한국   대만   중국   일본 
Michael IX Palaiologos ? Vikipeedia Mine sisu juurde

Michael IX Palaiologos

Allikas: Vikipeedia
Michael IX Dukas Angelos Komnenos Palaiologos
Michael IX Dukas Angelos Komnenos Palaiologos
15. sajandist parit portree Michael IX-st
Butsantsi kaaskeiser
Ametiaeg
21. mai 1294  ?  12. oktoober 1320
Eelnev Andronikos II Palaiologos (ainuvalitseja)
Jargnev Andronikos II Palaiologos ja Andronikos III Palaiologos
Isikuandmed
Sunniaeg 17. aprill 1277
Konstantinoopol , Butsants (tanapaeva Istanbul , Turgi )
Surmaaeg 12. oktoober 1320 (43)
Thessaloniki
Abikaasa Maria (Rita)
Vanemad Andronikos II Palaiologos ja Ungari Anna
Lapsed

Michael IX Palaiologos (kreeka keeles Μιχα?λ Δο?κα? ?γγελο? Κομνην?? Παλαιολ?γο? ( Mikha?l Doukas Angelos Komn?nos Palaiologos); ladinparaselt Palaeologus ; 17. aprill 1277 ? 12. oktoober 1320 ) oli Butsantsi keisririigi kaaskeiser oma isa Andronikos II Palaiologose korval 1294 . aastast ning 1316 . aastast lisaks isale ka oma poja Andronikos III Palaiologosega kuni oma surmani. Andronikos II ja Michael IX valitsesid kui vordsed keisrid, molemad kasutasid tiitlit autokrator .

Michael IX oli laitmatu moraaliga ning isale hea abiline. Ta oli tuntud oma julguse poolest. Tegemist oli energilise soduriga, kes oli valmis tooma isiklikke ohvreid oma vagede julgustamiseks. Tema kohta on katalaan Ramon Muntaner oelnud: "Keiser Michael oli uks julgemaid ruutleid maailmas". Sellele vaatamata oli Michael IX halb vaejuht ning vottis vastu mitmeid suuri kaotusi, millele aitas kaasa ka Butsantsi sojavae kehv olukord.

Michael IX oli ainus Palaiologoste dunastiast keiser, kes suri enne oma isa. Tema enneaegne surm 43-aastaselt oli tingitud leinast. Michaeli vanem poeg Andronikos III oli kogemata kaskinud morvata oma noorema venna Manueli. Butsantslaste malestusse jai Michael IX Palaiologos vaga isanda ja tegusa keisrina.

Sund ja noorpolv [ muuda | muuda lahteteksti ]

Andronikos II ja Michael IX hobedasel basiliskonil

Michael IX Palaiologos oli Butsantsi keisri Andronikos II Palaiologose ja Ungari Anna vanim poeg [1] . Michael sundis 1277 . aasta 17. aprillil , ulestousmispuhade keskpaeval, millesse rahvas suhtus kui imesse [2] [3] [4] . Keiser Andronikos II armastas vaga oma esmasundinut ning poeg oli talle lohutuseks parast keisrinna Anna surma 1281 . aastal [3] . Andronikosel ja Annal oli lisaks Michaelile vaid uks poeg Konstantinos, kes sundis vahemikus 1278 ? 1281 [5] [6] .

Andronikos II kuulutas oma poja juba veidi enne keiser Michael VIII surma 1282 . aastal kaaskeisriks [7] . See kinnitati ule Michael IX taisealiseks saades. Patriarh Ioannis XII kroonis Michael IX 1294 . aasta 21. mail Hagia Sophias . Jargnevate aastate jooksul usaldas Andronikos II oma pojale nii sise- kui valisvaenlaste vastu sodimise. [2]

Sojategevus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Andronikos II ja Michael IX valitsemise ajal seisis Butsants silmitsi paljude vaenlastega, kuid vahendeid nende torjumiseks polnud, mistottu laks riik igale ohule vastu olma tervikliku plaanita. Samal ajal hoivasid turklased-seld?ukid viimased Butsantsi Vaike-Aasia alad, ilma et Konstantinoopol oleks moistnud turklaste ohu tosisust.

Michael IX on nimetatud erakordselt vapraks sojameheks, kuid vaga viletsaks vaepealikuks. Lahinguvaljal soovis ta esimesel voimalusel voitlusesse viskuda, mille tulemusena jai sojavagi tihti juhita. See pohjustas pidevalt Butsantsi vagede luuasaamisi. [8]

Turklased [ muuda | muuda lahteteksti ]

Michael IX isa, keiser Andronikos II jattis ohust hoolimata Vaike-Aasia tahelepanuta. Selle asemel keskenduti sisepoliitikale ja Euroopale. [8]

Lisaks ruusteretkede korraldamisele Butsantsi asusid paljud turklased ka keisririigi aladele elama. Kreeklastest elanikkond osutas neile vahe vastupanu. Alles 1290 . aastal otsustas keiser Andronikos II hakata Vaike-Aasias aktiivselt tegutsema. Keiser kolis sinna elama ning jattis osaliselt riigi juhtimise Michael IX-le. Juba 1293 . aastal poordus Andronikos, olles kuulnud oma venna Konstantinose vaidetavast vandenous, pealinna tagasi. [9]

Butsants taastas turklaste vastu luhiajaliselt akritoi (sodurid-asunikud, kes vastutavad oma territooriumi kaitsmise eest) susteemi. Peagi allutati nad massumeelsuse tottu Alexios Philanthropenose voimu alla. See vaejuht oli oma turklaste poliitikas edukas ning torjus nad tagasi Meandrist kaugemale. 1295 . aastal hakkas Philantrhopenos oma vagede ja kohalike kreeklaste toel keisri vastu massama. Ta ei suutnud teisi vaejuhte kaasata ning ta vangistati enne ulestousu eskaleerumist. [9]

1298 . aastal maarati turklastega voitlust juhtima Johannes Tarchaniotes . Hoolimata tema sumpaatiast arseniitide vastu saavutas ta keisri usalduse ning sai oma vagedele taiendusi. Siiski pidi Tarchaniotes patriarhi ja ohvitseride vastuseisu tottu ametist usna ruttu lahkuma. [10] Teda asendasid teised vaejuhid, keda on kirjeldatud pigem keskparastena ning nad ei saavutanud erilisi tulemusi turklaste vastu. Lisaks padevate ohvitseride puudumisele oli Andronikos II raskusi sodurite leidmisega, sest palgasodurid lahkusid enamasti teenistusest saamata palga tottu. [9]

