Gneiss
on laialt levinud
korge astme moondekivim
Skarn
on moondekivim, mis tekib
magmaplutoonidest
parit hudrotermaalsete lahuste ja plutoone umbritsevate karbonaatsete kivimite vahelise keemilise reaktsiooni tulemusel. Selle tagajarjel tekivad
kaltsiumi
sisaldavad
silikaadid
(antud juhul roheline
purokseen
augiit
ja oran?
granaat
grossular
). Sinine mineraal on
kaltsiit
(karbonaatsete kivimite peamine koostismineraal)
Moondekivim
on korge
rohu
ja
temperatuuri
tingimustes
umberkristalliseerunud
ehk
moondunud
kivim
.
Korge rohk ja temperatuur tahendavad numbriliselt valjendatuna 300 MPa (
megapaskal
) ja 200
°C
.
Moondekivimid on uks kolmest suurest kivimite ruhmast. Ulejaanud kaks on
tard-
ja
settekivimid
.
Lahtekivimeiks
voivad olla nii sette-, tard- kui ka moondekivimid ise.
Levinud moondekivimiteks on naiteks
kvartsiit
,
gneiss
,
amfiboliit
,
kilt
ja
marmor
.
Reeglina on moondekivimeile omane
suunatud
ehk direktiivne tekstuur, mis valjendub selles, et kivimid naevad valja voodilised, kihilised,
kildalised
voi muul moel orienteeritud. Orienteerituse pohjuseks on peallasuvate kivimite rohk, mille tottu on piklike
kristallidega
mineraalid
votnud energeetiliselt kasulikuma lamava oleku.
Termini
"moondekivim" (
metamorphic rock
) vottis kasutusele
briti
geoloog
Charles Lyell
aastal
1833
. Algselt anti see nimetus vaid gneissidele ja
kristalsetele kiltadele
, kuid aja jooksul on termini tahendus avardunud.
