See artikkel vajab toimetamist . Palun aita artiklit toimetada . ( Kuidas ja millal see markus eemaldada? )

Artiklis ei ole piisavalt viiteid . Palun aita vaiteid kontrollida ja viiteid lisada . ( Kuidas ja millal see markus eemaldada? )

Metsavennad ( lati keeles me?abr??i , leedu keeles mi?ko broliai ) olid Eestis, Latis ning Leedus voidelnud relvastatud vastupanuvoitlejad , kes Teise maailmasoja ajal ja ka hiljem voitlesid Noukogude sissetungi ja kolme Balti riigi okupatsiooni ajal Noukogude voimu vastu.

Sona "metsavennad" tuli eesti keeles kasutusele hiljemalt 19. sajandil, mil selle all moeldi riigi, moisa voi kirikuga lepitamatutesse vastuoludesse lainuid, sealhulgas ka sojavakkevotmisest korvalehoidjaid, kes ennast metsas varjasid. 1905. aasta revolutsioonis viitavad erinevad allikad metsavendadele kui "massavatele talupoegadele" voi kui "metsast varju otsivatele kooliopetajatele". ^{[ viide? ]} Maailmasodadevahelisel ajal on metsavendadeks nimetatud ka kommunistlikke illegaale, kellest tuntuimaks voib pidada Aleksander Ellamit (1897?1933).

Teine maailmasoda: Suvesoda [ muuda | muuda lahteteksti ]

NSV Liit okupeeris ja annekteeris 1940. aastal Eesti , Lati ja Leedu . Represseerimisohu tottu varjus metsadesse endisi riigitegelasi ja sojavaelasi. Rohkelt hakati ennast metsas varjama parast massikuuditamist 14. juunil 1941. ^[1]

Kui 22. juunil 1941 algas soda Saksamaa ja Noukogude Liidu vahel , laks rohkesti relvaga mehi metsa, et aidata kaasa Eesti vabastamisele bol?evistliku voimu alt. ^[2]

Esimesed kokkuporked metsavendade ja Punaarmee vahel toimusid juba 22. juunil 1941. Suvesoja kaigus vabastasid metsavennad Louna-Eesti ja Pohja-Lati. Suuremad voitlused toimusid Timmkanali umbruses ja Tartus , kus metsavennad 10. juulil 1941 alustasid Tartu ulestousu . ^[3] Alates 3. juulist 1941 moodustati metsavendadest Omakaitse . ^{[ viide? ]}

Relvastatud vastupanu parast 1944. aastat [ muuda | muuda lahteteksti ]

Punaarmee taasvallutas Eesti, Lati ja Leedu aastatel 1944?1945. Jargnenud aastatel, kui stalinistlikud repressioonid tugevnesid, peitus rohkem kui 70 000 nende riikide kodanikku Noukogude voimu eest, kasutades ara metsaseid maakohti loodusliku varjupaigana relvastatud Noukogudevastases voitluses. ^{[ viide? ]} Vastupanuuksuste suurus ja koosseis olid erinevad, alates uksinda tegutsevatest, ainult enesekaitseks relvastatud metsavendadest kuni suurte ja hastiorganiseeritud lahinguvalmis ruhmadeni. ^{[ viide? ]} Metsavendade tegutsemine sai uuesti hoo sisse 1980. aastatel, kui rahvuslikult meelestatud inimesed asusid okupatsioonivoimu lagunemise ajal koguma relvi, ruustama Noukogude Armee sojaladusid ja rundama okupatsioonivagede uksuseid, pidades nendega tulevahetusi ja isegi lahinguid Harjumaal (Ellamaa lahing), Tartumaal (Karkna lahing), Saaremaal. ^[4]

Taust [ muuda | muuda lahteteksti ]