Samal ajal hoidis 2000-meheline alaanide ruhma Bituunias Sangriose joe piiri, kuid Bapheuse lahingus kaotati edasitungivatele turklastele. Lahingu jarel laastasid sissetungijad maapiirkonnad ning elanikud pogenesid Euroopasse. 1304 . aastal said Progonos Sgourose juhitud butsantslased taas luua, millega kinnitati keisririigi jouetust turklaste vastu. [11] Ainult valine abi vois paasta Butsantsi valdused Aasias. Esmalt palus Andronikos II abi Parsia Ilkhanaadi valitsejalt Mahmud Ghazan khaanilt , kuid ta suri 1304 . aastal. Andronikos II tegi 1305 . aastal uue pakkumise tema jareltulijale. Kuigi mongolid lubasid saata 40 000 meest turklaste vastu, oli ajaloolase Georgios Pachymerese andmetel nende kontaktide ainsaks tulemuseks see, et turklased vallutasid veel uhe Butsantsi kindluse. Sellega tahtsid turklased neid liidukatseid nurjata. See uus kaotus katkestas Nikaia ja Nikomeedia vahelise otsetee. [10]

1305 . aastal, mil tapeti Katalaani kompanii juhid, alustasid nad Traakia roovimist ja ruustamist. Nende eesmark oli votta Gallipoli poolsaare ule kontroll ning muuta see hispaanlaste kontrollitavaks territooriumiks, mida juhiks Berenguer VI de Entenza . Kuigi kompanii juhid olid korvaldatud, ei suutnud Michael IX neid voita. [12] Katalaanidel onnestus Euroopasse smuugeldada 2000 turklast, kes uhinesid ruustamisega. Katalaanid ise kull lahkusid, ent turklased jaid poolsaarele. [13] Alles 1312 . aastal suutis Butsants serblaste toel purustada turklaste vaed Gallipoli poolsaarel [14] .

Butsants ja Anatoolia 1300. aasta paiku

Magnesia 1302 [ muuda | muuda lahteteksti ]

1302 . aasta varakevadel juhtis Michael oma esimest kampaaniat turklaste vastu. Georgios Parchymerise jargi oli Michael end juba ammu tahtnud lahingus toestada, mistottu oli ta selle voimaluse ule vaga uhke. [15] Tema juhtimise alla koguti kuni 16 000 sodurit [16] , kellest 10 000 olid alaanidest palgasodurid [17] [18] . Alaanid aga ruustasid vordse innuga nii turklaste kui kreeklaste linnu. Michael IX rajas oma laagri Magnesiasse (tanapaeva Manisa , Turgi), mitte kaugel Smyrnast (tanapaeva  ?zmir ), kus toimus antiikajal suur lahing Rooma vabariigi ja Seleukiidide impeeriumi vahel. Michael, nahes oma meeste madalat moraali ning arvestades asjaolu, et turklased olid esimesel kokkuporkel hoivanud juba koik soodsad positsioonid ? umbritsevate magede tipud ja metsades asunud varjendid ?, ei julgenud esimesena runnakut alustada, sest tema vagi oleks holpsasti tagasi surutud. Teine pohjus, miks noor keiser andis initsiatiivi turklastele, olid probleemid tema enda armees. Tema palgasodurid ei soovinud kaske taita ning Nikephoros Gregorase on oelnud: “…tihti laksid nad ilma igasuguse korralduseta jahti pidama ning havitasid roomlaste valdusi rohkem kui ilmselgete vaenlaste omi." [17]

Samal ajal kasutasid turklased voimalust ning laskusid magedest alla. Michael IX kaskis meestel valmistuda lahinguks, ent sodurid ei kuulanud teda, vaid motlesid ainult pogenemisele. Nikephoros Gregoras meenutab seda nii: “Meie omad ei oodanud vaenlase esimest runnakut ara, vaid taganesid, kondides vaikse sammuga, tagalas barbarid, kes jargnesid neile ning panid oma laagri vaga lahedale pusti. Meie omad ei nainud isegi vaenlase suurust; argpukslikkuses juhtus nendega see, mis juhtub joodikutega: joodik ei nae seda, mis tegelikult on, vaid kujutab ette midagi muud… Enne, kui vaenlased neid runnata jouavad, jooksevad nad juba ise oma argusest ara… Keiser, nahes, et massagetid (s.t alaanid) pogenevad ja suutmata vaheste soduritega barbaritele vastu panna, lukustas end koige tugevamasse kindlusesse ? Magnesiasse ?, ja piirdus vaid vaatamisega, kuidas see loppeb. Massagetid joudsid Hellesponti , havitades seal koik kristlaste pollud, ning suundusid edasi Euroopasse." [17]

Teiste allikate jargi naitas keiser ules hammastavat passiivsust. Selle strateegia ja palga puudumise tottu lahkusid alaanid jark-jargult teenistusest. Samal ajal deserteerusid ka paljud kreeklased. Seejarel otsustas Michael IX Magnesiast oma soduritega lahkuda. Neile jargnesid ka paljud elanikud, keda jalitavad turklased kimbutasid ja koguni tapsid. Need, kes Euroopasse joudsid, moodustasid suuri pogenikeruhmi. [9]

Parast luuasaamist ning luhikest Magnesiast viibimist, suundus Michael IX Pergamoni [16] ja seejarel Adramyttionisse , kus ta vottis vastu uue, 1303 . aasta ning suveks joudis ta Kyzikose linna. Michael ei andnud alla ning proovis koguda uut sojavage. Ent selleks ajaks olid turklased juba vallutanud Sangriose piirkonna , Sakarya joe alamjooksul ning kreeklasi loodi Nikomeedia lahedase Bafheuse linna all ( 27. juuli 1303 ). Sai selgeks, et Butsants oli soja kaotanud. Koigele lisaks haigestus Michael IX tosiselt [19] , Pegai kindlusesse joudes ei suutnud ta jatkata ja ta jai sinna. Paljud uskusid, et noor keiser ei taastu sellest. Surev Michael pidi pealt vaatama, kuidas vallutajad Butsantsi maid kuni Egeuse rannikuni jagasid. Aasta hiljem, 24. oktoobril 1304 , vallutas Turgi vaejuht Aydin Ephesose linna ja luhiajaliselt ka Rhodose saare . [20]

Michaeli IX tervis paranes alles 1304 . aasta jaanuariks, mil ta sai viimaks kindlusest lahkuda ning naasta Konstantinoopolisse koos oma naise Ritaga. Naine oli parast kuuldusi mehe haigestumisest Pegaisse kiirustanud ning kogu haigusperioodi oma abikaasale puhendunud. [19]

Skafida joe lahinf 1304

Skafida 1304 [ muuda | muuda lahteteksti ]

