|
See artikkel raagib filosoofia harust; Spinoza teose kohta vaata artiklit
Eetika (Spinoza)
.
|
Eetika
(
vanakreeka keeles
ēthikē
technē
'kommete ja tavade teadus', sonast
ēthos
'komme, tava, iseloom, eluviis, tuttav paik') on
filosoofia
haru, mis tegeleb inimeste
uhiskondliku
ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja pohjendamisega. Eetika kuulub
filosoofia valdkonnana
aksioloogia
ehk vaartusopetuse alla. Uldises kontekstis samastatakse sageli eetikat ja
moraalifilosoofiat
, kuigi erialases kirjanduses eristatakse neid enamasti kullaltki rangelt.
Eetika loetakse enamasti
praktilise filosoofia
alla kuuluvaks ja
teoreetilisele filosoofiale
vastanduvaks.
Eetika voib tahendada lisaks filosoofia valdkonnale ka monda konkreetset eetilist susteemi voi olemasolevat eetiliste hoiakute kompleksi, nt meditsiinitootaja ametieetika (
arstieetika
),
insenerieetika
,
spordieetika
,
ajakirjanduseetika
,
internetieetika
,
arieetika
, roovlieetika, kulaeetika.
Eetikat kui distsipliini voib vastavalt oma kasutusele jagada
kirjelduslikuks ehk deskriptiivseks eetikaks
ja
normatiivseks eetikaks
. Normatiivne eetika suhtes sisemiselt voib seejuures eristada
rakenduslikku eetikat
koos selle poolt kasutatavate
eetikateooriatega
.
Deskriptiivne eetika tegeleb eetilise kaitumise kirjeldamisega empiirilises mottes, naiteks kirjeldab eetilisi hoiakuid mingil ajal mingis piirkonnas, kirjeldab eetilisi hoiakuid psuhholoogia vahenditega jne.
Normatiivne eetika, aga tegeleb eetiliste hoiakute teoreetilise seletamise ning pohjendamisega ja puuab labi selle neidsamu hoiakuid kujundada. Normatiivse eetika teoreetilisi sedastusi viiakse ellu rakenduslikus eetikas, mis puuab lahtuvalt uldteoreetilistest alustest sonastada konkreetseid norme kaitumise jaoks.
Neist seisab omakorda eraldi
metaeetika
, mis uurib eetikasse puutuvaid vaiteid ja hoiakuid
propositsioonide
kaudu. Metaeetika ei vota ise seisukohta eetika kusimustes, vaid tegeleb pigem keelelis-loogilise analuusiga.
Eetika on tanapaeval eelkoige teoreetiline distsipliin, mis uurib inimeste uhiskondlikku koosolu, uhiskonna ja inimese suhet koige uldisemas mottes ning puuab anda vastavaid seletusi ja pohjendusi. Lahtuvalt sellest eristatakse tihti eetika moraalifilosoofiast, mis uurib inimese
kolbelist
kaitumist, eetiliste hoiakute rakendamist pigem
subjektiivses
mottes.
Sisuliselt on eetika ja moraalifilosoofia siiski tihedalt seotud, kuna eetika mote on ikkagi selle rakenduses. Oma sisulise uhtepoimituse tottu ei peeta tihti, nt ajakirjanduses voi muus mittespetsiifilises kontekstis vajalikuks neid distsipliine eristada.
Eetika kui filosoofia valdkonna eristas esimesena
Aristoteles
. Varem kasitleti eetikat
ontoloogia
ja
epistemoloogiaga
koos filosoofilise motlemise tervikusse kuuluvana ega eristatud eetika kusimusi voi uurimismeetodeid muudest.
Eetikasse puutuvaid kusimusi kasitleti filosoofiliselt kindlasti juba
Vana-Kreekas
, kus sonastati
eetilised standardid
, mida
Albert Schweitzer
nimetas
absoluutseks eetikaks
.
Sofistide
,
Sokratese
,
Platoni
ja Aristotelese pakutud lahendused eetika kusimustele olid
naturalistlikud
: nad puudsid taandada eetika
kategooriaid
mitte-eetilistele moistetele. Tahtsamad
hellenistlikud
eetikasusteemid on
Epikurose
rajatud
epikuurlus
ning
Zenoni
rajatud
stoitsism
.
Vaga pohjalik
eetiline susteem
arendati valja
budismis
, mis
theravaadas
peegeldub eelkoige munkade-nunnade kaitumisjuhistes ning
mahajaanas
eelkoige
bodhisattva
kaitumisjuhistes.
Eetilisi kusimusi uuritakse ja pohjendatakse enamasti monest eetilisest teooriast lahtuvalt. Eetikateooriaid jaotatakse tavaliselt kolme pohituupi:
Eristatakse vahemalt nelja klassikalise eetika teooriat, mida nimetatakse tuntumate esitajate jargi.
Eetikateooriast lahtuvalt hinnatakse tegu kas heaks voi halvaks, lubatud voi lubamatuks. Igale teole eelneb
motiiv
,
otsustus
,
moraal
ja lahtumine mingist eetika-susteemist ehk eetikateooriast. Kusjuures me ei pruugi oma lahtumist mingist eetikasusteemist uldsegi teadvustada. Teole jargneb
tulemus
mida hinnatakse kas
hea
,
halb
voi
neutraalne
.
-
Pikemalt artiklis
Budistlik eetika
Budistliku eetika (paali k.
s?la
, sanskriti k.
??la
) keskmes on inimese vaimne seisund ja meelestatus. Budistlik eetika pohineb kaitumisjuhistel, millega kooskolas elamine aitab jouda lahemale
virgumisele
.
[1]
Eetika eesmark on arendada endas meeleseisundeid, mis on omased virgunud meelele, ning seega muuta oma meel rohkem virgunud meele sarnaseks.
Koige olulisem kaitumisjuhis seisneb elusolendite mistahes viisil kahjustamisest hoidumises ning aktiivses kaastundlikus tegutsemises teise olendite huvanguks.
[2]
Koiki teisi kaitumisjuhiseid voib vaadelda selle juhise edasiarenduste ja konkretiseeringutena.
[2]
[3]
Eetika on osa
kaheksaosalisest teest
ning vaaramatu eeltingimus
meeleharjutustega
tegelemiseks.
[4]
[5]
Ilmalikud budistid jargivad
viit kaitumisjuhist
;
mahajaanas
voivad ilmikud jargida ka
bodhisattva kaitumisjuhiseid
.
[6]
Teoreetiline:
Rakenduslik:
|
Tsitaadid Vikitsitaatides:
Eetika
|