|
See artikkel raagib mormoonidest; usundi kohta vaata artiklit
Mormoonlus
|
Mormoonid
on
Ameerika teise suure arkamise
(
American Second Great Awakening
,
1800
?
1870
) ajal
Joseph Smithi
rajatud usundi,
mormoonlusega
seotud usuline ja kultuuriline ruhm. Enamik mormoone kuulub
Viimse Aja Puhade Jeesuse Kristuse Kirikusse
(
edaspidi
: VAP-i kirik), vahem on teiste iseseisvate kirikute liikmeid. On ka palju iseseisvaid voi mittepraktiseerivaid mormoone.
Mormoonide kultuurilise moju kese on
Utah' osariigis
.
Pohja-Ameerikas
on rohkem mormoone kui uhelgi teisel mandril, ehkki enamik mormoone elab valjaspool Ameerika Uhendriike.
Mormoonid on arendanud valja tugeva uhismeeletunde, mille pohijooned tulenevad nende opetusest ja ajaloost. Nad puhendavad palju aega ja vahendeid teenimisele oma kirikus ning paljud noored mormoonid langetavad valiku teenida taisaeg asjapoordunu
misjonil
. Mormoonide tervise-eeskirjad keelavad alkohoolsete jookide,
tubaka
,
kohvi
,
tee
ja muude soltuvust tekitavate ainete kasutamise. Nad kalduvad olema vaga perekesksed ning neil on tugev side polvkondade vahel ja kaugemate sugulastega. Mormoonide range karskuskoodeks keelab abielueelsed seksuaalsuhted ja nouab kindlat truudust abielu kestel.
Monikord seostatakse mormoone
polugaamiaga
(mitmikabieluga), mis oli eristavaks tunnusjooneks paljudele varastele mormoonidele;
1890
. aastal utles aga VAP-i kirik sellest lahti ning jargmise 15 aastaga see lakkas. Tanapaeval praktiseerivad polugaamiat uksnes VAP-i kirikust lahku loonud mormooni
fundamentalistid
.
Enamik mormoone teadvustab end
kristlastena
, ehkki moni nende toekspidamine laheb kristluse peavoolust lahku. Mormoonid usuvad
piiblisse
ja puhakirja teistesse tekstidesse, nagu
Mormoni Raamat
. Neil on ainulaadne vaade
kosmoloogiale
ja nad usuvad, et koik inimesed on
Jumala
hinge lapsed. Mormoonid usuvad, et Jumala juurde naasmiseks tuleb jargida
Jeesus Kristuse
eeskuju ja votta vastu tema lunastus kindlate usuliste kommete, nagu
ristimise
kaudu. Nad usuvad, et volitus sooritada eelnimetatud usulisi kombeid taastati Joseph Smithi kaudu ning et nende kirikut juhivad elavad
prohvetid
ja
apostlid
. Mormoonide usu keskmeks on uskumus, et jumal raagib oma lastega ja vastab nende palvetele.
VAP-i kiriku liikmete arv hakkas kiiresti kasvama parast
II maailmasoda
ja kahekordistus iga 15?20 aasta jarel.
[1]
1996
. aastaks elas valjaspool USA-d rohkem mormoone kui USA-s.
[2]
Koige rohkem on USA-s mormoone
Utah'
osariigis, kus 68% osariigi rahvastikust on mormoonid.
2012
. aasta seisuga oli maailmas umbes 14,8 miljonit mormooni,
[3]
kellest umbes 57% elas valjaspool USA-d,
[4]
2018
. aasta seisuga oli mormoone 16 118 169.
[5]
VAP-i kiriku liikmed maailma riikides
[
muuda
|
muuda lahteteksti
]