Aastatel 1303 ? 1304 tungis Bulgaaria tsaar Todor Svetoslav Ida- Traakiasse . Samal ajal oli Michael IX seotud massulise Kataloonia kompaniiga , mille liider Roger di Flor keeldus bulgaarlaste vastu voitlemast, kui Butsants kokkulepitud summat ei maksa. Katalaanide ja bulgaarlaste uhinemise valtimiseks jagas Michael IX armee juhtimise kogenud vaejuhi Michael Glaberiga ent viimane haigestus enne otsustavat lahingut ning ta eemaldati sojavae juhtimisest. Selleks ajaks oi Bulgaarial onnestunud vallutada Musta mere aarsed kindlused Kopsis , Kryn, Meglij, Vereya, Diavena, Ichera, Mikren, Sliven , Sotir, Pyrgitsion, Diampol, Ktenia, Debelt , Rusokastro , Lardea , Markellai , Aetos , Mesambria , Anchialos , Pyrgos , Apolania ja Ahtopol . Siiski kujunesid edasised sundmused esialgu Butsantsile soodsateks. [21]

Michael IX voitis vaenlasi mitmetes lahingutes, mille jarel paljud bulgaarlaste vallutatud kindlused ilma voitluseta butsantslastele alistusid. Konstantinoopolis avaldasid Michaeli edusammud muljet. Patriarh Athanasios I avaldas uhe jutluse kaigus keisri kohta kiidusonu ning tunnustas tema voite. [21] Uhes paneguurikas (pidulik ulistuskone) ulistab tundmatu luuletaja Butsantsi armee toonaseid voite [22] .

1304 . aasta varasugisel laksid butsantslased runnakule ning vaenutsevad armeed kohtusid Skafida joe aares. Lahingu alguses oli Michaelil, kes voitles vapralt eesrindel, vaenlase ees eelis. Ta sundis bulgaarlasi taganema mooda teed Apollonia poole, ent ei suutnud oma sodureid jalituseks ules kutta. Butsantslaste ja pogenevate bulgaarlaste vahele jai sugav ja keeriseline Skafida jogi, mille ainsa silla olid bulgaarlased enne lahingut kahjustanud. Butsantslased asusid silda suure rahvahulgana uletama, kuid sild varises kokku. Paljud sodurid uppusid, ulejaanud hakkasid paanitsema. Sellel hetkel poordusid bulgaarlased tagasi sillale ning votsid lahingus voidu. [20]

Mitusada butsantslast voeti vangi. Lunaraha maksmiseks, et vange vabastada, ning uue armee moodustamiseks olid Michael IX ja Andronikos II sunnitud oma ehteid maha muuma. Vaheldauva eduga jatkus soda veel kuni 1307 . aastani, mil solmiti Butsantsile ebasoodne rahu, mis pusis jargnevad 15 aastat. Kokkuleppe jargi andis Michael IX oma tutre Theodora tsaar Todor Svetoslavile naiseks. [20]

"Roger de Flori sisenemine Konstantinoopolisse". Jose Moreno Carbonero maal, 1888; Palacio del Senado, Hispaania

Katalaani kompanii [ muuda | muuda lahteteksti ]

Michaeli isa Andronikos II valitsusajal sattus sojandus kokkuhoiupoliitika sihtmargiks [8] . Lisaks oli Butsantsi armee vahenenud ka paljude sojaliste ebaonnestumiste tulemusena. Andronikos proovis votta sojategevuse huvanguks kasutusele kirikuvarad, ent kohtas tugevat vaimulike vastuseisu. Vaike-Aasias puudsid erinevad piirkonnad kaitsta end nii hasti kui voimalik, ent see osutus raskeks. [14]

Andronikos II hinnangul oli sojaolukorras odavam palgata valismaiseid palgasodureid. Koige sobivamateks pidas ta Euroopas kuulsaid Kataloonia raskelt relvastatud jalavaelasi. [8] Parast 1302 . aastal Freidrich II (voi III) ja Charles I d’Anjou vahel solmitud rahu oli vaeosa jaanud ilma missioonita [14] . Kataloonlasi juhtis saksa juurtega sitsiillane Roger de Flor . Otsus tundus igati kasulik, sest neid metsikuid ja hastirelvastatud voitlejaid nahti voimekate pealinna kaitsjatena. [23] Teiste allikate kohaselt pakkus Roger de Flor, kuuldes Butsantsi katastroofilisest olukorrast, ise oma teenuseid keisrile ning Andronikos II noustus katalaanide koikide tingimustega [24] . Igal juhul palgati nad suue tasu eest [8] .

Kataloonlased saabusid Konstantinoopolisse 1303 . aastal. Vagi koosnes tuhande viiesajast ruutlist ja ratsanikust ning paarist tuhandest kergelt relvastatud jalavaelasest. Vaidetavalt ehmus keiser tosiselt seda hirmuaratavat vage nahes. [8] Roger de Florile pakuti ka keisri teismelise oetutre Maria (kukutatud Bulgaaria tsaari Ivan Asen III tutar [25] ) katt. Nende pulmaool valjusid katalaanide pidustused kontrolli alt. [23] Linnas puhkesid kohe kaklused ja vaiksema lahingu mootu kokkuporked kataloonlaste ja Konstantinoopolis elanud genovalaste vahel [8] . Vagistamised, ruustamised ja morvad kestsid paevi. Mitu tuhat genovalast tapeti enne, kui Roger andis kasu oma meestel peatuda. See sundmus kujunes eelprooviks sellele, mis ees ootas. [23]

Andronikos II otsustas sundmuste tottu oma abivae kiirelt pealinnast minema saata. Neile maksti lubatud raha ette ning saadeti Vaike-Aasiasse turklaste vastu. [8] Esmalt saadeti nad vaikse Butsantsi vaekontingendi saatel Kuprosele , et seal valmistuda kampaaniaks turklaste vastu [24] . Katalaanide pealetung oli valkkiire ja tohus, mis toestab, et turklastele oli voimalik organiseeritud jouga vastu astuda [26] . Kompanii saavutas peagi turklaste ule suure voidu. Moned allikad viitavad sellele, et suhteliselt vaikesearvuline palgasodurite vagi purustas viiekumnetuhandelise turklaste sojavae [8] . Kuigi katalaanid joudsid Kiliikia Armeenia kuningriigi piirini, kujunes nende saavutatud edu luhiajaliseks [14] . Parast kompanii lahkumist vallutasid turklased need alad tagasi [27] .

