Eetika

See artikkel raagib filosoofia harust; Spinoza teose kohta vaata artiklit Eetika (Spinoza) .

Eetika ( vanakreeka keeles ēthikē technē 'kommete ja tavade teadus', sonast ēthos 'komme, tava, iseloom, eluviis, tuttav paik') on filosoofia haru, mis tegeleb inimeste uhiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja pohjendamisega. Eetika kuulub filosoofia valdkonnana aksioloogia ehk vaartusopetuse alla. Uldises kontekstis samastatakse sageli eetikat ja moraalifilosoofiat , kuigi erialases kirjanduses eristatakse neid enamasti kullaltki rangelt.

Eetika loetakse enamasti praktilise filosoofia alla kuuluvaks ja teoreetilisele filosoofiale vastanduvaks.

Eetika voib tahendada lisaks filosoofia valdkonnale ka monda konkreetset eetilist susteemi voi olemasolevat eetiliste hoiakute kompleksi, nt meditsiinitootaja ametieetika ( arstieetika ), insenerieetika , spordieetika , ajakirjanduseetika , internetieetika , arieetika , roovlieetika, kulaeetika.

Eetika jaotised [ muuda | muuda lahteteksti ]

Eetikat kui distsipliini voib vastavalt oma kasutusele jagada kirjelduslikuks ehk deskriptiivseks eetikaks ja normatiivseks eetikaks . Normatiivne eetika suhtes sisemiselt voib seejuures eristada rakenduslikku eetikat koos selle poolt kasutatavate eetikateooriatega .

Deskriptiivne eetika tegeleb eetilise kaitumise kirjeldamisega empiirilises mottes, naiteks kirjeldab eetilisi hoiakuid mingil ajal mingis piirkonnas, kirjeldab eetilisi hoiakuid psuhholoogia vahenditega jne.

Normatiivne eetika, aga tegeleb eetiliste hoiakute teoreetilise seletamise ning pohjendamisega ja puuab labi selle neidsamu hoiakuid kujundada. Normatiivse eetika teoreetilisi sedastusi viiakse ellu rakenduslikus eetikas, mis puuab lahtuvalt uldteoreetilistest alustest sonastada konkreetseid norme kaitumise jaoks.

Neist seisab omakorda eraldi metaeetika , mis uurib eetikasse puutuvaid vaiteid ja hoiakuid propositsioonide kaudu. Metaeetika ei vota ise seisukohta eetika kusimustes, vaid tegeleb pigem keelelis-loogilise analuusiga.

Eetika ja moraalifilosoofia [ muuda | muuda lahteteksti ]

Eetika on tanapaeval eelkoige teoreetiline distsipliin, mis uurib inimeste uhiskondlikku koosolu, uhiskonna ja inimese suhet koige uldisemas mottes ning puuab anda vastavaid seletusi ja pohjendusi. Lahtuvalt sellest eristatakse tihti eetika moraalifilosoofiast, mis uurib inimese kolbelist kaitumist, eetiliste hoiakute rakendamist pigem subjektiivses mottes.

Sisuliselt on eetika ja moraalifilosoofia siiski tihedalt seotud, kuna eetika mote on ikkagi selle rakenduses. Oma sisulise uhtepoimituse tottu ei peeta tihti, nt ajakirjanduses voi muus mittespetsiifilises kontekstis vajalikuks neid distsipliine eristada.

Eetika ajalugu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Eetika kui filosoofia valdkonna eristas esimesena Aristoteles . Varem kasitleti eetikat ontoloogia ja epistemoloogiaga koos filosoofilise motlemise tervikusse kuuluvana ega eristatud eetika kusimusi voi uurimismeetodeid muudest.

Eetikasse puutuvaid kusimusi kasitleti filosoofiliselt kindlasti juba Vana-Kreekas , kus sonastati eetilised standardid , mida Albert Schweitzer nimetas absoluutseks eetikaks . Sofistide , Sokratese , Platoni ja Aristotelese pakutud lahendused eetika kusimustele olid naturalistlikud : nad puudsid taandada eetika kategooriaid mitte-eetilistele moistetele. Tahtsamad hellenistlikud eetikasusteemid on Epikurose rajatud epikuurlus ning Zenoni rajatud stoitsism .

Vaga pohjalik eetiline susteem arendati valja budismis , mis theravaadas peegeldub eelkoige munkade-nunnade kaitumisjuhistes ning mahajaanas eelkoige bodhisattva kaitumisjuhistes.

Eetikateooriate pohituubid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Eetilisi kusimusi uuritakse ja pohjendatakse enamasti monest eetilisest teooriast lahtuvalt. Eetikateooriaid jaotatakse tavaliselt kolme pohituupi:

Deontoloogiline ehk kohuse-eetika , mis kasitleb peamise eetilise kategooriana kohustust, hinnatakse toimingu laadi (motiiv) (nt Kanti eetika);
Teleoloogiline ehk tagajarje-eetika , mis vaatleb eetiliste kusimuste puhul eelkoige tegusid ja nende tagajargi (nt utilitarism , konsekventsialism );
Vooruste eetika ehk iseloomu-eetika , millele vastavalt on eetika ulesandeks inimese loomuse taideviimise voimaldamine (nt Aristotelese eetika ja enamik antiikaja eetikatest).

Eristatakse vahemalt nelja klassikalise eetika teooriat, mida nimetatakse tuntumate esitajate jargi.

Milli utilitarism (tagajarje eetika)
Kanti formalism (kategooriline imperatiiv voi kohustuste eetika )
Locke'i oiguste eetika
Aristotelese vooruste eetika
Eetiline relativism

Eetikateooriast lahtuvalt hinnatakse tegu kas heaks voi halvaks, lubatud voi lubamatuks. Igale teole eelneb motiiv , otsustus , moraal ja lahtumine mingist eetika-susteemist ehk eetikateooriast. Kusjuures me ei pruugi oma lahtumist mingist eetikasusteemist uldsegi teadvustada. Teole jargneb tulemus mida hinnatakse kas hea , halb voi neutraalne .

Budistlik eetika [ muuda | muuda lahteteksti ]

Pikemalt artiklis Budistlik eetika

Budistliku eetika (paali k. s?la , sanskriti k. ??la ) keskmes on inimese vaimne seisund ja meelestatus. Budistlik eetika pohineb kaitumisjuhistel, millega kooskolas elamine aitab jouda lahemale virgumisele . ^[1] Eetika eesmark on arendada endas meeleseisundeid, mis on omased virgunud meelele, ning seega muuta oma meel rohkem virgunud meele sarnaseks.

Koige olulisem kaitumisjuhis seisneb elusolendite mistahes viisil kahjustamisest hoidumises ning aktiivses kaastundlikus tegutsemises teise olendite huvanguks. ^[2] Koiki teisi kaitumisjuhiseid voib vaadelda selle juhise edasiarenduste ja konkretiseeringutena. ^[2]^[3] Eetika on osa kaheksaosalisest teest ning vaaramatu eeltingimus meeleharjutustega tegelemiseks. ^[4]^[5]

Ilmalikud budistid jargivad viit kaitumisjuhist ; mahajaanas voivad ilmikud jargida ka bodhisattva kaitumisjuhiseid . ^[6]

Eetika suundi [ muuda | muuda lahteteksti ]

Teoreetiline:

Eetikakoodeksid
Eetika teooriad (ehk eetika susteemid) on tagajarje eetika (teleoloogiline eetika-susteem), kohustuste eetika (deontoloogiline eetika-susteem), vooruste eetika, oiguste eetika ja utilitarism .
Metaeetika

Rakenduslik: