Metsavennad
(
lati keeles
me?abr??i
,
leedu keeles
mi?ko broliai
) olid Eestis, Latis ning Leedus voidelnud relvastatud
vastupanuvoitlejad
, kes
Teise maailmasoja
ajal ja ka hiljem voitlesid
Noukogude
sissetungi ja kolme Balti riigi
okupatsiooni
ajal Noukogude voimu vastu.
Sona "metsavennad" tuli eesti keeles kasutusele hiljemalt 19. sajandil, mil selle all moeldi riigi, moisa voi kirikuga lepitamatutesse vastuoludesse lainuid, sealhulgas ka sojavakkevotmisest korvalehoidjaid, kes ennast metsas varjasid.
1905. aasta revolutsioonis
viitavad erinevad allikad metsavendadele kui "massavatele talupoegadele" voi kui "metsast varju otsivatele kooliopetajatele".
[
viide?
]
Maailmasodadevahelisel ajal on metsavendadeks nimetatud ka kommunistlikke illegaale, kellest tuntuimaks voib pidada
Aleksander Ellamit
(1897?1933).
NSV Liit
okupeeris ja annekteeris 1940. aastal
Eesti
,
Lati
ja
Leedu
. Represseerimisohu tottu varjus metsadesse endisi riigitegelasi ja sojavaelasi. Rohkelt hakati ennast metsas varjama parast
massikuuditamist
14. juunil 1941.
[1]
Kui 22. juunil 1941 algas
soda Saksamaa ja Noukogude Liidu vahel
, laks rohkesti relvaga mehi metsa, et aidata kaasa Eesti vabastamisele bol?evistliku voimu alt.
[2]
Esimesed kokkuporked metsavendade ja
Punaarmee
vahel toimusid juba 22. juunil 1941.
Suvesoja
kaigus vabastasid metsavennad Louna-Eesti ja Pohja-Lati. Suuremad voitlused toimusid
Timmkanali
umbruses ja
Tartus
, kus metsavennad 10. juulil 1941 alustasid
Tartu ulestousu
.
[3]
Alates 3. juulist 1941 moodustati metsavendadest
Omakaitse
.
[
viide?
]
Relvastatud vastupanu parast 1944. aastat
[
muuda
|
muuda lahteteksti
]
Punaarmee taasvallutas Eesti, Lati ja Leedu aastatel 1944?1945. Jargnenud aastatel, kui stalinistlikud repressioonid tugevnesid, peitus rohkem kui 70 000 nende riikide kodanikku Noukogude voimu eest, kasutades ara metsaseid maakohti loodusliku varjupaigana relvastatud Noukogudevastases voitluses.
[
viide?
]
Vastupanuuksuste suurus ja koosseis olid erinevad, alates uksinda tegutsevatest, ainult enesekaitseks relvastatud
metsavendadest
kuni suurte ja hastiorganiseeritud lahinguvalmis ruhmadeni.
[
viide?
]
Metsavendade tegutsemine sai uuesti hoo sisse 1980. aastatel, kui rahvuslikult meelestatud inimesed asusid okupatsioonivoimu lagunemise ajal koguma relvi, ruustama Noukogude Armee sojaladusid ja rundama okupatsioonivagede uksuseid, pidades nendega tulevahetusi ja isegi lahinguid Harjumaal (Ellamaa lahing), Tartumaal (Karkna lahing), Saaremaal.
[4]
Eesti, Lati ja Leedu saavutasid iseseisvuse aastal 1918 parast Vene impeeriumi kokkuvarisemist ning uus polvkond oli teise maailmasoja alguseks taisealiseks saanud. Sarnaselt muu maailmaga olid ka neil tugevad rahvusluse ideaalid ja enesemaaramine. Olles juba kogenud
kommunistlikku
ja seejarel
natsistlikku
re?iimi, ei olnud enamik inimesi nous teise okupatsiooniga.
[
viide?
]
Erinevalt Eestist ja Latist ei olnud Leedul kunagi oma
Relva-SS
-i diviisi. 1944. aastal olid Saksa voimud Leedus loonud halvasti varustatud, kuid 20 000-mehelise tugeva "Leedu territoriaalkaitsevae" kindral
Povilas Plechavi?iuse
juhtimise all, et voidelda Noukogude partisanidega, keda juhtis
Antanas Snie?kus
. Usna varsti nahti selles vaes ohtu riiklikule julgeolekule. Ulemused vahistati 15. mail 1944. Kindral Plechavi?ius kuuditati
Salaspilsi
koonduslaagrisse Latis, kuid ligikaudu pool allesjaanud vagedest moodustasid partisaniuksused ja laksid maakohtadesse laiali, et valmistada idarinde lahenemisel ette partisanide operatsioone
Punaarmee
vastu.
[
viide?
]
Saksa vagede taandumisel Eestist 1944. aasta septembri lopul jaid paljud Eesti sodurid partisanidena kodumaale, peamiselt
Virumaal
umber piiratud
300. Eriotstarbeline Diviis
ja
20. Eesti Relvagrenaderide SS-diviisi
osad, mis otsustasid jaada kodumaale, nende hulgas ka
Friedrich Kure
pataljon. Paljud eesti ja lati sodurid ning moned sakslased valtisid vangistust ja voitlesid maakohtades metsavendadena aastaid parast soda. Teised, naiteks
Alfons Rebane
ja
Alfr?ds Rieksti??
pogenesid
Inglismaale
ja
Rootsi
ning osalesid liitlaste luureoperatsioonidel metsavendade abistamisel.
[
viide?
]
Vastupanu osutajate hulk suurenes, kui Punaarmee uritas noori varvata kohustuslikku sojavaeteenistusse. Mones piirkonnas tulid kutse peale kohale vahem kui pooled kutsealustest. Laialdane sojavaest korvalehoidvate kutsealuste perekondade tagakiusamine sundis rohkem inimesi okupatsioonivoime valtima metsades. Paljud varvatud mehed hakkasid vaejooksikuteks ja votsid relvad endaga kaasa.
[
viide?
]
1940. aastate lopus ja 1950. aastate alguses varustasid Briti (
MI6
), Ameerika ja Rootsi salaluureteenistused metsavendi varustusega, pakkusid neile side- ja logistilist teavet. Selline abi mangis balti vastupanuliikumise suunamisel votmerolli, kuigi see vahenes oluliselt parast MI6 operatsiooni "D?ungel" tosist kompromiteerimist, kui Briti
topeltspioonid
(
Kim Philby
ja teised) edastasid info Noukogude voimudele, voimaldades
KGB
-l tuvastada, infiltreerida ja korvaldada palju balti partisanide uksuseid ja loigata neid ara igasugustest edasistest kokkupuudetest Laane luurega.
[
viide?
]
Metsavendade vabadusvoitlusest on loonud
graafikasarja
"Tuli tuha all" kunstnik
Axel Roosmann
.
- ↑
Eesti riik ja rahvas Teises maailmasojas
. 4. koide. Lk. 21.
- ↑
Eesti riik ja rahvas Teises maailmasojas
. 4. koide. Lk. 24.
- ↑
Eesti riik ja rahvas Teises maailmasojas
. 4. koide. Lk. 41-19.
- ↑
"Kaitseliidu Harju malev tahistas juubelit"
.
Saue Sona, nr 20, 25.10.2003
. Dea.digar.ee.