Edasine kujunes Butsantsi jaoks katastroofiks. Edust joovastunud palgasodurid noudsid keisrilt suisa terroriseerides lisaraha. Kohe raha saamata asusid nad varjamatult keisririigi alasid roovima ning moodustasid Butsantsi aladele sisuliselt oma soltumatu valduse. [8]

Nende valitseja ja tooandja, Andronikos II kasust hoolimata jatkasid katalaanid oma ruustamisi [23] . Butsants oli seega sunnitud sodima oma enda abivaega. Voitlus Kataloonia kompaniiga kestis aastaid ning sellele kulus kokkuvottes rohkem ressursse, kui oleks noudnud regulaararmee ulalpidamine. [8] Roger poordus kompaniiga raha saamiseks Magnesia linna, kuid linnavaravad olid neile suletud [27] . Katalaanid plaanisid alustada linna piiramist, ent keiser kutsus vae Euroopasse bulgaarlastega voitlema [14] . Bulgaarlased, kes olid vabanenud mongolite eestkoste alt, tungisid Todor Svetoslavi juhtimisel keisririigi aladele. Parast esialgset luuasaamist onnestus Michael IX bulgaarlasi voita, ent ohtu sellega ei korvaldatud. [9]

Butsantslased aga keeldusid katalaanidega koos voitlemast [12] . 1305 . aasta kevadel pidas Michael IX isa Andronikos II korraldusel Adrianoopolis labiraakimisi massumeelse Kataloonia kompanii juhi Roger de Floriga . Nikephoros Gregorase sonul puudis Roger mangida ebaausat mangu: ta ruustas kreeklaste asulaid; noudis, et talle antaks kogu Anatoolia territoorium koos saarte ja sissetulekutega ning oigus jagada oma laani vasallidele; pidada isiklikku sojavage; lisaks noudis ta oma soduritele 100 000 kulla suurust palka ja pressis Butsantsilt veel 300 000 uhikut kulda valja. [16] [28] [29] Vordluseks voib tuua selle, et Andronikos II ja Andronikos III vahelise kodusoja ajal vajas Andronikos Noorem oma armee ulalpidamiseks vaid 45 000 uhikut kulda [16] [30] . Kokkuleppele jouti 1305 . aastal ning Roger de Flor noustus naasma Vaike-Aasiasse [12] . Enne lahkumist kutsus Michael IX Roger de Flori ning moned tema lahedased sobrad Adrianoopolisse soomingule. Ajaloolase Georgios Pachymerese sonul tapsid Michaelile ustavaded alaanid soomise ajal Rogeri ja teised kulalised seal samas laua taga istudes. Kuigi kompanii juhi olid korvaldatud, laks aega, enne kui need vaed loplikult Butsantsi aladelt lahkusid. [23]

Roger de Flori tapmisel olid markimisvaarsed tagajarjed. Katalaanid lahkusid keisri teenistusest ning alustasid Traakia roovimist ja ruustamist. Nende eesmark oli votta Gallipoli poolsaare ule kontroll ning muuta see hispaanlaste kontrollitavaks territooriumiks, mida juhiks Berenguer VI de Entenza . Kuigi kompanii juhid olid korvaldatud, ei suutnud Michael IX neid voita. [12]

Kompanii uus juht kaitus nagu iseseisev monarh ning saatis Konstantinoopolisse etiketi kohaselt uhke saatkonna [16] [28] . Andronikos II , kes ei soovinud soda, pidi saatkonna ees vabandama ning veenma neid selles, et Roger de Flori ei tapetud tema kasul. Kuid vihased katalaanid ei soovinud seda uskuda. Nad liitusid hoopis turklastega. [16]

Katalaanidel onnestus Euroopasse smuugeldada 2000 turklast, kes uhinesid ruustamisega [13] . Peagi muutus Traakia laastatud maaks. Katalaanid lahkusid sealt alles 1308 . aastal, mil neile ei jatkunud seal enam toitu. [14]

Apros 1305 [ muuda | muuda lahteteksti ]

Michael IX kogus katalaanide vastu kokku koik Makedoonia ja Traakia rugemendid, alaanide ratsavae ja umbes 1000 tourkopouloi 'st (ristitud turklased; otsetolkes “turklaste pojad"). Selle vaega suundus ta Aprose kindluse (endise nimega Theodosiopolis) poole, millest itta jaav tasandik oli vaenlaste kaes. [16] [31] Kokku oli Michael IX juhtimise all umbes 14 000 meest (teiste allikate jargi 40 000) [16] , kes seisid 5000?6000 katalaani ja monesaja turklase vastu [31] .

Moned paevad hiljem teatasid maakuulajad, et vaenlased on lahedal. Keiser Michael andis korraldused lahinguks valmistuda. Kuna vaenlane oli rivistunud kolme faalanksisse , tegutsesid butsantslased samamoodi. Butsantsi vasaktiiva moodustasid turklased ja alaanid, paremal olid valitud traakia ja makedoonia ratsanikud ning keskel ulejaanud ratsa- ja jalavagi. Keiser soitis vagede vahel ringi ning julgustas neid voitluseks. Paikesetousul rivistusid vaenupooled oma vaed vastamisi. [31]

Lahingusignaali kolades tormasid katalaanid voitlusesse huuetega “ Aragon !" ja “ Puha Georgios !" [32] . Turklased ja alaanid aga lahkusid ootamatult lahinguvaljalt ning see vottis butsantslastelt kogu julguse. Kirjelduste jargi poordus Michael IX, nahes segaduse levimist vagedes, pisarates oma meeste poole ja palus voitlust jatkata. Ent keisrit ei kuulatud ning butsantslased jooksid tagasi vaatamata laiali. Vaid umbes sada ruutlit jai keisri juurde. Suurem osa pogenevast jalavaest sai jalitavatelt katalaanidelt luua. [33]

Nahes seda meeleheitlikku olukorda, tormas keiser Michael ohtlikku voitlusesse, habistades sellega oma pogenevaid sodureid. Michael poordus oma vaheste voitluskaasaste poole ning utles: “Nuud on aeg, mil surm on parem kui elu ning elu on hullem kui surm." Parast seda tormas keiser vaenlase poole ning asus kohe ettejuhtuvaid katalaane tapma. See tekitas vaenlase ridades markimisvaarset segadust. Peagi sai aga keisri hobuna noolerahes surma, millega sattus Michael ohtlikku situatsiooni. Uks keisri meestest loovutas oma hobuse valitsejale, paastes sellega Michaeli elu. [31]

Michael IX taandus Didymoteichosse , kus kohtus isa Andronikos II -ga. Viimane tegi pojale pika ja karmi noomituse selle eest, et poeg end asjatult eluohtlikku olukorda pani. [28] [31]

Samal ajal halvenes olukord Vaike-Aasias, kus turklastel onnestus 1307 . aastal katkestada Nikomeedia ja Nikaia vaheline otseuhendus [20] .

Katalaanide edasine saatus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Katalaanid solmisid 1308 . aastal kokkuleppe ladinlastega, kes taaselustasid plaani vallutada Konstantinoopol . Sellele vaatamata rikkusid nad seda ning asusid ruustama Johannes II Dukase juhitud Tessaaliat. Nad lopetasid alles aasta parast ning votsid suuna Ateena poole [34] , mis toona kuulus prantsuse ristisodijatele [23] . 1311 . aastal alistati Ateena hertsogiriigi vaed ning riik voeti 80 aastaks ule [34] . Katalaanide lahkumine piirkonnast nurjas ka ladinlaste plaanid, kelle unistus vallutada taas Konstantinoopol muutus uha ebatoenaolisemaks [35] . Seega jai Katalaani kompanii veel aastakumneteks Konstantinoopolile probleemiks [23] .

