See artikkel ootab keeletoimetamist . (Mai 2024) Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada . ( Kuidas ja millal see markus eemaldada? )

Miniarvuti on elektronarvuti , mis on vaiksem kui suurarvuti ja loodi enne personaalarvutit . Sellele oli iseloomulik kuvari voi elektrilise kirjutusmasina kasutamine. Sellised arvutid olid tavaliselt suurarvutitest odavamad.

Termin "miniarvuti" tekkis 1960. aastatel, kui transistoride ja ferriitmalu abil sai voimalikuks luua varasemast oluliselt vaiksemaid arvuteid. Tuupiliselt olid miniarvutid ehitatud uhele voi paarile seadmepustikule . Vordluseks olid suurarvutid , mis voisid taita terve toa.

Tuntumad miniarvutid on Digital Equipment Corporationi PDP-seeria arvutid ( Programmed Data Processor ), nt PDP-11 seeria arvutid, mis tulid kasutusele 1970. aastatel. Eestis valmis esimene miniarvuti STEM juba 1964. aastal. ^[1]

Sellesse klassi kuuluvad arvutid olid tavaliselt teistest erineva tarkvaralise arhitektuuri ja operatsioonisusteemiga. Seda tuupi arvutid olid peamiselt susteemide haldamiseks, kontrollimiseks voi kommunikatsiooniks. See eristus selgelt levinud kalkulatsioonile ja andmehaldusele suunatud arvutitest. Tihti muudi miniarvuteid ettevotetele, mis vajasid arvutit mone kindla tegevuse optimeerimiseks.

Vaikseid arvuteid oli tehtud ka juba varem ning need olid saadaval ka juba 1950. aastatel. Eristavaks teguriks peetakse asjaolu, et miniarvutid olid laiatarbekaup ( general purpose ), s.t miniarvuteid vois kasutada paljudeks otstarveteks, kuid varasemaid vaikseid arvuteid vaid moneks spetsiifiliseks otstarbeks.

Olulised mojud [ muuda | muuda lahteteksti ]

Miniarvuti mojul tekkisid mitmed uued firmad, mis pakkusid klientidele varasemast tunduvalt soodsamaid tehnilisi lahendusi. Tihti tulid sellised arvutid koos spetsiaalsete perifeeriaseadmetega, mis olid vajalikud arvuti konkreetseks kasutuseks. Mitmed juhtivad tehnoloogiaettevotted tootsid algul miniarvuteid, naiteks DEC, Data General ja Hewlett-Packard .

Tarkvaralises kontekstis on tanapaevased mikroarvutid saanud palju inspiratsiooni miniarvutite operatsioonisusteemidelt (nt CP/M -i sarnasus os/8 -ga). UNIX oli algul miniarvutite operatsioonisusteem, samas kui koik praegused Microsoft Windowsi tarkvarad laenavad oma disainis OpenVMS lahendusi.

Ajalugu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Enne 1960. aastaid

Esimesed arvutid olid vaga suured ja rohmakad, vottes enda alla terveid ruume. 1950. aastate lopu poole leidsid firmad ja ulikoolid, et ferriitmalu ja transistorskeeme kasutades on voimalik rahuldada vaiksemate firmade soove, kellel ei olnud kullalt ruumi. Nad disainisid ja programmeerisid vaiksemaid arvuteid, mis maksid ka hulganisti vahem kui suurarvutid. Selliseid arvuteid said vaiksemad firmad kasutusele votta.

Esimesed sellised arvutid olid Bendix G-15 ja LGP-30, mis voeti kasutusele 1956. aastal. Nad olid molemad loodud isiklikuks kasutuseks ning maksid alla 50 000 dollarit. Nende populaarsus piirdus IBM 650-ga, mis oli sel ajal koige populaarsem arvuti, sellele jargnesid 460 LGP-30 ja 300 G-15 ^[2] , mis olid sellel aastakumnel samuti paris populaarsed. 1961. aastal valja kuulutatud uuendatud mudelid peatasid nende varasemate mudelite muugi.

1960?1964

1960. aastate alguses leiti, et arvutite vaiksematele firmadele ehitamine ja muumine on ohtlik aripraktika nende hinna tottu. IBM ja teised rivaalfirmad, kes ehitasid suurarvuteid, olid selgeks saanud suurarvutite disaini. IBM oli ka selgeks saanud suure mahuga tootmistehnikad, mille tottu nad domineerisid arvutite turu. IBM oli ka suutnud siseneda vaiksemate arvutite turgu, mille tottu eeldasid investeerijad, et IBM jaabki dominantseks jouks arvutite turus nii vaiksematele firmadele ning individuaalidele, kes soovisid vaiksemaid arvuteid teha, ei jaa ruumi sisenemiseks ^[3] . Siiski nad ei marganud kiiresti kasvavat turgu ning langevaid hindu tanu arenvatele elektroonikalulitustele .