Eesti, Lati ja Leedu saavutasid iseseisvuse aastal 1918 parast Vene impeeriumi kokkuvarisemist ning uus polvkond oli teise maailmasoja alguseks taisealiseks saanud. Sarnaselt muu maailmaga olid ka neil tugevad rahvusluse ideaalid ja enesemaaramine. Olles juba kogenud kommunistlikku ja seejarel natsistlikku re?iimi, ei olnud enamik inimesi nous teise okupatsiooniga. ^{[ viide? ]}

Erinevalt Eestist ja Latist ei olnud Leedul kunagi oma Relva-SS -i diviisi. 1944. aastal olid Saksa voimud Leedus loonud halvasti varustatud, kuid 20 000-mehelise tugeva "Leedu territoriaalkaitsevae" kindral Povilas Plechavi?iuse juhtimise all, et voidelda Noukogude partisanidega, keda juhtis Antanas Snie?kus . Usna varsti nahti selles vaes ohtu riiklikule julgeolekule. Ulemused vahistati 15. mail 1944. Kindral Plechavi?ius kuuditati Salaspilsi koonduslaagrisse Latis, kuid ligikaudu pool allesjaanud vagedest moodustasid partisaniuksused ja laksid maakohtadesse laiali, et valmistada idarinde lahenemisel ette partisanide operatsioone Punaarmee vastu. ^{[ viide? ]}

Saksa vagede taandumisel Eestist 1944. aasta septembri lopul jaid paljud Eesti sodurid partisanidena kodumaale, peamiselt Virumaal umber piiratud 300. Eriotstarbeline Diviis ja 20. Eesti Relvagrenaderide SS-diviisi osad, mis otsustasid jaada kodumaale, nende hulgas ka Friedrich Kure pataljon. Paljud eesti ja lati sodurid ning moned sakslased valtisid vangistust ja voitlesid maakohtades metsavendadena aastaid parast soda. Teised, naiteks Alfons Rebane ja Alfr?ds Rieksti?? pogenesid Inglismaale ja Rootsi ning osalesid liitlaste luureoperatsioonidel metsavendade abistamisel. ^{[ viide? ]}

Vastupanu osutajate hulk suurenes, kui Punaarmee uritas noori varvata kohustuslikku sojavaeteenistusse. Mones piirkonnas tulid kutse peale kohale vahem kui pooled kutsealustest. Laialdane sojavaest korvalehoidvate kutsealuste perekondade tagakiusamine sundis rohkem inimesi okupatsioonivoime valtima metsades. Paljud varvatud mehed hakkasid vaejooksikuteks ja votsid relvad endaga kaasa. ^{[ viide? ]}

Sissisoda [ muuda | muuda lahteteksti ]

1940. aastate lopus ja 1950. aastate alguses varustasid Briti ( MI6 ), Ameerika ja Rootsi salaluureteenistused metsavendi varustusega, pakkusid neile side- ja logistilist teavet. Selline abi mangis balti vastupanuliikumise suunamisel votmerolli, kuigi see vahenes oluliselt parast MI6 operatsiooni "D?ungel" tosist kompromiteerimist, kui Briti topeltspioonid ( Kim Philby ja teised) edastasid info Noukogude voimudele, voimaldades KGB -l tuvastada, infiltreerida ja korvaldada palju balti partisanide uksuseid ja loigata neid ara igasugustest edasistest kokkupuudetest Laane luurega. ^{[ viide? ]}

Kajastused kunstis [ muuda | muuda lahteteksti ]

Metsavendade vabadusvoitlusest on loonud graafikasarja "Tuli tuha all" kunstnik Axel Roosmann .

Vaata ka [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Metsavendlus Eestis
• Vosa Kuttide Liit

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kirjandus [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Jelena Zubkova , "Baltimaad ja Kreml 1940?1953". Vene keelest tolkinud Margus Leemets . Varrak , Tallinn 2009, lk 141?185 (4. peatukk "Soda parast soda: relvastatud vastupanu Baltimaade territooriumil")