Katalaanide ruustamine jattis Butsantsi keisririigi varemeisse ning see ei voimaldanud Vaike-Aasiat tagasi vallutada. Turklased aga jatkasid kohe parast Katalaani kompanii lahkumist oma vallutusi. Butsants pidi lisaks loobuma 1307 . aastal mitmetest linnadest Bulgaaria kasuks. Butsantsi ajaloolaste sonul oli Traakia muutunud “skuutide korbeks". Riigi rahaline seis oli veelgi halvem, kui enne katalaanide tulekut. Ajaloolased hindavad, et keiser andis kompaniile ligi miljon hypepyron 'it, mida on palju rohkem, kui oli Butsantsi aastane sissetulek. [35] Sellise kulutuse katmiseks tuli Butsantsi raha uuesti 1304 . aastal devalveerida. Andronikos suurendas veelgi makse. Loodi ka uusi makse, et katalaane rahastada. [10]

Turklaste kindlus Traakias [ muuda | muuda lahteteksti ]

Parast katalaanide lahkumist 1314 . aastal sattus Traakia turklaste ruustamise alla. Varem olid nad ruustanud koos katalaanidega Makedooniat ja Kesk-Kreekat. Saagiga Anatooliasse naastes palusid nad luba labida Butsantsi alasid, mida Andronikos II neile ka voimaldas, ent kuuldes vaheste turklaste suurest sojasaagist, otsustas ta ilma ette teatamata neile kallale tungida ja sojasaak endale votta. See plaan aga ebaonnestus Butsantsi vaejuhtide hooletuse ning liiga aeglase ja avatud runnaku tottu. Butsantslaste plaanist aru saades vallutasid nad esimese ettejuhtuva Butsantsi kindluse ning seadsid end seal sisse. Vaike-Aasiast abi saanuna hakkasid nad keisririiki ruustama. [36]

Michael IX tuli hakata koguma uut armeed, kuhu varvati koiki, keda saadi. Armee enamuse moodustasid Butsantsi talupojad. Selle vaega asuti turklaste tugipunkti piirama. Butsantslased olid oma edus kindlad, sest turklastel oli koigest 1300 ratsavaelast ja 800 jalavaelast. [36] Kuid Butsantsi talupojad, nahes turklaste ratsavage, jooksid kohe laiali. Seejarel lagunes ka ulejaanud Michael IX vagi. Kui keiser proovis mingisugust korda luua, ei kuulanud teda enam keegi. Michael IX pogenes meeleheites, pisarates ja raevununa. Kirjelduste jargi motles ta vaid, et tegu on jumala kattemaksuga vanade ja uute pattude eest. Paljud Butsantsi aadlikud langesid koos keisririigi riigikassaga, keiserliku krooni ja telgiga turklaste katte. Turklaste vaejuht Halil asetas voidu jarel Butsantsi basileuse krooni omale pahe. [37]

Olukorra paastis noor ja andekas vaejuht Philes Palaiologos , kes palus keisrilt luba alustada iseseisvalt uute vagede varbamist ja minna nendega turklaste vastu. Kehaehituselt nork, ent tahtejouline Philes, valinud valja vaikse, kuid koige voitlusvoimelisematest meestest koosneva uksuse, purustas Xirogypsuse joe aares 1200 turklast, kes olid naasmas varske sojasaagiga oma kindlusesse. Parast seda, kui Genova solmis Butsantsiga liidu, sunniti ka kindlus keisririigile alistuma. [37]

Michael IX vaejuhina [ muuda | muuda lahteteksti ]

Keiser Andronikos II lammutas suures osas oma valitsemise ajal Butsantsi sojavae. Ta pidas regulaararmee ulalpidamist pohjendamatult kalliks ning ebaotstarbeliseks. [38] [39] [30] Keisri hinnangul vois regulaararmee ulesandeid taita sama edukalt ja odavamalt ka palgaarmee. Vajalikud sammud viidi ellu ning peagi oli Butsantsi oma armee kaotatud ning riiki kaitsesid valismaalastest palgasodurid. Butsantsi vaejuhid ei suutnud aga oma uute sodurite argust, ahnust ja massumeelsust ohjeldada, mis mitmel juhul muutus keisririigile endale otseselt kahjulikuks. [40]

Michael IX allus kuulekalt oma isale, kuid ta ei suutnud uue armeega olulisi voite saavutada. Michael IX alluvuses saavutas ainsana suure voidu Philes Palaiologos, kes loobus ka taielikult palgasoduritest ja talupoegadest. Michael IX sojalised ebaonnestumised ei tulnud ilmselt tema oskamatusest, vaid olid pigem Andronikos II hukatuslike reformide paratamatud tagajarjed. [28] [36]

Eraelu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Andronikos III Palaiologos

Perekond [ muuda | muuda lahteteksti ]

1288 . aastal kihlus Michael IX  Catherine de Valois-Courtenayga , kes oli Ladina keisri tiitli parija [29] [16] . Abielu pakkus valja keiser Andronikos II, korvaldamaks ohtu, et ladinlased asuvad enda keisririiki taastama. Teiseks soovis ta sellega parandada suhteid paavsti ja teiste Euroopa monarhidega, kes ahvardasid alustada uut ristisoda Butsantsi vastu. Parast mitmeid aastaid kestnud labiraakimisi ning Prantsuse kuninga vastuseisu loobuti 1295. aastal liidust, mil Michael IX oli juba abielus. [41]

Andronikos II-l oli Michael IX jaoks valikus lisaks Catherine de Courtenayle veel mitmu kandidaati. Naiteks saadeti abieluettepanekud Sitsiilia ja Kuprose oukondadesse. Mingil ajal arvati, et Michael abiellub Sitsiilia kuninga Frederick III (voi II) oe Yolandaga, kuid seda ei juhtunud. Lisaks pakkus Epeirose despoot Nikephoros I Komnenos Dukas Michaelile oma tutart Thamarat, kuid seegi ei joudnud sonadest kaugemale. [41]

Viimaks saatis keiser Andronikos II saatkonna kuningas Levon II jutule Kiliikia Armeenia kuningriiki . Kuigi esimene saatkond sattus piraatide katte ning nad kohale ei joudnud, saatis keiser peagi uue teele, mida juhtisid Theodoros Metochites ja patriarh Ioannis XII . [41] Nende eesmark oli paluda kuninga tutre Rita katt. Levon II-ga jouti kokkuleppele ning saatkond naasis Konstantinoopolisse koos printsess Ritaga. 1294 . aasta 16. jaanuaril solmiti  Hagia Sophias [42] Michael IX ja Rita, kelle nimeks Butsantsis sai Maria, abielu [2] [19] [41] . Molemad olid toona 16-aastased. Paaril sundis kaks poega ja kaks tutart. [43]

Michaeli ema oli Ungari kuninga Istvan V tutar Anna. Andronikos II abiellus temaga 1272 . aasta 8. novembril . [47] Anna suri 1281 . aastal vaid 22-aastaselt. Kuigi see oli Andronikose isa Michael VIII korraldatud poliitiline abielu, oli see onnelik ning Andronikos oli vaga loodud oma abikaasa surmast.