1960. aastal Control Data Corporation , Digital Equipment Corporation ja Packard Bell votsid kasutusele miniarvutid, mis kasutasid diskreetse juhisignaaliga transistore vorguuhenduseta tootamiseks ja protsesside juhtimiseks elektrijaamades. Control Data Corporationi 160A maksis 60 000 dollarit ning mahtus toolaua peale. Packard Belli PB250 maksis 49 500 dollarit, tanu hubriidarvutusele koos toolaua analoogarvutitega maksis ta vahem ning tootas kiiremini. Digital Equipment Corporation toi turule enda PDP-1 ehk Programmed Data Processori, mis maksis 85 000 ? 120 000 dollarit ^[4] . PDP-1 oli 18-bitine, 4096-sonalise maluga , ning aitas valitsustel valtida pikki hankeprotsesse, mis on moeldud suurarvutitele. Tuupilises kontoris standardtoitel tootama loodud PDP-1 erines oma paigaldusnouete poolest suurarvutitest, ta oli vaiksem ning kasutajasobralikum.

Wesley A. Clark , MIT -i Lincolni laborist tootas aastatel 1961?1962 valja teise lahenemisviisi personaalarvutitele. Sellel oli sobiv liides, klaviatuur ja ekraan ning see pakkus programmeerimis- ja andmefailisusteeme , mis voimaldasid programmide loomist, testimist ja toimimist. Wesley Clarki arvuti jai vabakasutusreeglite alla, mistottu valmistasid neid 50?60 eri tootjat. Digital Equipment Corporation valmistas ja muus neid 21 tukki hinnaga 43 600 dollarit. ^[5]

Suur samm miniarvutite valdkonnas oli Digital Equipment Corporationi DECtape. Erinevalt magnetandmete tootlemise lintidest tootas see tanu bloki aadressi tehnoloogiaga, mis voimaldas personaalset kataloogide ja failisusteemide kasutust. ^[6]

Digital Equipment Corporationi jargmine areng oli PDP-5. 1963. aastal oli PDP-5 uhendatud Kanada Chalk River labori tuumareaktoriga. Seda oli tarvis tuumareaktori registrite stabiliseerimiseks ja sensorite uhenduseks. Kuna eelnevalt olnud pohiarvuti PDP-1 vahetus oli ilmne. PDP-5 demonstreeris andmetootluse voimsust ja mitmekulgsust, 12-bitine 4096 sona maluga; see maksis 27 000 dollarit. PDP-5 trukkplaadil oli 900 transistori. Uuendatava disainiga PDP-5 oli disainitud just uhenduseks valiste seadmetega. ^[7]

1965?1970

1965. aastal algas miniarvutite laiatarbekasutus. Esimene miniarvuti oli PDP-8. Selle 12-bitine arhitektuur oli disainitud Gordon Belli poolt ning implementeeritud Edson deCastro poolt. Seda muudi hinnaga 18 500 dollarit ning see mahtus toolaudadele ja laborikappidesse. ^[8] PDP-5 muus rekordiliselt 50 000 eksemplari ning toestas, et miniarvutitel on olemas turg suurarvutite seas. Siiski ei andnud jatkuvalt suurarvuti firmad miniarvutitele tahelepanu, nad oli pidevas muugivoistluses IBM-i System/360-ga. Digital Equipment Corporationi puudujaav 70 000 dollarit rahastus ei olnud kullalt, et koita olemasolevaid firmasid miniarvuteid kuulda votma.

1967. aastal liikus DEC edasi miniarvutite arendusega, proovides leida jarglast PDP-8-le. Voeti vastu otsus liikuda 8-bitiselt susteemilt 16-bitisele susteemile, milleks osutus PDP-X. PDP-X oleks olnud esimene miniarvuti mitte disainitud Gordon Belli poolt. Seadme disanini juhiks edutatud deCastro esitles PDP-X-i disaini DEC-i juhtkonnale. Lopuks labi juhtkonna otsuse, valiti PDP-X-i idee huljata ^[9] , mis andis deCastrole motivatsiooni alustada planeerimist enda firma asutada. 1968. aasta 15. aprillil lahkus DEC-ist deCastro, Henry Burkhardt ja Dick Sogge, et alustada uut firmat: Data General Corporation . 1969. aastal valja kuulutatud ning DG esimeseks seadmeks osutus 16-bitine Nova. Koheselt sai DG-st DEC-i suurim rivaalfirma deCastro tiimi lahkumise tottu.

Parast Data General Corporationi asutamist sai PDP-X-i meeskonna juhiks Nick Mazzarese , kes nagi vaeva, et lopetada 16-bitine disain. 1969. aasta detsembris korraldas Mazzarese koosoleku Gordon Belliga Pittsburghis , koos PDP-X-i meeskonnaga, kus Bell naitas rahulolematust seadmega. Tanu Belli ja Harold MacFarlandile sai disainitud PDP-11, koige edukam 16-bitine arvuti. Moni nadal hiljem 1970. aasta jaanuaris kuulutas DEC valja PDP-11 disaini hinnaga 20 000 dollarit. PDP-11 muus 600 000 eksemplari, mis sel ajal arvuti kohta oli ennekuulmatu. Seetottu on PDP-11 saanud tiitli "Koige eeskujulikum miniarvuti eales" ^[10] .

