Murad II
Sunniaeg	juuni 1404 (620-aastane)
Autogramm
[ muuda Wikidatas ]

Murad II (ka Murat II ; osmaniturgi keeles ???? ????  Mur?d-ı s?n? ,  turgi keeles II. Murat ; juuni 1404 ? 3. veebruar 1451 ) oli Osmanite sultan 1421 ? 1444 ja 1446 kuni surmani. Ta oli Mehmed I ja Emine Hatuni poeg ja Mehmed II isa.

Ta pidas oma valitsusajal palju sodu Balkani poolsaare kristlastega .

1430 . aastal naasid Osmanid oma endise koigi Doonaust louna pool asuvate alade kontrollimist holmava poliitika juurde ning aastal 1432 korraldas Murad ruusteretki Transilvaaniasse . Runnakud intensiivistusid parast seda, kui Saksa-Rooma keiser Sigismund 1437 . aastal suri. 1439 . aasta lopus kapituleerus serblaste pealinn Smederevo ning sultanil onnestus teha Serbia despootkonnast Osmanite riigi provints. 1440 . aastal piiras Murad II Ungari peamist piirikindlust Belgradi .

Rooma paavst Eugenius IV kuulutas 1443. aastal valja ristisoja muslimite Osmanite riigi vastu. 10. novembril 1444 Varna lahingus purustasid Osmanite vaed Muradi juhtimisel Poola ja Ungari uhendvae, mida juhtisid Władysław III ja Janos Hunyadi . Lahingus olid kristlikud vaed kolmekordses arvulises vahemuses ning kaotusele aitas kaasa asjaolu, et Veneetsia ja Kirikuriigi laevastik ei blokeerinud Dardanelle , nagu nad olid lubanud.