Mihhail Bakunin

Mihhail Aleksandrovit? Bakunin ( vene keeles Михаил Александрович Бакунин; 18./ 30. mai 1814 Tveri kubermang ? 1. juuli 1876 Bern ) oli vene anarhist, revolutsionaar ja filosoof , keda peetakse sageli ka anarhismi isaks.

Elulugu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Lapsepolv ja sojavaeteenistus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Bakunin parines vene polisaadlist . 14-aastaselt saadeti ta Peterburi Suurtukivae sojakooli ning peale selle lopetamist teenis ta kuni 1835 . aastani ohvitserina Minskis ja Hrodnas . Parast erruminekut elas Bakunin alates 1834. aastast Moskvas, kus tutvus N. V. Stankevit?i ja V. G. Belinskiga ning liitus "Stankevit?i-Belinski ringikesega". 1840. aastal soitis Bakunin valismaale, esimesena Saksamaale, kus oppis mone aja Berliini ulikoolis K. Ferderi ja F. Shellingu juures. 1842 . aastast elas Bakunin Berliinis , Pariisis , Brusselis ja ?veitsis . Pariisis tutvus ta lahemalt Karl Marxi ja Pierre-Joseph Proudhoniga . 1848 . aastal vottis Bakunin osa Slaavi Kongressist Prahas , mis loppes ulestousuga , mille uheks juhiks ta oli.

Vangipoli [ muuda | muuda lahteteksti ]

1849 . aasta mais Dresdenis vallandunud vastuhakkamisel sattus Bakunin revolutsionaaride etteotsa ja nende kujundatud valitsuse liikmeks. Selle eest karistas Saksimaa ja Austria kuningriigi kohus teda surmanuhtlusega , mis hiljem asendati eluaegse vangistusega. 1851 . aastal anti Bakunin ule Venemaa voimudele. Hoolimata mojukate omaste palveist keiser Nikolai I -le paigutati ta Peeter-Pauli ning hiljem Schlusselburgi vanglasse. 1857 . aastal saadeti ta Siberisse , kus oli Irkutskis lahemas kontaktis oma noo, Ida-Siberi kindralkuberneri Nikolai Muravjov-Amurskiga .

Pogenemine [ muuda | muuda lahteteksti ]

1860 . aastal pogenes Bakunin Jaapani ja Ameerika kaudu Londonisse , kus ta tootas monda aega koos Aleksandr Herzeni ja Nikolai Ogarjoviga . Parast ebaonnestunud katset organiseerida abi Vene voimuga pahuksisse sattunud poolakatele 1863 . aasta jaanuariulestousu ajal siirdus Bakunin jargmisel aastal Itaaliasse , kuhu jai 1867 . aastani. Seal loobus ta oma endistest teooriatest, mille loppsiht oli koigi slaavlaste vabastamine ja nende uhendamine foderatiivseks slaavi riigiks. Ta hindas enda suhtumise riiklikesse vormidesse ja revolutsioonilisse taktikasse umber ning rajas alused oma kuulsale opetusele anarhiast .

Tegevus anarhistina [ muuda | muuda lahteteksti ]

1864 . aastal voeti Bakunin I Internatsionaali liikmeks. Oma tegevusega toi Bakunin sellesse organisatsiooni palju lahkhelisid ning seetottu heideti ta 1872 . aastal sealt valja. 1871 ? 1874 kirjutas ta oma suuremad teosed: L'empire knouto-germanique et la revolution sociale ( "Nuudi-Germaani impeerium ja sotsiaalne revolutsioon" ) ja Государственность и анархия ( "Riiklus ja anarhia" ). Tema anarhistliku teooria tuum on proletariaadi diktatuuri ja riikluse koikide vormide eitamine.

Bakunin oli 1864. aastast vabamuurlane loo?is " Il Progresso Sociale ".

Elu lopus tombus ta avalikust elust tagasi ja veetis elu kaks viimast aastat Itaalias .

Tsitaate [ muuda | muuda lahteteksti ]

?Vabadus ilma sotsialismita on privileeg. Sotsialism ilma vabaduseta on turannia".

"Jumala idee ajendab loobuma arukusest ja oiglusest; see on koige loplikum inimvabaduse eitus ja lopeb tingimata inimkonna orjastamisega, nii teoorias kui ka praktikas".

"Minu vabaduse jaoks on oluline koigi vabadus". “

– Mihhail Bakunin

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Mihhail Bukunini tsitaadid