Sellest abielust oli Michael IX uks vend: [48]

Keisrinna Irene

1284 . aastal abiellus Andronikos II diplomaatilistel kaalutlustel Montferrat ’ hertsogi William VII tutre Yolandaga (itaaliaparaselt Violante) [47] [23] . Abielu voimaldas Andronikosel kindlustada endale Tessaalia troon [48] . Tudruk, olles 11-aastane, saabus Konstantinoopolisse 1284 . aastal. Abielludes vottis ta vastu oigeusu ning tema nimeks sai Irene. Sellest abielust oli Michaelil viis poolvenda ja kaks poolode. [47] [23]

Lisaks oli Michael IX vahemalt kolm ebaseaduslikest suhetest sundinud poolode [47] .

Andronikos III Palaiologos ja Manuel Palaiologos [ muuda | muuda lahteteksti ]

Michael IX vanem poeg Andronikos (tulevane keiser Andronikos III) sai varakult juba despoodi tiitli ning keiser Andronikos II kavatses ta juba varakult trooniga siduda, et tagada dunastia jarjepidevus. Seda ta ka 1316 . aastal tegi, maarates Andronikos III oma teiseks kaasvalitsejaks Michael IX korval. Andronikos III osutus vaga ambitsioonikaks ning ta kartis, et jouab ainuvalitsemiseni vaga hilja. [47]

Noor Andronikos oli Konstantinoopolis skandaalselt kuulus oma armuseikluste poolest [8] . Uhte armukesse oli prints kiindunud rohkem kui oma abikaasasse ning ta veetis temaga enamik ohtuid. Andronikos Noorem muutus vaga armukadedaks ja kahtlustavaks. Ta arvas, et armukesel on tekkinud salaparane austaja. Prints lasi oma ihukaitsjatel naist jalgida ning andis kasu teised kosilased tappa. 1320 . aasta uhel pimedal ool laks aga Andronikose noorem vend Manuel selle armukese juurde. Ihukaitsjad, kes printsi ara ei tundnud, peksid ta surnuks. [8] [23] Kuigi ajaloolase David Vseviovi jargi oli Manuel vanem poeg [8] , siis teiste allikate jargi oli tegu siiski Michael IX teise pojaga. Poja kaotus oli Butsantsi allikate jargi Michael IX surma pohjus. Nende sundmuste jarel tousis trooniparijaks ja ainsaks kaasvalitsejaks Michael IX poeg Andronikos Noorem . [8] [50]

Suhteid keisrinna Irenega [ muuda | muuda lahteteksti ]

1281 . aastal suri keisrinna Anna ning keiser Andronikos II abiellus 1284 . aastal Montferrato Yolandaga, kes sai Butsantsis endale nimeks Irene. Michael IX ja tema vend Konstantinos olid vaid moned aastad nooremad kui nende kasuema. Irenes kujunes ambitsioonikas ja intriigitsev naine. Andronikosel ja Irenel sundis seitse last, kellest elama jaid Johannes Palaiologos (sundinud 1286 ), Theodoros Palaiologos (sundinud 1291 ), Demetrios Palaiologos (sundinud 1297 ) ja tutar Simonis Palaiologina (sundinud 1294 ). [5] [6] Irene polnud rahul, et tema kasupoeg Michael IX parib ainuisikuliselt terve Butsantsi keisririigi . Keisrinna suhtus Michaeli polgusega ning puudis oma lapsi troonile tuua. [51]

Nikephoros Gregoras on kirjutanud, et Irene kais pidevalt Andronikos II peale, et keiser parandaks riigi, kas nende uhisele pojale voi jagaks riigi vordselt koigi laste vahel ara. Andronikos keeldus ning viitas, et ei saa rikkuda riigi sajandite pikkuseid traditsioone ja seaduseid. Keisrinna vihastas selle peale kohutavalt ning vihjas isegi abikaasale, et ei soovi elada, kui ei nae oma eluajal enda poegadel valjavaateid valitsemiseks. Keisrinna proovis Andronikost meelitada ka muud moodi. Naiteks proovis ta keelitada abikaasat oma voluvusega, hoides samal ajal end keisrile kattesaamatuna, kuid seegi ei onnestunud. [51]

Parast uht tuli abikaasaga, lahkus Irene koos poegadega Konstantinoopolist ning suundus Thessalonikisse . Keiserliku paari tuli loppes alles keisrinna surmaga 1317 . aastal. Enne surma habistas Irene end sellega, et raakis avalikult oma abielu intiimsetest ja habivaarsetest uksikasjadest. [20] [52]

Surm [ muuda | muuda lahteteksti ]

1319 . aasta oktoobris suundus Michael IX Thessalonikisse , sest isa Andronikos II oli maaranud ta lahendama tessaallaste ja pelasgide vahelist tuli, mis oli kestnud juba aastaid [53] . Michael taitis isa korralduse ning suundus koos abikaasa Mariaga sinna, kuigi vaidetavalt toona levis ettekuulutus, mille kohaselt oli Michael IX maaratud surema Thessalonikis. Allikate sonul muretses Michael ettekuulutuse parast vaga. [2]

Michael IX suri 1320 . aasta 2. oktoobril Thessalonikis [2] . Kaasaegsete sonul oli surma pohjuseks asjaolu, et samal ajal olid surnud jarjest tema tutar Anna ja poeg Manuel. Viimane tapeti kogemata tema vanema venna Andronikose kasul. Michael IX ei suutnud neid traagilisi teateid taluda ning suri. [43]

Nikephoros Gregoras kirjutab: Kui despoot Manuel suri oma haavadesse ja kuuldus sellest Thessalonikisse keiser Michael IX joudis, siis tabas see tema suda sugavamalt kui ukski nool, [---] mis mone aja parast viis ta hauda." [43]

Uhe teadmata nimega Butsantsi krooniku jargi maeti Michael IX Thessalonikisse [2] .

