See artikkel ootab keeletoimetamist . (August 2019) Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada . ( Kuidas ja millal see markus eemaldada? )

Mihai I ( 26. oktoober 1921 ? 5. detsember 2017 ) oli Rumeenia kuningas, kes valitses aastatel 1927 ? 1930 ja 1940 ? 1947 .

Mihai oli kuningas Carol II poeg. Ta sai kuningaks parast oma vanaisa Ferdinandi surma, sest Ferdinand keeldus oma priiskavalt ja lodevalt elavat poega Carolit troonile lubamast. Ent 1930 . aastal pani Carol toime riigipoorde, kukutas oma poja ning haaras voimu enda katte. 1940. aastal kaotas Rumeenia Ungarile Transilvaania ja Bulgaariale lounapoolseid alasid ning Noukogude Liidule Moldova ja Pohja-Bukoviina . Seetottu muutus Caroli valitsus vaga ebapopulaarseks ning too pidi trooni taas pojale loovutama. Nuud asus Mihai ametlikult juba iseseisvalt valitsema, kuid tegeliku voimu sai endale saksameelne diktaator Ion Antonescu .

1944 . aastal otsustas Mihai Rumeenia Saksa-meelse re?iimi kukutada, sest oli selge, et soda kaotatakse. Ta vangistas Antonescu ning kuulutas Saksamaale soja. Saksamaal moodustatud Horia Sima rahvuslik eksiilvalitsus utles oma uleskutses sel puhul: Kuningas Michael tootab rahu. Toeliselt ei tahenda see rahu muud kui Rumeenia okupeerimist Noukogude armee poolt ja seega Rumeenia bol?eviseerimist ning rumeenia rahva orjastamist ja havitamist. See on alatu vale, et inglased ja ameeriklased olevat taganud Rumeenia iseseisvuse, sest tegelikult on nad meie maa ammugi Stalinile lubanud. ... Juba praegu seisab kuninga Michaeli jaoks lennuk valmis, et teda oigel ajal valismaale viia ^[1] .

Novembris 1947 kulastas Mihai Londonit , kus ta kais printsess Elizabethi (tulevase Inglismaa kuninganna Elizabeth II) ning Kreeka ja Taani printsi Philipi abielu solmimisel. Seal tutvus ta Bourbon-Parma printsessi Anne'iga , kellest sai hiljem tema abikaasa. Kuningas lukkas tagasi koik varjupaigapakkumised ning tuli Rumeeniasse tagasi.

Kommunistlikus riigis polnud kuningale moistagi kohta. 30. detsembril 1947, valmistudes uusaastapidustusteks Sinaias Pele?i lossis, kutsusid Rumeenia kommunistide juhid Petru Groza ja Gheorghe Gheorghiu-Dej ta Bukaresti tagasi. Pealinnas Elisabeta lossi joudes markas ta, et seda umbritsesid Punaarmee rumeenlastest koosneva Tudor Vladimirescu diviisi sodurid. Lossis sundisid Groza ja Gheorghiu-Dej teda alla kirjutama eelnevalt valmis trukitud troonist loobumise aktile. Mihai ei saanud ka endale lojaalseid vagesid appi kutsuda, kuna telefoniliinid olid labi loigatud.

Mihai meenutas hiljem, et kui ta keeldus aktile alla kirjutamast, ahvardas Groza teda relvaga, ning ahvardas, et kui ta ei kuuletu, tapetakse valitsuse kasul ligi tuhat vangistatud opilast.

NKVD endine juht, kindralmajor Pavel Sudoplatov meenutas aga hiljem, et NSV Liidu asevalisminister Andrei Vo?inski pidas ise labiraakimisi Mihaiga troonist loobumise osas, lubades talle ka maksta Mehhikos pensioni.

Albaania liider Enver Hoxha aga meenutas hiljem, vestlustest Rumeenia kommunistide juhtidega, et Mihaid ei ahvardanud relvaga mitte Groza, vaid Gheorghiu-Dej ning nagu Nikita Hru?t?ov vaitis, lubati Mihail riigist lahkuda vaikese kaaskonnaga ja kogu soovitud varaga ning et Punaarmee umbritses lossi, et kaitsta seda kuningale lojaalsete vaeuksuste eest.

3. jaanuaril 1948 sunniti ta riigist lahkuma. Sama aasta martsis teatas ta, et tema toonist loobumise avaldus oli tehtud vagivalla ahvardusel, ning kasutas kuninga tiitlit eksiilis edasi.

Parast Caroli tagasiastumist 1940. aastal ei kohtunud Mihai temaga enam kunagi ning ka ta ise ei tahtnud oma isa naha, kuna too oli tema ema oma avalike armuafaaridega mitu korda habistanud. Mihai ei kainud 1953. aastal ka isa matustel.

10. juunil 1948 abiellus ta Ateenas Bourbon-Parma printsessi Annaga, kellest sai Rumeenia kuninganna Anne . Kuna Anna oli katoliiklane, palusid nad abiellumiseks onnistust paavst Pius XII-lt . Kui aga Mihai keeldus lubamast, et ta kasvatab lapsi katoliiklastena, sest see oli vastuolus 1923. aasta Rumeenia pohiseadusega, ei andnud paavst nousolekut ning katoliku kirik kuulutas nende abielu legaalseks alles 1966. aastal. Paaril sundis 5 tutart:

• Margarita (sundinud 1949 )
• Elena (sundinud 1950 )
• Irina (sundinud 1953 )
• Sophie (sundinud 1957 )
• Marina (sundinud 1964 )

Algul elasid Mihai ja Anne Firenzes , hiljem kolisid nad Lausanne'i , 1950. aastal Hampshire'i krahvkonda Inglismaal ja 1956. aastal tagasi ?veitsi Versoix'sse, kus nad elasid 45 aastat. Anne suri 1. augustil 2016.

1992 . aastal kulastas ta 44 aasta jarel taas oma kodumaad, kuid sai juba samal aastal taas sissesoidukeelu, sest toonast valitsust hirmutas kuninga suur populaarsus ning kardeti monarhia taastamist. 1997 . aastal Mihai kodakondsus taastati ning sellest ajast alates elas ta vaheldumisi ?veitsis ja Rumeenias.

Monarhia taastamist Mihai ei taotlenud, seda enam, et tal polnud uhtegi poega. 30. detsembril 2007 , troonist loobumise 60. aastapaeval, kirjutas Mihai alla Rumeenia kuningliku perekonna alusreeglitele, millega ta maaras trooniparijaks printsess Margareta ning andis talle Rumeenia kroonprintsessi ning Rumeenia krooni hooldaja tiitli. Uhtlasi palus ta Rumeenia parlamenti monarhia voimaliku taastamise korral loobuda Saali oigust jargivast troonijarglusest. Uued alusreeglid ei ole Rumeenia kuningriigi pohiseaduse alusel siduvad, kuni puudub Rumeenia kuningliku parlamendi heakskiit. Samuti soltub Rumeenia kuningliku parlamendi valikust Hohenzollern-Sigmaringenite troonijarglus.

2. martsil 2016 tombus Mihai avalikust elust tagasi. Varem sel aastal oli tal diagnoositud krooniline leukeemia ja kartsinoom .

Mihai suri 5. detsembril 2017 oma kodus ?veitsis Aubonne'is. Ta oli viimane enne Teist maailmasoda valitsenud riigipea.

Tunnustus [ muuda | muuda lahteteksti ]

• 1945 ? Voidu orden

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]