1971?1980

1971. aastal kuulutas Intel valja enda 4004 kiibi, millest sai esimene mikroprotsessor, mis anti muugile komponendina. ^[11] 1976. aastaks oli miniarvutitest saanud korge kasvuga turg. Miniarvutite muugitulu ulatus 1,8 miljardi dollarini, mis jai endiselt alla 10 miljardi dollarise suurarvutite turu alla. Miniarvutid katsid enda alla 7 iga kumne paigaldatud arvutist. Valitsused olid sellest arvust vaid 5%, kuigi varem, 1950. aastatel olid 95% arvutitest paigaldatud nendele.

IBM toi oma esimese miniarvuti Series 1 turule 1976. aastal, sisenedes turule esimest korda parast 15-aastast kasvu. IBM ei tundnud ennast ohustatult varem asutatud firmadest enda 7 miljardi dollarise tulu tottu, mis oli siiski veel 10 korda suurem kui DEC218 voi teised konkurendid. Samal aastal uritas DEC jarele jouda 32-bitise arvutile. Olenemata nende 40% turukontrollist oli DEC jaanud Prime Computeri taha. Gordon Bell, kes oli nuud tagasi DEC-is asepresidendina, uritas kaiku tuua koige parema 32-bitise miniarvuti. Ta uritas DEC taielikult umber struktureerida. 1975. aastal pakkus Gordon Bell valja VAX-11-ne (Virtual Address Extension). Sama tehnoloogia oli turule toodud IBM-i poolt 1970. aastal. Gordon Bell organiseeris insenere tootama uhes suures grupis eesmargiga toota VAX. 1977. aasta oktoobris kuulutas DEC valja VAX-11/780, 32-bitine "superminiarvuti" ^[12] . See vottis 2 ja pool aastat, 6 aastat hiljem Primei 32-bitise arvuti loomisest. VAX-11/780 kasutas uusimat pooljuhi loogikat ning toetas virtuaalmalu. Tanu VAX-11/780 haaras DEC kontrolli ule turu.

DEC-i soov haarata kontroll IBM-lt ei olnud siiski veel loppenud. Gordon Belli nagemus ^[13] DEC-ist tahendas uute seadmete arenduse taielikku lopetamist peale VAX-i. Gordon Belli arvamus oli, et arvutite voime uksteisega suhelda tugevatel kiirusetel on arvutite teekond tulevikus.

1978. aastal viis Gordon Bell edasi oma plaani. Tema sonade jargi nagi ta arvuteid kolmel viisil: suurarvutid, miniarvutid ning koduarvutid . Uued tehnoloogiad andmeedastusaladel viiks nad koik kokku uhte ^[14] . Uksik arvuti suhtleks ettevotte arvutite vahel ning uhel paeval kogu maailma arvutitega.

Mikroprotsessorite joudluse pidev kasv aitas kaasa miniarvutitele ja neid tootnud ettevotete identiteedikriisile. 1977. aastal kuulutas DEC valja VT-78, mis oli PDP-8 luudelt ehitatud 6100 CMOS mikroprotsessoriga, kuid sailitades tarkvara uhilduvuse. 32-bitisel baasil mikroprotsessorid aitasid idufirmadel voistelda suurte tegijatega turul tanu kolmele arenguteele: odavamad mikroarvutid, koostatud plaadi komponentidest, toojaamad nt. Apollo ja SunMicrosystem , mis tegelesid uue turu kui miniarvutite konkureerimisega ning lopuks mitme protsessoriga arvutid. ^[15]

1981?1995

1980. aastateks olid miniarvutite laine taanduma hakanud. Selle peamisteks pohjusteks oli turu mitmekesistamine. Esimeseks hangumisalaks miniarvutitel oli CMOS-i mikroprotsessor, mille disain arenes kiiremini kui bipolaarne pooljuhtarhitektuur , mida traditsiooniliselt miniarvutites kasutati. Enamus ettevotteid hindas uleminekut valesti. Jargmiseks oli 1985. aastal kasutusele voetud mitme CMOS-i mikroprotsessor, mis uhendati uhismalu juurdepaasuks uhisesse siini. Multi- voi mitmikarvuti oli peaaegu igast vaatenurgast parem. Selle joudlus oli voimekam ja odavam kui uksikutel mudelitel pohinev arvutite kogum. Vahem kui 100 000 dollari eest sai multiarvuti toetada 50-100 kasutajat uhendatud lauaterminalidega, pakkudes samal ajal rohkem vorguuhendust ning langetades kulusid. Kolmandaks oli kohandatud CMOS-i mitme mikroprotsessori arhitektuuri loomise ja DARPA strateegilise andmetootluse algatus. Ule 40 firma vottis eesmargiks korge joudluse ja madala kuluga arvutid ^[16] .

1995. aastal klaster ja pilveandmetootlus vahendas miniarvutite moju traditsionaalses rakenduses. Miniarvuti firmade pankrotid ei tahendanud siiski taieliku kaotust. Miniarvutite roll vahendati arvutiklastritesse nt. pilve voi andmekasutuskeskustesse ^[17] .

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]