must (juhendaja Ants Tael , ansambel Elektra , Horre Zeigeri Big Band jt.

Aastatel 2000, 2001, 2002 ja 2006 krooniti Mustpeade majas aasta Eesti Miss Estoniaks Evelyn Mikomagi , Inna Roos , Jana Tafenau , Kirke Klemmer ja mister Eestiks Villu Loonde.