Kirik [ muuda | muuda lahteteksti ]

Hagios Demetrios Thessalonikis

Michael IX oli tuntud oma vagaduse ja kirikule puhendumise poolest. Oma elu viimasel perioodil, mil ta elas Thessalonikis , andis ta korralduse taastada Hagios Demetriose kirik (Thessaloniki kaitsepuhakule, puhale Demetriosele puhitsetud kirik), mille 1185 . aastal normannid peaaegu taielikult havitasid. [54]

Aastate jooksul andis Michael valja suurel hulgal kirikukorraldusi ehk krusobulle (kuldne pitser). Olulisemad on Ivironi ( 1310 ), Hilandari (marts 1305 ) ja Brontochioni kloostrite krusobullid, millest kaht esimest olid katalaanid enne Aprose lahingu kaotust kovasti ruustanud. [54] Michaeli valjaantud dokumentide jargi olid nende kloostrite mungad vabastatud paljudest maksudest ja loivudest, sealhulgas toidu ja joogi tarnimisest riigile [55] . Ivironi kloostri krusobullas markis Michael IX oma rolli riigis ja uhiskonnas kui “alamate uhiste huvangute eest seisev kaitsepuhak" [56] .

Vaata ka [ muuda | muuda lahteteksti ]

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

  1. ↑ Giannouli, Antonia; Constantinou, Stavroula; Parani, Maria G.; Beihammer, Alexander (2013). Court Ceremonies and Rituals of Power in Byzantium and the Medieval Mediterranean (inglise). Brill. ISBN   978-90-04-25815-0 .
  2. ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 "ХРОНИКА 8" . www.vostlit.info (vene). Востотчная Литература . Vaadatud 19. jaanuaril 2023 .
  3. ↑ 3,0 3,1 Pachymeris, Georgios (1984). Relations Histpriques (prantsuse). Pariis: Les Belle Lettres. Lk 99. ISBN   2-251-32230-2 .
  4. ↑ Failler, A. (2015). Sur un passage mutile de la Chronique breve de 1352 (prantsuse). Wayback Machine.
  5. ↑ 5,0 5,1 Gregoras, Nikephoros. Byzantine History, Book 6.2 (inglise).
  6. ↑ 6,0 6,1 Shafrov, G. M. (2011). Генеалогические таблицы по истории европейских государств. Издание 5 исправленное и дополненное (340 таблиц) [Genealogical tables on the history of European states. Edition 5 revised and supplemented (340 tables)] (vene). Moskva-Jekaterinburg.
  7. ↑ Hilsdale, Cecily J. (2014). Byzantine Art and Diplomacy in an Age of Decline . Cambridge University Press.
  8. ↑ 8,00 8,01 8,02 8,03 8,04 8,05 8,06 8,07 8,08 8,09 8,10 8,11 8,12 8,13 8,14 Vseviov, David (2004). "Andronikos II Palaiologos". Butsantsi keisrid. Valitsejad purpuris . Tallinn: Kunst. Lk 440?446. ISBN   9789949437757 .
  9. ↑ 9,0 9,1 9,2 9,3 9,4 Pachymeris, Georgios (1855). "De Michaele et Andronico Paeologis". Bekker, I. (toim). Histoire (prantsuse).
  10. ↑ 10,0 10,1 10,2 MacGillivray Nicol, Donald (2008). Les derniers siecles de Byzance, 1261-1453 (prantsuse). Tolkinud Defrance, Hugues. Pariis: Tallandier, coll. Lk 530. ISBN   978-2-84734-527-8 .
  11. ↑ Mantran, Robert (2008). Histoire de l'Empire ottoman (prantsuse). Pariis: Fayard.
  12. ↑ 12,0 12,1 12,2 12,3 Muntaner, Ramon (2002). Cronica catalana de Ramon Muntaner (prantsuse). Tolkinud Barbera, Jean-Marie. Toulouse: Anacharsis.
  13. ↑ 13,0 13,1 Schlumberge, Gustave (1902). Expedition des Almugavares ou routiers catalans en Orient (prantsuse). Pariis: Plon.
  14. ↑ 14,0 14,1 14,2 14,3 14,4 14,5 Brehier, Louis (2006). "L'evolution de l'humanite". Vie et mort de Byzance (prantsuse). Pariis: Albin Michel, coll. Lk 632. ISBN   2-226-17102-9 .
  15. ↑ Bratianu, G.I. (1924). Notes sur le projet de mariage entre l’empereur Michel IX Paleologue et Catherine de Courtenay (prantsuse). Revue Historique du Sud-Est Europeen 1. Lk 59?62.
  16. ↑ 16,0 16,1 16,2 16,3 16,4 16,5 16,6 16,7 16,8 Uspenski, F. "Гл. 6. Андроник II Старший". История Византийской империи в 5 томах (vene).
  17. ↑ 17,0 17,1 17,2 Gregoras, Nikephoros. Byzantine History, Book 6.10 (inglise).
  18. ↑ Korobeinikov, Dimitri (2014). Byzantium and the Turks in the Thirteenth Century (inglise). Oxford: Oxford University Press.
  19. ↑ 19,0 19,1 19,2 Pachymeris, Georgios (1984). Relations Histpriques (prantsuse). Pariis: Les Belle Lettres. Lk 427. ISBN   2-251-32230-2 .
  20. ↑ 20,0 20,1 20,2 20,3 20,4 Norwich, J. (2010). "История Византии" . Wayback Machine (vene). Lk 478. Originaali arhiivikoopia seisuga 5. oktoober 2013 . Vaadatud 28. jaanuar 2023 . {{ netiviide }} : CS1 hooldus: robot: algse URL-i olek teadmata ( link )
  21. ↑ 21,0 21,1 Talbot, A. (1975). The Correspondence of Athanasius I, Patriarch of Constantinople: Letters to the Emperor Andronicus II, Members of the Imperial Family, and Officials (inglise). Dumbarton Oaks Center for Byzantine Studies. Lk 30?32. ISBN   978-0-884-02040-0 .
  22. ↑ Lamma, Paolo (1955). "UN DISCORSO INEDITO PER L'INCORONAZIONE DI MICHELE IX PALEOLOGO" . Aevum (itaalia). 29 (1): 49?69. ISSN   0001-9593 .
  23. ↑ 23,00 23,01 23,02 23,03 23,04 23,05 23,06 23,07 23,08 23,09 Lygo, Kevin (2022). "Andronikos II". The Emperors of Byzantium (inglise). London: Thames & Hudson Ltd. Lk 296?301. ISBN   978-0-500-02329-7 .
  24. ↑ 24,0 24,1 Guilland, Rodolphe (1960). "Etudes sur l'histoire administrative de l'empire byzantin : les commandants de la garde imperiale, l'?π? το? στρατο? et le juge de l'armee". Revue des etudes byzantines, vol. 18 (prantsuse). Lk 79?96.
  25. ↑ Pavlov, Plamen (3. marts 2005). "Пламен Павлов - Бунтари и авантюристи в средновековна България" . liternet.bg (bulgaaria) . Vaadatud 31. jaanuaril 2023 .
  26. ↑ Cheynet, Jean-Claude (2012). Byzance, l'Empire romain d'Orient (prantsuse). Pariis: Armand Colin. Lk 224. ISBN   978-2-200-28153-3 .
  27. ↑ 27,0 27,1 Gregoras, Nikephoros (1829?55). Shopen, L. (toim). Histoire. Byzantina Historia . {{ raamatuviide }} : CS1 hooldus: kuupaeva vorming ( link )
  28. ↑ 28,0 28,1 28,2 28,3 Velit?ko, A.M. История византийских императоров в 5 томах [ Butsantsi keisrite ajalugu viies koites ] (vene). Lk 176?177.
  29. ↑ 29,0 29,1 Skazkin, S.D. История Византии в 3 томах. Гл. 5 [ Butsantsi ajalugu kolmes koites. Peatukk 5. ].
  30. ↑ 30,0 30,1 Da?kov, S. B. "Императоры Византии. Иоанн IV Ласкарис, Андроник II Палеолог Старший" [Butsantsi keisrid. Johannes IV Laskaris, Andronikos II Palaiologos Vanem]. Церковно-Научный Центр "Православная Энциклопедия" (vene) . Vaadatud 29. jaanuaril 2023 .
  31. ↑ 31,0 31,1 31,2 31,3 31,4 Gregoras, Nikephoros. Byzantine History, Book 7.3 (inglise).
  32. ↑ Muntaner, Ramon (2000). The Chronicle of Ramon Muntaner (inglise). Tolkinud Goodenough, Lady Anna Kinsky. Cambridge: Catalan Series. Lk 436.
  33. ↑ Bartusis, Mark C (1992). The Late Byzantine Army: Arms and Society, 1204-1453 . University of Pennsylvania Press.
  34. ↑ 34,0 34,1 Miller, W. (1921). Essays on the Latin Orient (inglise). Cambridge.
  35. ↑ 35,0 35,1 Treadgold, Warren (1997). A History of Byzantine State and Society (inglise). Stanford: Stanford University Press. Lk 1019. ISBN   978-0-8047-2630-6 .
  36. ↑ 36,0 36,1 36,2 Gregoras, Nikephoros. Byzantine History, Book 7.8 .
  37. ↑ 37,0 37,1 Velit?ko, A.M. История византийских императоров в 5 томах [ Butsantsi keisrite ajalugu viies koites ] (vene). Lk 180?181.
  38. ↑ Ryzhov, K. V. (2002). "Андроник II Палеолог; Михаил IX Палеолог" [Andronikos II Palaiologos; Michael IX Palaiologos]. Все монархи мира [ Koik maailma monarhid ] (vene). Moskva: Veche. ISBN   5-7838-0528-9 .
  39. ↑ Norwich, J. (5. oktoober 2013). История Византии [ Butsantsi ajalugu ] (vene). Wayback Machine. Lk 472.
  40. ↑ Velit?ko, A. M. История византийских императоров в 5 томах [ Butsantsi keisrite ajalugu viies koites ] (vene). Lk 167?168.
  41. ↑ 41,0 41,1 41,2 41,3 Gregoras, Nikephoros. Byzantine History, Book 6.8 (inglise).
  42. ↑ Geanakoplos, Deno (1975). "Byzantium and the Crusades, 1261-1354" [Butsants ja ristisodijad, 1261-1354]. Hazard, Harry W. (toim). A History of the Crusades: The Fourteenth and Fifteenth Centuries. Vol. III [ Ristisodijate ajalugu: neiteist ja viisteist sajand. III koide. ] (inglise). The University of Wisconsin Press.
  43. ↑ 43,0 43,1 43,2 43,3 43,4 Gregoras, Nikephoros. Byzantine History, Book 8.1 (inglise).
  44. ↑ Russell, Eugenia (2013). Literature and Culture in Late Byzantine Thessalonica [ Kirjandus ja kultuur hilis-Butsantsi Thessalonikis ] (inglise). Bloomsbury Academic.
  45. ↑ 45,0 45,1 Nicol, Donald M (1993). The Last Centuries of Byzantium, 1261-1453 [ Butsantsi viimased sajandid, 1261-1453 ] (inglise). Cambridge: Cambridge University Press. ISBN   9780521439916 .
  46. ↑ 46,0 46,1 Fine, John Van Antwerp (1994). The Late Medieval Balkans: A Critical Survey from the Late Twelfth Century to the Ottoman Conquest (inglise). University of Michigan Press. ISBN   0472082604 .
  47. ↑ 47,00 47,01 47,02 47,03 47,04 47,05 47,06 47,07 47,08 47,09 47,10 47,11 47,12 47,13 47,14 47,15 47,16 Korobeinikov, Dimitri (2014). Byzantium and the Turks in the Thirteenth Century (inglise). Oxford University Press. Lk 212. ISBN   978-0-198-70826-1 .
  48. ↑ 48,0 48,1 Failler, Albert (1999). "Le second mariage d'Andronic II Palaiologos". Revue des etudes byzantines, vol. 57 (prantsuse). Lk 225?235.
  49. ↑ 49,0 49,1 49,2 49,3 Ostrogorski, Georgi (1996). Histoire de l'Etat byzantin (prantsuse). Tolkinud Gouillard, J. Pariis: Payot. Lk 647. ISBN   978-2-228-90206-9 .
  50. ↑ Heers, Jacques (2007). Chute et mort de Constantinople (prantsuse). Perrin, coll. ≪ Tempus ≫.
  51. ↑ 51,0 51,1 Gregoras, Nikephoros. Byzantine History, Book 7.5 (inglise).
  52. ↑ Velit?ko, A. M. История византийских императоров в 5 томах [ Butsantsi keisrite ajalugu viies koites ] (vene). Lk 167?168.
  53. ↑ Gregoras, Nikephoros. Byzantine History, Book 7.15 (inglise).
  54. ↑ 54,0 54,1 Medvedev, I.P. (1971). Мистра. Очерки истории и культуры поздневизантийского города (vene). Leningrad.
  55. ↑ Smetanin, V.A. Tурецкое нашествие и военные издержки Византии (1282?1453) (vene).
  56. ↑ Khvostova, K.V. (2005). Общие особенности византийской цивилизации (vene). Wayback Machine.
Eelnev
Andronikos II Palaiologos (ainuvalitseja) 		Butsantsi kaaskeiser
1294 ? 1320 		Jargnev
Andronikos II Palaiologos ja Andronikos III Palaiologos
Parit lehekuljelt " https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Michael_IX_Palaiologos&oldid=6635981 "